Peaminister müüb kodu

Peaminister Taavi Rõivas  Foto: Andras Kralla
Äripäev • 29. september 2016 • 1 min
Jaga lugu:

Taavi Rõivas müüb 289 000 euro eest enda Tallinnas Wismari tänaval asuvat majaosa.

Müügikuulutusest saame teada, et viietoalise värskelt renoveeritud ja läbi kahe korruse ulatuva korteri siseviimistluses on kasutatud palju puitu ja kivi. Põrandale on laotud tammeparkett, siseuksed on täispuidust. Kahte korrust ühendab eritellimusel valminud männipuidust trepp. Vannitoas on uuel omanikul võimalus veemõnusid nautida kivimassist vannis.

Tsaariaegsel majal on suur sisehoovi ulatuv terrass. Ka turvalisuse eest on hoolt kandud. Lisaks valvesüsteemile on majja paigaldatud ka videovalve.

Mõned aastad tagasi müüdi maja 172 000 euro eest. Tollal puudus majal siseviimistlus ning kuulutust tsiteerides, oli tegu "valge karbiga".

Maia Daljajev,, kinnisvarafirma Colliers International eluruumide osakonna juht

Kuidas mõjutab omaniku tuntus talle kuuluva kinnisvara müügiedu?

Nii ja naa. Olenevalt, kas omanik on positiivse või negatiivse tuntusega. Ka positiivse tuntusega isiku puhul oleneb see suuresti ostjast. Kui ostja ei ole piisavalt enesekindel või piisavalt suur tegija, on tema puhul kindlasti märgata suhtumist, et "väga tore, sain tähtsa naise või mehe korteri!". Kui ostja on aga ise piisavalt tugev ning kompleksivaba isiksus, ei ole see talle oluline. Olen näinud kinnisvara müügikuulutusi, kus on konkreetselt kirjas, et naaber on see ja see inimene. Selliseid kuulutusi lugedes tekib alati küsimus, kas tuntud inimene ise ka teab, et tema nimega kinnisvara müüakse. Mustvalget siin pole. Mida nõrgem isiksus, seda rohkem tahab ta reklaamida ja kuulutada, kui tugev ta on. Tugev isiksus seda aga tegema ei pea.

Kas prominentsete isikute kinnisvara vastu on rohkem huvi? Jah. Kuid see on puhas uudishimu. Minu praktika on, et uudishimulike vältimiseks ei tahagi tuntud inimesed üsna tihti oma kaupa avalikult pakkuda. Huvilisi, vaatlejaid ja külastajaid võib olla tohutult palju, kuid lõpptulemusena ei pruugi sellest seltskonnast reaalset ostjat tullagi.

Natuke üle 90ruutmeetrise elupinna põhiline kommunaalkulu on kuulutuse põhjal elekter, millele kulub vastavalt aastaajale 70-270 eurot kuus.

Korteri ostmiseks võttis Rõivas mõni aasta tagasi Danske Bankist eluasemelaenu. Mai lõpu seisuga oli Rõivase kohustus Danske ees 296 025 eurot. See moodustab peaministri laenukohustustest lõviosa – teine deklareeritud võlg on 35 745eurone eluasemelaen Swedbankist.

Rõivas müüb majaosa anonüümselt. Kinnisvaraportaalis on kontaktisikuks märgitud maakler. Peaministri meedianõunik kommentaarisoovile ei vastanud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt