Artikkel
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uurimiskomisjon otsustas: Tallinna Sadama nõukogu vastutab

Tallinna Sadama uurimiskomisjon tutvustab oma töö tulemusi.Foto: Andres Haabu

Tallinna Sadama uurimiskomisjon tutvustas täna valminud lõpparuannet ja seal olevaid hinnanguid. Komisjoni esimees Artur Talvik ütles, et raportist tuleb välja, et Eestis eksisteerib poliitiline korruptsioon.

"Asju on aetud läbipaistmatult, poliitilist vastutust ei ole võetud, nõukogu mehitamine ei ole toimunud inimeste võimekuse, vaid poliitilise kuuluvuse alusel," ütles Talvik ja rõhutas, et sadama nõukogu tegevus ei teeninud omaniku, st riigi, huve.
Talviku sõnul nad n-ö kilekottide liikumist ei tõestanud, kuid see polnudki komisjoni eesmärk. Samas loeb tark lugeja raportist tema sõnul välja, et Eestis eksisteerib poliitiline korruptsioon, ja sellega on vaja tõsiselt tegeleda.
Komisjon kuulas üle 35 inimest, materjali on kokku üle 700 lehekülje.
Talvik avaldas lootust, et nii praegune kui ka tulevased valitsused vaatavad seda raportit ja hakkavad tegema sisulisi muudatusi.
Anvelt: paljut oleks võinud ära hoida
Komisjoni aseesimees Andres Anvelt sõnas, et komisjoni töö on olnud ajaliselt ja poliitiliselt pingeline. "Kuna kõik riigikogu poliitilised jõud olid esindatud, tekkis asjade tõlgendamises sageli eriarvamusi," märkis ta, kuid lisas, et kokkuvõttes mõisteti põhilisi probleemkohti ja muresid sarnaselt. Talvik rõhutas reformierakondlase Valdo Randpere tähtsust, sest tema oli n-ö saatana advokaat. "Just see küsimus, mis teda ärritas, oli sageli õige küsimus, mida küsida," sõnas Talvik.
Anvelt tõdes, et väga palju negatiivsed protsesse, mis Tallinna Sadamas toimus, oleks võinud ära hoida. "Nõukogul küll pole politseilist rolli juhatuse üle, kuid nõukogul on kindlasti võim sekkumaks sadamas vastu võetud otsustesse," ütles Anvelt. Ta märkis, et riigiettevõte peab toimima nii nagu iga äriühing, kuid teenima ka avalikkuse huve.
Ka Anvelt avaldas lootust, et riik võiks tulevikus võtta enda ettevõtete juhtimisel arvesse komisjoni tehtud tööd. 
Karilaid: kogu materjal tuleks avaldada
Komisjoni keskerakondlasest liige Jaanus Karilaid kritiseeris tugevalt koalitsioonierakondi, tema hinnangul toimetasid sadamas kaks tugevat erakonda, Reformierakond ja IRL, kes olid vastutusalad ära jaganud. Tema hinnangul pandi sotsid lihtsalt keerulisse olukorda.
Karilaid viitas ka sellele, et riigikontroll on teinud aastaid auditeid ning seal on välja toodud väga põhjapanevaid järeldusi, kuid millegipärast ei ole nendega midagi ette võetud.
Karilaid märkis, et komisjonis ei suudetud tuvastada poliitilist vastutust, kuna kolm komisjoni liiget on koalitsioonis ja kolm opositisoonis. Samas tõdes ta, et ministrid pole olnud oma ülesannete kõrgusel, sadama nõukogu sai toimetada juhuslikult ja meelevaldselt, kuna ministritel polnud ülevaadet.
"Uus nõukogu ei vasta nendele ootustele, mis me skandaali puhkemisel lootsime, minister on teinud vaid kosmeetilisi muudatusi," sõnas Karilaid. Ta rõhutas, et korruptsiooni ei saa välja juurida pelgalt liitmiste ja lahutamistega.
Karilaid hinnangul pole komisjonil võimu kedagi vastutusele võtta, kuid ta avaldas lootust, et ühiskonnas tekib arutelu sel teemal. Selle paremaks võimaldamiseks peaks tema hinnangul kõik komisjoni käsutuses olevad salvestised avalikustama.
Põlluaas: huvide konflikt tuli selgelt välja
EKRE esindaja komisjonis Henn Põlluaas rõhutas, et Tallinna Sadama nõukogu pandi paika, lähtudes poliitilistest huvidest, mitte kompetentsist. "Kui tekkis mõne liikmega probleeme, polnud vastutavalt ministril võimalik sealt kedagi tagasi kutsuda, vähemalt mitte koalitsioonipartneri poolt paika pandud liikmeid. See oleks tekitanud veel suurema kempluse. See tekitaski olukorra, kus nõukogul olid vabad käed," selgitas Põlluaas. Ta ütles, et tunnistajate kuulamisel tuli selgelt välja see, kuidas mitmel nõukogu liikmel olid selged huvide konfliktid.
"Kogu Tallinna Sadama juhtum on sasipunder korruptsioonist, vastutamatusest, poliitilistest ambitsioonidest, mis ulatuvad välja võimuerakondade tagatubadesse," ütles Põlluaas. "Võib-olla oli kogu see segadus tahtlik ja taotluslik - me ei tea seda. Kuid nii mõnigi inimene on toonud esile kahtlustäratavaid seoseid võimuerakonna ja sadamas juhtunuga."
Põlluaas märkis ka, et komisjonis jõuti järeldusele, et praamioperaatori otsimisel rikuti riigihanke seadust ja tegutseti poliitilistel motiividel.
Randpere: nõukogul on raske juhatust takistada
Valdo Randpere hinnangul on kõige olulisem komisjoni töö tulemus, et valitsus peab välja mõtlema, kuidas riigile kuuluvate äriühingute siseauditid muutuksid sõltumatuks äriühingutest, mida nad auditeerivad. "Praegu on olukord, et nad ei taha hammustada kätt, mis neid söödab," tähendas Randpere.
Teine oluline asi on tema sõnul see, et riigile kuuluvate äriühingute juhatuse liikmed ei peaks olema ajaliselt piiramatu mandaadiga, komisjonis leiti, et see võiks olla 7 või 10 aastat. 
Randpere asus ka nõukogu kaitsele ja märkis, et nõukogul on raske takistada peitkuritegude toimepanemist, kui juhatus soovib seda kuritegu korda saata. "Seda ei saa kunagi täielikult välistada," sõnas ta. 
Uurimiskomisjoni ettepanek valitsusele on see, et nõukogu liikmed määrataks kohale nomineerimiskomisjoni kaudu. Randpere rõhutas, et nõukogu liikmel peaks olema kokkupuude valdkonna või sektoriga. "Kui me suudame kaasa aidata selle komisjoni tööga, et kas või üks korruptsioonijuhtum jääb olemata, siis ma olen tehtud tööga väga rahul," ütles ta.
Riigikontroll: korruptsiooni eest vastutab nõukogu
Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo märkis, et palju probleeme on kaante vahele pandud ning riigikontroll ei näe põhjust, miks need ei peaks lahendust leidma. "Korruptsioonijuhtumite eest riigi äriühingus peaks vastutama nõukogu. Nõukogu esmane ülesanne on luua äriühingus selline keskkond, kus kõiki teadaolevaid meetmeid rakendades on loodud ebasoodus keskkond koprruptsiooni tekkeks," rääkis Olgo.
Küsimuse peale, kas Eesti on valmis selleks, et riigiettevõtteid juhivad spetsialistid, mitte poliitikud, vastas Randpere, et poliitikuks olemine ei tähenda tingimata, et inimene on pätt või ebakompetentne.
Talvik pakkus seepeale, et üks lahendus oleks viia riigiettevõtteid börsile, sest see sunniks neid olema avatumad. Ta meenutas, et küsis Erkki Raasukeselt, kas see oleks variant. "Raasuke ütles, et tema mõned aastad tagasi ei oleks julgenud seda üldse teha, sest ebakompetents oleks väga kiiresti välja tulnud ja see oleks riigi mainet kahjustanud, kui oleks mõni välismaine osanik sees olnud," rääkis Talvik. 
Karilaid märkis seepeale, et erastamine tingimata korruptsiooni ei vähenda. "Aitab poliitilise kultuuri tõstmine, parlamentaarne kontroll ning valitsuse selge visioon sellest, mida ta riigiettevõttelt soovib," sõnas ta.
Komisjoni raport lekkis juba mais
Komisjoni korruptsiooni tuvastamiseks Tallinna Sadamas lõi riigikogu mullu oktoobris. Komisjoni eesmärk oli välja selgitada, millised olid Tallinna Sadama juhtkonna korruptsioonikahtlusele alla viinud sündmusteahela asjaolud ning nende mõju ettevõtte juhtimisele.
Uurimiskomisjoni raporti mustand lekkis aga meediasse juba maikuu lõpul. Sellest avaldus, et Tallinna Sadama nõukogu ei tegutsenud omaniku ega ettevõtte ärihuvide elluviijana. Raporti mustandi kohaselt põhjustasid seda poliitilised erimeelsused võimupartei poolt ülepolitiseeritud sadama nõukogu ning tollase majandusministri Juhan Partsi vahel.
Komisjon pidas ühtekokku 26 istungit ja kuulas ära enam kui 30 isiku seletused. Komisjoni kuulusid Artur Talvik, Andres Anvelt, Jaanus Karilaid, Siim Kiisler, Henn Põlluaas ja Valdo Randpere.
Tallina Sadama korruptsioonisaaga sai alguse, kui 2015. aasta 26. augustil pidasid kaitsepolitseiameti töötajad kinni Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili. Esimest kahtlustab prokuratuur sadade tuhandete ning teist miljonite eurode ulatuses pistise võtmises.
Seotud lood

Lühike õpetus, kuidas jõhkra kärpe ajal palku tõsta
Ametnike palgafondi külmutamine innustaks avalikus sektoris efektiivsust otsima ja parimatel seeläbi ka palka tõstma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ametnike palgafondi külmutamine innustaks avalikus sektoris efektiivsust otsima ja parimatel seeläbi ka palka tõstma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Augustis USA inflatsioon kiirenes
USA tarbijahinnad tõusid augustis aastaga võrreldes 3,7 protsenti, millele aitas kaasa nafta hinna järsk tõus, selgub USA tööstatistikaameti viimastest andmetest.
USA tarbijahinnad tõusid augustis aastaga võrreldes 3,7 protsenti, millele aitas kaasa nafta hinna järsk tõus, selgub USA tööstatistikaameti viimastest andmetest.
Kehv müük ajas rõivapoodide keti aktsia langusse
Analüütikute ootustele müügitulemustega alla jäänud Hennes & Mauritzi (H&M) aktsia oli reedel üks Põhjamaade aktsiaturgude suuremaid taandujaid.
Analüütikute ootustele müügitulemustega alla jäänud Hennes & Mauritzi (H&M) aktsia oli reedel üks Põhjamaade aktsiaturgude suuremaid taandujaid.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: kuulge, minust ongi päriselt ettevõtja saamas!
Tööka augusti järel hakkab Äripäeva kolumnisti Üllar "Myrakas" Priksi toitlustusäri miinusest välja jõudma. Aga festivalid pole vennad. Kaugel sellest…
Tööka augusti järel hakkab Äripäeva kolumnisti Üllar "Myrakas" Priksi toitlustusäri miinusest välja jõudma. Aga festivalid pole vennad. Kaugel sellest…
Elisa juht: kõik teed ei pea kontorisse viima Tulemuste mõõtmise asemel loetakse tagumikutunde!
Viimasel ajal trendiks saanud inimeste kontoritesse tagasi sundimisega lahendatakse probleemi valest otsast, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Viimasel ajal trendiks saanud inimeste kontoritesse tagasi sundimisega lahendatakse probleemi valest otsast, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
LHV fondijuht Enefit Greenist: hoiame silma peal, aga hetkel on kallis
LHV rohefondide juht Joel Kukemelk sõnul on roheinvesteeringute valik ja likviidsus Eestis väike, mistõttu lõviosa LHV roheliste pensionifondide investeeringutest on tehtud välismaa ettevõtetesse.
LHV rohefondide juht Joel Kukemelk sõnul on roheinvesteeringute valik ja likviidsus Eestis väike, mistõttu lõviosa LHV roheliste pensionifondide investeeringutest on tehtud välismaa ettevõtetesse.
Äripäev eetris: valitsus mängib ohtlike mõtetega
See, et valitsus arutleb, kas ja kuidas konfiskeerida Vene numbrimärkidega autosid Eestis, on populistlik ja ohtlik, leidsid ajakirjanikud arvamussaates „Äripäev eetris“.
See, et valitsus arutleb, kas ja kuidas konfiskeerida Vene numbrimärkidega autosid Eestis, on populistlik ja ohtlik, leidsid ajakirjanikud arvamussaates „Äripäev eetris“.
Jaanus Karilaid lahkub Keskerakonnast ja liitub Isamaaga
Seni Keskerakonda kuulunud Jaanus Karilaid teatas täna, et otsustas liituda Isamaa erakonnaga.
Seni Keskerakonda kuulunud Jaanus Karilaid teatas täna, et otsustas liituda Isamaa erakonnaga.
Globaalne briifing: selle nädala suured teemad, mida pead teadma Lahing Hiina vastu, katastroofid ja naftaturu võbelused
Euroopa Komisjon asus Hiina vastu rünnakule. Lisaks: Põhja-Aafrikat raputas järjekordne looduskatastroof, Põhja-Korea diktaator külastas ametivenda ning Poola ja Ukraina tüli süveneb.
Euroopa Komisjon asus Hiina vastu rünnakule. Lisaks: Põhja-Aafrikat raputas järjekordne looduskatastroof, Põhja-Korea diktaator külastas ametivenda ning Poola ja Ukraina tüli süveneb.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.