Ehitus kõrvalkrundil võib lõhkuda kodumaja seinad

Sekelduste vältimiseks on mõistlik ehitustandri lähedusse jäädes oma maja fassaad ning sise- ja välisviimistlus dokumenteerimiseks pildistada, kirjutab 27. juuni Äripäev kinnisvara rubriigis. 

PZU kahjukäsitlusosakonna juhi Urmas Saare sõnul on laieneva kinnisvaraarenduse ja ahta linnaruumi kokkupuute üks aspekt ehitustööde aina sagedasem pugemine olemasolevate ehitiste külje alla.

"Loomulikult on sellised ehitustööd naabritele ebameeldivad pideva sagina, müra, tolmu ja muu kaasneva tõttu," märkis Saar. Saare sõnul juhtub ka seda, et ehitustööde käigus tehtavate kaevetööde, vaiade rammimise ja krohvimistöödega kahjustatakse kolmandate ehk kõrvaliste isikute vara – autosid, hoonete fassaade ning konstruktsioone. "Tulemuseks on määrdunud vara või pragunenud välis- ja-või siseviimistlus,“ selgitas Saar.

Salva Kindlustuse varakindlustusosakonna juhataja Alver Kivirüüt märkis, et levinud on levinud just korteri siseviimistluskahjud. "See võib juhtuda ka näiteks siis, kui kortermaja katust parendatakse või kui ehitatakse majale uut katusekorrust," lisas Saar.  

Kõik kahjud ei pruugi olla aga nõnda tõsise iseloomuga. LAAM Kinnisvara kliendihaldur Eike Lepp tõi eelkõige välja heakorrast tulenevad kahjud, sest iga ehitusega tekib prahti ning kaasneb müra. "Teed võivad saada rikutud, kellegi kinnistule pargitakse autosid jne,“ loetles ta.

Sellistel puhkudel aitab inimeste teavitamine ehitusega kaasas käivatest ebamugavustest. "Igas valdkonnas kehtib reegel, et räägi inimestega,“ soovitas Lepp. Tema sõnul tuleb ehitustandri lähedal elavaid või tegutsevaid inimesi informeerida nii sellest, et ehitaja plaanib kasutada kõrvalkinnistut oma ehitustarvete ladustamiseks, kui ka plaanist läbida teid raskete masinatega, mis võivad teekatet kahjustada. 

Olulised on ka kokkulepped, kuidas pärast ehitustegevuse lõpetamist olukord taastatakse. Seda eriti juhul, kui näiteks tee või muru on kahju saanud. 

Väikesed kahjud

Valdavalt on ehituse käigus naaberkruntidele tekitatud kahjud pigem väiksemat sorti, märkis Kivirüüt. Näiteks vaiade rammimine tekitab vibratsiooni, mistõttu võivad tekkida hoonesse praod, aga selliseid asju juhtub väga harva. "Puurimismeetodil rajatava tehnovõrgu ehitamise käigus on puuritud näiteks hoone läheduses asuvasse veetrassi, nii et vesi on uputanud lähedal asuvate hoonete keldrid. Samuti on vigastatud elektrikaablit ja saanud kannatada elektroonikaseadmed,“ loetles Kivirüüt.

Kivirüüt lisas, et tema praktikas on näiteks olnud ka juhtumeid, kus katuse vahetusel jääb ööseks või nädalavahetuseks osa katust ajutise katte alla. "Tugev tuul võib rebida ajutise katuse lahti ning tuulega koos saabunud vihm sajab takistamatult hoonesse, rikkudes korterite siseviimistluse ja koduse vara,“ sõnas ta.

Helista eksperdile ja tee pilti

Kivirüüt nentis, et kui kahju juba sündinud, tuleks toimunu fikseerida ja kohale kutsuda ehitustöid tegeva ettevõtte esindaja, kellega koos leida võimalused kahju edasise suurenemise peatamiseks ning esitada ehitajale nõue põhjustatud kahju hüvitamiseks.

Kivirüüt rõhutas, et raske on tõestada ehitaja süüd, kui tegu on väidetavalt ehitustöödega kaasnenud vibratsiooni põhjustatud hoone pragudega. "Seda eriti juhul, kui hoone seisukord ei ole koos ehitajaga enne ehituse alustamist fikseeritud ja dokumenteeritud."

Seega tuleks enne ehitustööde algust vaadata ehitusplatsi läheduses asuvad hooned koos omanikuga üle ning pildistada hoones juba olevad praod, pildistades vajadusel ka kogu hoonet, soovitas ta.

Saar märkis, et üldjuhul pole ehitaja varmas tekkinud kahju omaks tunnistama ning nõuab tõendeid, et just tema on tekkinud probleemis süüdi. Seetõttu soovitas ta kahju põhjuste väljaselgitamiseks tellida ekspertiisi. "Ekspertiis on samuti seotud kuludega, mille võib kokkuleppel ehitajaga kas pooleks jagada või jätta ehitaja kanda, kui selgub tema vastutus kahju tekkimises,“ märkis Saar. 

Vähene teadlikkus

Kindlustusfirmade hinnangul on inimeste teadlikkus selles, kuidas käituda olukorras, kui ehitustööd on hoonele kahju teinud, üsna väike.

Kivirüüt märkis, et üldjoontes on teadlikumad suuremate linnade elanikud, sest seal on ehitamine sagedasem ja sellega puututakse rohkem kokku. Samas märkis ta, et hoolimata aktiivsest ehitustööst pole inimestel teadmisi, kuidas kaitsta ennast naabruses toimuva ehitustöö põhjustatud kahjude eest. "Oluliselt väiksem on teadlikkus väiksemate asulate elanike seas,“ nentis ta.

Saare sõnul pole inimesed eriti teadlikud võimalusest ehitajalt tekitatud kahju sisse nõuda. "Pärast esimest pöördumist ning järsul toonil saadud eitavat vastust loobuvad nad sageli edasisest nõudest,“ nentis Saar.

Ta rõhutas, et selline käitumine ei ole põhjendatud – pärast kaeve- või rammimistööde lõppu või nende jooksul tekkinud nähtava väikese prao taga seinas või krohvipinnal võib peituda oluline vundamendi kahjustus, mis aja jooksul süveneb ning võib muutuda ohtlikuks hoonele ja selle elanikele. "Sellise vigastuse remont võib minna väga kalliks ning käia hoone omanikule üle jõu. Õigel ajal nõude esitamata ja kahju põhjustaja tõendamata jätmine jätab kannatanu ilma võimalusest taastamiskulu põhjustajalt sisse nõuda,“ lausus ta. 

Arendajal kasulik kindlustada

Kindlustusfirmade esindajad ütlevad, et arendaja või ehitaja seisukohast on mõistlik sõlmida kindlustusleping.

Saar lisas, et arendaja või ehitaja seisukohast vaadates pole põhjust nõudeid karta. "Kõige lihtsam on ehitajal oma tegevus kindlustada vastutuskindlustusega, mida saab teha ehituse koguriskikindlustuse koosseisus," märkis ta. Sellisel juhul käsitleb võimaliku kahju tekkimisel juhtumit kindlustusandja, suheldes kannatanu ja teiste seotud isikutega.

Kivirüüt tõi välja, et arendaja seisukohast on mõistlik uurida ehitusplatsi läheduses asuvaid ehitisi ja rajatisi ja fikseerida nende seisukord. Lisaks uurida ehitise omanikult hoone ja hoones toimuva tegevuse eripärade kohta. Tasub teha korralik geoloogiline uuring, täpsustades tehnorajatiste asukohad ja võttes kooskõlastuse rajatiste omanikelt.