• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbank teenis Eestis 130 miljonit kasumit

    Swedbank andis mullusest 5 protsendi võrra rohkem laene..Foto: Erik Prozes

    Swedbanki Eesti üksuse 2016. aasta üheksa kuu kasum oli 130,8 miljonit eurot, mis on mullusest 111 miljoni euro võrra rohkem.

    Kasv tulenes peamiselt väiksematest maksukuludest, mille lisadividendid 2015. aastal tekitasid, teatas pank.
    „Me näeme rõõmuga investeerimishuvi suurenemist – tundub, et Eesti ettevõtjad on lõpuks ometi valmis tegema investeeringuid, mida on erinevate väliste ja sisemiste tegurite tõttu mitu aastat edasi lükatud,” sõnas Swedbanki Eesti üksuse juht Robert Kitt.
     
    Hoiused suurenevad kiiremini kui laenud
    Laenude maht kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,6%. Kasvu täheldati nii ettevõtte- kui ka eralaenude puhul. Kogu laenuportfell ulatus 2016. aasta III kvartali lõpus 6786 miljoni euroni. Swedbanki turuosa laenuturul oli 2016. aasta 31. augusti seisuga 38,7%.
    Hoiuste maht kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 10,1%. Kogu hoiuste portfell oli 2016. aasta III kvartali lõpus 7275 miljonit eurot. Laenude ja hoiuste suhtarv oli 93% (30. septembril 2015 97%). Swedbanki hoiuste turuosa oli 2016. aasta 31. augusti seisuga 47,9%.
     
    Laenukahjum kasvas veidi
    Krediidikvaliteet püsis stabiilsena. Laenukahjum oli 3,3 miljonit eurot (2015. aasta esimese üheksa kuu sama näitaja oli 2,7 miljonit eurot).
     
    Intressitulu suurenes
    Puhas intressitulu suurenes 2015. aasta üheksa kuuga võrreldes 10,4%. Tulu kasvas tänu laenude, sealhulgas tarbimislaenude mahu suurenemisele. Samuti mõjutas seda madalamad hoiuste tagamise fondi maksed.
    Puhas teenustasutulu vähenes 2015. aasta üheksa kuuga võrreldes 0,6%. Klientide suurem aktiivsus suurendas maksete töötlemisega seotud teenustasusid: kaardimaksete arv kasvas 7%. Samal ajal kahandas puhast teenustasutulu kaardimaksete vahendustasude reguleerimine seadusega. Samuti vähenesid varahalduse komisjonitasud, kuna langetati kohustuslike pensionifondide haldustasusid.
    Kogukulud suurenesid möödunud aastaga võrreldes 1,5%. Tööjõukulud suurenesid, samal ajal kui ruumidega seotud kulud ja kulum vähenesid. Kulu-tulu suhe oli 0,34 (2015. aasta esimese üheksa kuu sama näitaja oli 0,35).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tehnopoli juhtivtöötajad: ainult kontoripinnast ei piisa, kliendid ootavad terviklahendust ja kogukonda
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Lennukikütuse hind vallutab Euroopas uusi kõrgusi
Vastupidiselt ootustele on lennureisimine omikronitüvele hästi vastu pidanud ja viinud Euroopas lendu ka lennukikütuse hinna.
Vastupidiselt ootustele on lennureisimine omikronitüvele hästi vastu pidanud ja viinud Euroopas lendu ka lennukikütuse hinna.
Leedole esitati süüdistus miljonite kantimises ja võltsimises
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Vilepuhuja märtri rollist välja tõstmine toob ettevõtjatele uusi kohustusi
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.