SEB: Trumpi võit annaks põhjust muretseda

Euro suhtes on ta seisukohal, et liikmesriikidel tuleks päästa liit ja jätta euro, sest euro päästmine eeldaks sellist lõimumist, milleks euroala kodanikud valmis ei ole. Balti riigid peavad aga olema palgatõusu osas valvsad, sest nõrga välisnõudluse oludes ei või ekspordist sõltuv riik konkurentsivõimet käest lasta.

Kui läheb meie põhistsenaariumi järgi ja võidab Hillary Clinton, ehkki pean tunnistama teatud ebakindlust, jätkub senine poliitika. Kui võidab Donald Trump, siis ausalt ei ole mul tema majanduspoliitikast selget pilti, ta võib seda jälle muuta. Mis tähendab pikka ebakindluse perioodi, mis võib maailmamajanduses tuua kasvu uue aeglustumise. See annab põhjust Trumpi võidu pärast muretseda.

Tavaliselt on nii olnud, et kui valimised võidab vabariiklaste kandidaat, kes lubab jõulisi maksukärped, siis börsid tõusevad. Seekord ma seda ei usu. Ja kui USA-l on probleemid, tekivad sellest probleemid ka mujal maailmas.

Trumpi majanduspoliitikas on palju küsitavusi. Nii võib oodata börsidel langust, vähenenud riskijulgus survestaks intressimäärasid ja USA dollari vahetu reaktsioon oleks nõrgenemine. Kui aga investorid oma rahale turvalist paika otsivad, võib dollar pikemas vaates tugevneda.

Minu peamine mure Trumpi võidu korral on mõju rahvusvahelistele suhetele. Kui ta püüab ellu viia hullumeelseid majandusreforme, siis suudab USA Kongress teda ohjeldada. Kuid presidendil on võim mõjutada kaubandus- ja julgeolekupoliitikat ja sellest võib tulla maailmamajandusele palju kahju.

Börsi vahetu reaktsioon oleks ilmselt kergendusralli, pikemas vaates suurt mõju poleks. Kui tootmises või kaubanduses mingeid häireid ei teki, on mõju väike, mida ei saaks öelda Trumpi valimisvõidu korral.

See ei tähenda, et keskpangad peaksid nüüd hakkama intressimäärasid tõstma. Kuid nad peaksid tempot maha võtma või hakkama – näiteks Euroopa Keskpank – järk järgult igakuiseid tugioste väärtpaberiturul vähendama. Saksamaa poolt on selleks väga tugev surve.

Kui rahapoliitika mõju on ammendunud, tuleb ümber hinnata eelarvepoliitika võimalused. Paraku pole paljudel riikidel sellist manööverdamisruumi, kuna eelarved on defitsiidis ja võlad suured. Kuid mõnedel riikidel oleks võimalik rohkem kulutada – Saksamaal, ehk ka Rootsil. Hea näide on Hispaania, mis on tööturul ja maksusüsteemis teinud olulisi struktuurireforme, mis pole erilisi kulusid kaasa toonud. Aga majandusel läheb paremini, usaldus on taastunud.

Poliitikategijad arutavad praegu palju raha ümberjagamise ehk maksusüsteemi muutuste üle (varamaksud, kapitali kasvu maksud). Viimase kümne aasta majanduspoliitika on toonud ebavõrdsuse süvenemise, kuna kärpe- ja kasinuspoliitika on halvendanud kehvemal järjel majapidamiste elujärge, samas kui lõtv rahapoliitika soosib jõukamaid – varade hinnad kerkivad. Jõukam majapidamine aga lisaraha ära ei kuluta. Kui see raha anda vähem jõukale majapidamisele, on tõenäosus suurem, et tarbimine kasvab ja majandus saab ergutust.

Balti riikides oleks võimalust rohkem investeerida. Raha kulutamine ja raha laenamine ei ole vale, kuid seda raha tuleb kasutada õigel moel. Võiks investeerida infrastruktuuri ja inimestesse – kui tehnoloogia toob kaasa murrangulisi muutusi, tuleks neid muudatusi toetada. Kardan aga, et poliitikud näevad siin hoopis ühiskonnale ohtu ja üritavad tööturgu muutuste eest kaitsta. Arvan, et see ei ole õige.

Kiire palgatõus. Demograafia.

Nad liiguvad õiges suunas. Kuid muutused eeldavad tugevat ja laiapõhjalist poliitilist toetust. Mulle tundub et osa poliitilisi parteisid Soomes näeb siiski justkui muud teed. Mida tegelikult ei ole.

Ma arvan, et euro vajab Euroopa Liitu, kuid EL ei vaja eurot. Ja kui liiga palju eurole keskenduda, on risk, et saad euroala kodanikelt veel negatiivsema reaktsiooni. See võiks tuua uue ebakindluse.

Majanduskasvu ja inflatsiooni ergutada oli õige, kuid nüüd on Rootsi rahapoliitika majandusele juba negatiivse mõjuga. Intressimäär on -0,5%. Kui ma Rootsis ringi sõidan, küsivad inimesed ja ettevõtted,  miks meil on negatiivsed intressimäärad? Milles on probleem? Majanduskasv on 3,5%, tööturg tugev, vara hinnad kasvavad. Inimesed ei saa aru – see tekitab ebakindlust.

Minu järeldus on, et Rootsis on küll probleem madala inflatsiooniga, kuid see on ülemaailmne nähtus. Rootsi keskpank pingutab üle.

Praegu on keskpank mõista andnud, et 60%se tõenäosusega võib intressimäär enne aasta lõppu veel 10 baaspunkti võrra sügavamale miinusesse minna. Seni on see poliitika üles ajanud võlakirjade, aktsiate ja kinnisvara hinnad. Kuid see ei saa olla eesmärk. Kui tahetakse rahapoliitikat veelgi lõdvendada, vajame paremat selgitust, mida sellega saavutada loodetakse.

See on poliitiline teema. Meil on 2018. a valimised ja mulle on jäänud mulje, et poliitikud kardavad muutusi, mis majapidamiste rahakotti mõjutavad. Elukondliku kinnisvara hinnad tõusevad praegu ca 7-8% aastas, mis on liiga kiire. Prognoosime, et hinnad järgmisel kahel aastal stabiliseeruvad. Aga ma ei ütleks, et turul on mull – ehitus pole suutnud elanikkonna juurdekasvuga sammu pidada, mis peaks vähendama korrektsiooni riski. Aga tuleb tunnistada – majapidamiste võlastumise kasv 7,5% aastas on liiga kiire. Jätkusuutlik oleks ehk 4-5%. 65% eluasemelaenudest on ujuva intressimääraga – mis võib mõjutada keskpanka intressitõusuga viivitama. Praegu prognoosib keskpank esimest intressitõusu 2018. a teises kvartalis.

Ma pole kahjuks ekspert.  Majanduslik mõju jääks tagasihoidlikust, tootmist on vähe. Küll aga võib mõju olla psühholoogiline, mõjutades negatiivselt tarbija- ja äriusaldust. Nagu Soomes Nokiaga.

Nad ei saa kohe tugiostuprogrammi ära lõpetada. Samas kuulasin Washingtonis Euroopa Keskpanga asepresidenti Vitor Constanciot, kes muretses, et turud ei usu enam tugiostuprogrammi positiivset mõju. Milleks siis sama ravimiga jätkata? Minu hinnangul mõjutavad maailmamajandust praegu neli suurt trendi – demograafia, suured võlad, vanu ärimudeleid lammutav tehnoloogia ja poliitilise võimu ümberjagamine. Kõik need suurendavad ebakindlust, mis motiveerib pigem säästma kui investeerima. Madalad intressimäärad on selle olukorra sümptom. Keskpangad saavad jätkata sama ravimi manustamist, kuid mis haigust me ikkagi ravime?

IMFi aastakoosolekul kulutasin viis tundi ja kuulasin 25 eksperti, kuid keegi ei teadnud, mis saama hakkab. Ma ei usu, et Suurbritannia peaministril on plaani  - olukord on unikaalne. Mind ei üllata ELi riikidest kostuvad negatiivsed kommentaarid, kuid kui põhjustada probleeme Suurbritanniale, kannatab majanduslikult ka Euroopa Liit ise.

Oleksin oodanud turgudelt referendumi tulemusele suuremat reaktsiooni, mis oleks suurendanud uute valimiste tõenäosust. Loodan jätkuvalt, et need tulevad. See oleks mingil moel uus referendum, sest poliitikud peavad Brexiti (Suurbritannia EList lahkumine - toim.) kohta oma nägemust väljendama. Poliitikuid valides avaldad kaudselt uuesti arvamust ka Brexiti üle.