Endale krahmatud rahalaekaga nagu kana takus

650 miljoni eurose reserviga töötukassa teenis mullu raha riigile kasutada andmisega intressitulu 1,1 miljonit eurot ehk investeeringu tulususeks moodustus 0,2%. Summa oli eelarves oodatust 60% kehvem.

Ajal, kui reservi suurus on viimase kuue aasta jooksul kasvanud rohkem kui kolmekordseks, on intressitulud nii summa kui ka investeeringu tasuvusena sama aja jooksul aasta-aastalt kahenenud. 2010. aastal moodustas näitaja 1,7% ehk 3,23 miljonit eurot. Tunamullu aga 0,4% ja 2,2 miljonit eurot.

Rõivas kahtles töötukassa kompetentsis

Töötukassa reservi kasutab rahandusministeerium 2012. aastast. Toonane riigikogu liige, peaminister Taavi Rõivas kommenteeris 2011. aastal, et kahtleb selles, kas töötukassa on oma raha seni paigutanud kõige targemalt. „Ma ei ole kindel, et töötukassa on seda raha hoidnud maksimaalselt targalt," rääkis ta toona. Samuti saatis toona reservide tootlusi kriitika.

Äripäev kirjutab täna, kuidas töötukassa hakkab uuest aastast rohkem täiendkoolitusele ja ümberõppele kulutama. Selleks raha kulutamist peavad tööandjad paremaks mõtteks kui rahavaruga eelarveaukude lappimist.

Suurreservist hoolimata maks ei alane

Töötukassa nõukogu esitas äsja valitsusele ettepaneku mitte langetada töötuskindlustusmakset järgmisel neljal aastal seniselt tasemelt 2,4%, millest 1,6% moodustab töötaja ning 0,8% tööandja osa.

Rahandusminister Sven Sester kommenteeris hiljuti Äripäevale, et praeguses finantsturgude olukorras pole otstarbekas hoida põhjendamatult suurt likviidsusvaru. Likviidsusvaru vahendite paigutamisel on tema sõnul kehtestatud ranged investeerimispiirangud ja varade paigutamisel pole võimalik teenida rahuldavat tootlust. „Eesti riigi tugevale rahandusele toetudes on operatiivseks rahavoo juhtimiseks lühiajalise krediidi kaasamise võimekus kõrge ja puudub vajadus suure likviidsusvaru hoidmiseks,“ ütles ta.