Taani meedia: Rõivas avaldas meile mõõdukat survet

Läinud nädalal külastas peaminister Taavi Rõivas Taani kolleegi Lars Lokke Rasmusseni. Politiken kirjutab, et kohtumisest oleks võinud saada suur rahu ja harmoonia tähistamine – möödus ju tänavu 25 aastat päevast, kui Taani maailma teise riigina taastas diplomaatilised suhted taasiseseisvunud Eestiga. Kuid oli selge, et miski varjutab peaminister Lokke Rasmusseni kohtumist Taavi Rõivasega.

Politiken selgitab põhjusena, et Venemaa viimase aja agressiivne käitumine on viinud selleni, et Balti riigid kardavad venelaste poolt juba igasuguseid ootamatusi. Seepärast saatis ka Taani Eestisse, oma NATO partnerriiki, 200 sõdurit.

„On rahutu aeg, palju rahutum, kui oli 25 aastat tagasi,“ rääkis Rõivas Taanis. Politiken kirjutab, et need sõnad olid nagu kaja – hiljuti rääkis sama juttu John Sawers, Briti luure MI6 endine juht, kes ütles, et Venemaa püüded rakendada sõjalist jõudu mõjutavad Ida ja Lääne suhteid. „Oleme teel ajajärku, mis on samavõrd ohtlik, ehk isegi ohtlikum, kui oli külm sõda, võttes arvesse Moskva ja Washingtoni praeguseid suhteid,“ rääkis Sawers väljaandele The Guardian.

Politiken jätkab, et Krimmi annekteerimine 2014. aastal halvendas Venemaa ja NATO riikide suhteid, nüüd on uus katsumus juba Süüria konflikt. Taani välisminister Kristian Jensen ütles eelmisel nädalal, et Venemaa ja Süüria valitseva režiimi massipealetung suurlinnas Aleppos on sõjakuritegu.

Selline väljaütlemine ei aita sugugi kaasa Taani ja Venemaa suhtele, eriti olukorras, kus viimane planeerib pikendada 1200 km võrra oma gaasijuhet Nord Stream 2, mis kulgeb läbi Taani territoriaalvete, kirjutab Politiken. Olukord gaasijuhtmega on niigi pingeline - paljud Euroopa Liidu riigid on gaasijuhtme vastu, sest sel on oht suurendada energiasõltuvust Venemaast.

Samas pole Euroopa Komisjon esitanud ühtegi juriidilist argumenti, mis käsiks Taanil peatada gaasitoru ehitus. „Taani poliitikasse sekkumine oleks ebaviisakas,“ ütles Rõivas, kui temalt selle teema kohta küsiti. Sellegipoolest andis Rõivas selgelt mõista, et tema silmis on Nord Stream 2 ennekõike poliitiline kui majanduslik pojekt, mis tekitab sõltuvust Vene gaasist, eriti Lääne-Euroopa riikidel. Konfliktis EL-Venemaa saab seda sõltuvust kasutada mõjutusvahendina, nii nagu see oli Ukrainas.

„Majandusinimesena ma tean, et ühest toiteallikast sõltuvuses olemine ei too midagi head. Asi on selles, et see muudab sind liialt sõltuvaks. Eriti, kui jutt käib toorainest, millel on nii suur tähtsus nagu gaasil. Ma usun mitmekesisusse. Ma usun sellesse, mis ELi riike omavahel ühendab,“ rääkis Rõivas.

Rasmussen ütles, et EL peab leidma olukorrale lahenduse. „Selge, et meil on praegu tegemist mittetraditsioonilise äriga, seepärast on vajalik palju aktiivsem debatt ja see peab toimuma Euroopa tasandil. Just see on meie ootus Euroopa Komisjonile,“ teatas ta.