CBI: Brexit lõikab noortelt hulga võimalusi

13. juuni 2016, 15:15
CBI Brüsseli kontori juht Sean McGuire
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160613/NEWS/160619912/AR/0/Sean-McGuire.jpg

Ükski alternatiiv ei taga Suurbritanniale nii soodsaid tingimusi kui Euroopa Liit, usub Briti mõjukaima tööstusorganisatsiooni CBI Brüsseli kontori juht Sean McGuire.

Ei maksa loota, et teised liikmesriigid laseksid lahutuse järel brittidel tingimusi dikteerida. Kui referendumil tuleb „ei“, kannatavad eelkõige noored, kes praegu alles õpivad, sest EList lahkumine ehk Brexit lõikab neil ära hulga võimalusi. Ettevõtetele on riskide vahel lootsimine äri loomulik osa, rääkis McGuire Äripäevale CBI Brüsseli kontoris, mis on eurokvartalist reipa jalutuskäigu kaugusel.

Mida soovitab CBI oma liikmetele?

Toetame Suurbritannia jätkamist reformitud Euroopa Liidus. Pärast veebruari Ülemkogu, kus sõlmiti ELi kokkulepe peaminister David Cameroniga (Suurbritannia nõudmised liidus jätkamiseks – toim), pooldas 80% meie liikmetest liitu jäämist, 5% tahab lahkuda ja ülejäänud ei tea. Me ei räägi kõigi, kuid siiski enamuse nimel.

Milliseid stsenaariume kaalute – Norra, Kanada, Šveitsi?

Mistahes alternatiiv ei taga CBI vaatest nii häid tingimusi kui ELi täisliikmeks olek.

ELi referendumeid on raske võita, mida „ei“ tähendaks?

Võimatu vastata, kuid kindlasti kaupleme ka edaspidi nii muu maailma kui Euroopaga.

Stsenaariume võib olla mitmeid, sest me ei ole selles mängus ainsad, vastas on 27 liikmesriiki. Kõik selgub läbirääkimistel, mis võivad mõnedel hinnangutel venida kahe aasta asemel kaheksa aastani või veel kauemaks. See toob majandusse ebakindluse, mis vähendab investeeringuid ja töökohti ning halvendab majandusolukorda kogu tulevale põlvkonnale.

Mis on Brüsselis kuulda teiste riikide võimalikust käitumisest, kas jääb peale soov brittidega edasi kaubelda või soov karistada?

Lahutuses on alati kibestumist ja püüdu teineteist karistada. Ei saa loota, et meil lubatakse oma tahtmisi dikteerida.

Mis sektoreid „ei“ enim mõjutaks?

See mõjutab see kõiki sektoreid. Mida kauem läbirääkimised kestavad, seda kauem püsib ebakindlus ja seda vähem on investeeringuid.

Kuivõrd on erinevad mõjuanalüüsid seisukohti mõjutanud?

Suurbritannia keskpanga, OECD, IMFi ja Maailmapanga analüüsid hoiatavad kõik negatiivse mõju eest majandusele, kuid majandus on vaid üks aspekt. On teised elemendid, mis inimeste otsust mõjutavad – immigratsioon, suveräänsus.

Cameroni sõlmitud kokkuleppe järgi ei jää asjad samaks ka „jah“-vastuse korral, mis muutub?

Kokkuleppes oli olulisel kohal parem regulatsioon, et EL reguleeriks vaid siis, kui see annab lisaväärtust. Konkreetsemalt tuleb agendasse ELi konkurentsivõime, siseturu ja digitaalse turu arendamine ja kaubanduslepingud. See ka, et eurost väljas riike ei diskrimineeritaks, kui euroala ise tihedamalt lõimub, ning et britid ei pea liikuma selle „aina tiheneva“ koostöö suunas. Seda me ei taha.

Pärast referendumit on oluline, et meie valitsus ja ettevõtted võtaksid ELi asjades aktiivsema hoiaku ja igapäevaselt kaasa lööksid, et ELi konkurentsivõimet tugevdada, selle asemel et käsi ukselingil eemalt vaadata. Oleme 2017. aasta teisel poolel ELi eesistujariik ja see loob unikaalse võimaluse.

Kuidas Cameroni kokkulepe rännet mõjutab?

Vaatame, kuidas see ellu viiakse. Meie leiame, et rändel on majandusele positiivne mõju – reas sektorites on meil oskustööliste puudus, tervishoid ei tuleks ilma toime. Küll aga toetame peaministrit, et sotsiaaltoetuste süsteemi kuritarvitamise probleemiga tuleb tegeleda.  

Kui Jean-Claude Juncker Euroopa Komisjoni presidendiks sai, oli ta kümne eesmärgi seas ka brittide veenmine, et nad liidust ei lahkuks. Kuidas tehtut hindate?

Komisjoni agendale võib anda üsna positiivse hinnangu, ehkki palju on veel teha. Nad on keskendunud valdkondadele, mis on meie arvates konkurentsivõime jaoks olulised: teenused, digitaalne turg, kapitaliturgude liit, energialiit. Uusi seadusi on vähem. Ja komisjon on ühtsem – pole volinike sellist soleerimist nagu varem, mis ei olnud tingimata seotud ühise strateegiaga majanduskasvu ja hõive suurendamiseks. Laev pöörab, asjad liiguvad õiges suunas. Sees saaks Suurbritannia seda edasi suruda.

Komisjonis on jõutud äratundmisele, et vana agenda – kõige reguleerimine – ei mõju majandusele positiivselt. See on loonud pinnase populistlikele parteidele, EL pole paljudes riikides enam positiivne element.

USA ja ELi kaubanduskojad Hiinas kaebavad, et ärikliima halveneb ning isegi Tema majesteet kuninganna Elizabeth jäi kogemata videole, kus ta kaebab hiinlaste väga lugupidamatu käitumise üle viimase riigivisiidi ajal. Kas n-ö tõusva Aasia sajandil on Euroopa riikidel mõistlik lahku lüüa ja üksi üritada?

Meie seisukoht on, et 28 liikmesriigi ühine jõud on mõjusam nii läbirääkimistel Hiinaga kui ka USA ja ELi vabakaubanduskõnelustel. Ma ei taha siin Hiinat kritiseerida, paljudele Briti firmadele on see oluline turg, kuid raskustesse sattudes on ELi toetus väga oluline.

Kas Brexitist võib ELis tekkida doominoefekt?

Kartus on, et kui britid saavad soodsa kokkuleppe, võib ka näiteks Holland referendumit kaaluda. Tegelikult ka Taani ja Rootsi, mis on küll ELi toetajad, kuid kus ühiskonnas on suur annus euroskepsist. Referendum ei puuduta vaid Suurbritanniat, oluline on ka Euroopa Liidu reaktsioon. Tegemist on kindlasti pöördelise hetkega nii Briti kui ka ELi ajaloos.

Kas „ei“ korral pakite kontori kokku?

Äri on üldiselt visa - navigeerime kogu aeg ebakindlates oludes. Me ei lõpeta kauplemist ülejäänud maailmaga ega nemad meiega. Keskkond muutub keerulisemaks, aga äri kohaneb alati. Küll aga mõjutab see kõik negatiivselt järgmise põlvkonna elatustaset, kes praegu on koolis või ülikoolis. Jätaksime nad ilma paljudest võimalustest, kui hääletame liidust lahkumise poolt. See ei kõik puuduta vaid tänast päeva.

Ajakirjaniku sõitu Brüsselisse rahastas Euroopa Komisjon.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. June 2016, 15:19
Otsi:

Ava täpsem otsing