Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööandjad võitlevad töötajate pärast

    Eesti ettevõtted otsivad rekordiliselt palju uusi töötajaid, kelle pärast tuleb võidelda kõrgema palga abil.

    Me konkureerime mitte ainult omavahel siin tööandjatega, vaid konkureerime Soome, Austraalia ja Inglismaa ja teiste riikide tööandjatega,“ kirjeldas Nordic Hotelsi juht Feliks Mägus, kuidas nemad on pidevas töötajate otsimise faasis, sest majutuses ja toitlustuses saab töötada ükskõik millises riigis.
    Mägus tõi välja, et suure töötajate puuduse on teenindussektoris toonud ka pidev uute ettevõtete turule tulek. Kaadrivoolavuse toob lisaks see, et teenindajate põuas võetakse otse koolipingist tööle noori, kes ei tea veel, kellena ja kus töötada tahavad. „See puudutab tõesti kõikide valdkondade teenindajaid ja ka muidugi köögipersonali. Kokkade järele on ka suur nõudlus,“ tõdes Mägus.
    9500 vaba ametikohta oli statistikaameti andmetel teises kvartalis. Viimati ületati 9000 piir kaheksa aastat tagasi.
    „Kui hea inimene on turul, siis me kindlasti oleme temast huvitatud,“ kommenteeris olukorda Kaanon Kinnisvara juht Härmo Haljaste. Haljaste sõnul ei ole nende ettevõttes hädaolukorda, kuid headest töötajatest on turul alati puudus.
    „Täna tööd jaguks, aga see maakler ei saa olla selline tüüpiline maakler, kes ootab, et keegi kannaks kandikul midagi ette. Ta peab olema ikkagi üle keskmise, kellest meie huvitatud oleksime,“ lisas Haljaste.
    Töötaja valib kõrgema palga
    Feliks Mägus tõi välja, et tööandjad tunnevad praegu pidevat palgasurvet, et töötajaid enda juures hoida. Seetõttu tuleb pidevalt jälgida sektori palgatasemeid. „Me oleme üritanud pakkuda ausat ja konkurentsivõimelist palka, aga kogu aeg oleme ikkagi otsingufaasis,“ ütles Mägus.
    Võrumaa puidutööstuse Toftan juhi Martin Arula sõnul ongi nemad taganud töötajate leidmise keskmisest kõrgema palgaga. „Me oleme oma palgataseme hoidnud sedavõrd palju kõrgemal maakonna keskmisest ja võib-olla ka tööstusharu keskmisest, et ei ole olnud probleem leida. Inimesed teavad seda ja tulevad,“ ütles Arula, kelle sõnul ei saa tööstusettevõtted endale töötajate puudust lubada.
    Arula ütles, et neil on viimasel ajal konkursid edukalt läinud ning kõik ametikohad on saanud täidetud. Tootmise suurendamiseks nad töötajaid juurde ei plaani palgata, sest kõrge palgataseme juures vaatavad tööstused pigem seda, kuidas samade inimestega rohkem toota. „Reeglina leitakse need võimalused tehnoloogiasse investeerida ja läbi protsesside automatiseerimise ja inimtöö kergendamise need asjad käivad,“ tõdes ta. „Muudmoodi selle palga vastu ei saa, kui samade inimestega teha rohkem.“
    Suurenenud üleostmine
    Kinnisvaraettevõtted tunnetavad palgasurvet ja nõudlust väärt töötajate järele eriti tugevalt, sest selles valdkonnas ostavad konkurendid töötajaid pidevalt üle. Haljaste sõnul on see viimasel poolaastal sagenenud. „Kõik meie maaklerid ilmselt saavad kõnesid ja teised bürood samamoodi,“ ütles Haljaste.
    Kinnisvarabüroo 1Partner juhi Martin Vahteri sõnul tehakse praegu rekordiliselt kinnisvaratehinguid, mis üleostmise probleemi aina süvendab. „Tööd ja raha liigub, aga inimesi pole,” ütles Vahter ja lisas, et sama probleem on ka teistes kinnisvarabüroodes.
    Vahteri sõnul käib pidev üleostmine ja kauplemine ning headest müügiinimestest on puudus ka teistes ärivaldkondades. “Kogu 1Partneri juhtkond käib mööda linna ringi, visiitkaart taskus, ja kui potentsiaalselt sobilik inimene ka mujal valdkonnas vastu tuleb, siis kutsume kohe intervjuule,“ kirjeldas Vahter ja lisas, et neil oleks tööd pakkuda veel paarikümnele inimesele.
    Haljaste sõnul nemad veel aktiivselt üleostmisega ei tegele, kuid peavad ilmselt ümber mõtlema. „Ei saa ju teistest eristuda,“ tõdes ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.