ABB juht: kõik olgu korras

"Bosso on selline juht, kes kuulab ära. See on väga tähtis. Aegade jooksul on ta kujundanud endale sellise meeskonna, kes on võimeline iseseisvalt toimetama,” kirjeldab Bo Henrikssoni kaheksa aastat ettevõttes töötanud personalijuht Agnes Hansen. "Bo ülesanne on hoida meeskonda toimivana. Ta on nagu coach (treener – toim), ei sekku igapäevassesse operatiivtegevusse, vaid pigem on siin partnerlus. Ta on väga vastutulelik.”

Partnerlust on tunda ka intervjuu ajal, kui Agnes täiendab ja selgitab Bo vastuseid ja vastupidi. Koos moodustavad nad justkui terviku. Bo ise nendib, et tahab usaldada inimesi ja motiveerida neid tööle. "Ülemust ei tohi karta. Ma ei sekku nende töösse. Sekkun ainult siis, kui näen, et nad teevad midagi valesti. Tahan inimesi usaldada ja motiveerida," märgib Henriksson. "Annan inimestele vabad käed ja jälgin ise rohkem finantsnumbreid.”

Henriksson on rootsi-soome verd ning rakendab oma juhtimises Rootsi juhtimismudelit. Samas tõdeb ta, et ega see alati õnnestu. "Keskustele on seda raske rakendada, seal on oluline saada konsensust," nendib ta. “Kui vaja, siis oskan ka karm olla. Vahepeal tuleb rusikaga lauale lüüa ja öelda, et nüüd tuleb teha nii.”

Agnes Hansen: Sõltumata sellest, milline on tööjõuturg, ei ole lihtne töötajaid leida. Meil endal ei ole aga olnud probleeme uute töötajate leidmisel. Oleme värvanud juba üle 150 töötaja, kes hakkavad tööle uues äriteenusekeskuses.

Agnes: Otsime turult spetsialiste, kellel on vastav haridus ja kes on kokku puutunud finantsidega, tarneahela juhtimisega või personalitööga. Me ei eelda, et ta on tipptasemel spetsialist, sellepärast, et koolitame ise inimesi. Uuest arenduskeskusest hakatakse pakkuma teenuseid teistele riikidele. Me ei saa eeldada, et inimesed, kes siia tulevad, on eksperdid raamatupidamises, finantsjuhtimises, personalijuhtimises Rootsi ettevõtetele. Kuid see kogemus tuleb kasuks. Me vaatame, et inimestel silmad säravad, on tahe teha tööd, palju õppida ning nad on motiveeritud. Inimesed, kes on meie juurde tulnud, on öelnud, et nad tulevad nagu uuesti kooli. Me ei tee üleostmist ja sihtotsinguid, vaid otsime inimesi, kellel on töökohta vaja.

Bo Henriksson: ABB maine on aastatega muutunud. Aastatel 2005 ja 2006 oli meil vaja palju inimesi tootmisesse. Sellel hetkel olime n-ö tehniline ettevõte. Need, kes käisid ülikoolides elektri-automaatika erialal, nemad teadsid ABBd. Samuti teadsid koostööpartnerid. Toona teadmine aga sellega piirdus. Siis otsustasime minna tänavale: meil olid töökuulutused trammides, tänavatel, televisioonis. See kasvatas meie tuntust Eestis.

Agnes: Nähakse, et tegemist on rahvusvahelise ettevõttega, inimesed otsivad võimalust enda teostamiseks ja otsitakse stabiilsust. Me oleme viimased aastad võtnud igal aastal üle 100 tudengi praktikale. Vaatame, kas ikka noored tahavad tulla meie juurde tööle, sest on ju palju ka start-up-ettevõtteid. Aga tegelikult tahavad tulla küll, noored näevad, et kui sul on rahvusvaheline ettevõte, kus toodetakse maailmatasemel tooteid, kus on võimalus kaasa rääkida, on huvitavad protsessid, töövahendid on maailmatasemel, siis on ka tagasisid noortelt teistsugune.

Kui inimene on töötanud viis aastat, siis selge on see, et ta tahab ka midagi muud näha. Väga paljud tulevad tegelikult pärast seda tagasi. Meil on inimesi, kes on olnud 20 aastat ja rohkemgi tööl ning pidevalt tööstaaž kasvab. See näitab kindlustunnet. Ei saa öelda, et inimesed lähevad ära ainult erandjuhtudel, eks me oleme tüüpiline Eesti ettevõtte, läbilõige Eesti ühiskonnast. Ka meil on rahulolematuid inimesi. Nendel tuleb leida teine töökoht.

Agnes: Oleme püüdnud pidavalt hoida sellist suhtumist, et headele töökohtadele võimaldame oma inimestel esimestena kandideerida ja ergutame neid. Üks osa arenguvestlustest on see, et mis võiks olla töötaja järgmine ametikoht. Seda kaardistatakse süsteemselt.

Bo: ABB on insenerile väike paradiis. Kui oled aktiivne, siis on igasugused võimalused. Näiteks on võimalik minna välismaale tööle ja saab ka siin teha karjääri. Aktiivsele inimesele on rohkem võimalusi.

Agnes: ABBs on võimalus ennast arendada professionaalseks eksperdiks. Sinu enda käte on see võimalus, kus saad tõusta juunior-tasemest rahvusvahelisele tasemele.

Bo:  Väike. Mingi aeg meil oli siin töötajaid 12st erinevast riigist. Praegu on pigem väiksem osakaal. On tuldud mujalt aga pigem perekondlikel põhjustel. Neid on kümmekond.

Agnes: Uue keskusega seoses tuleb siia ka välismaalt tööjõudu. Me tahame pakkuda kvaliteetset teenust teistele riikidele. Seega see välismaalt lisanduv tööjõud on seotud koolituse ja väljaõppega. Nad on siin 1-2 aastat, et teadmine ja oskus korralikult edasi anda.

Bo: Enam-vähem on küll.

Bo: See on nii ja naa, ühel ei tõuse, teisel tõuseb ja kolmandal tõuseb natukene rohkem. See sõltub situatsioonist ja finantsolukorrast, mida saa lubada Palgatõusu küsimused on endiselt olulised. Viimasel ajal on nad taas päevakajalised. Palgatõus peaks iseenesest olema seotud töö efektiivsusega, kas efektiivsus ka tõuseb, kui palk tõuseb? See peaks käima käsikäes.

Agnes: Meil on kord aastas  palkade ülevaatus, mis on globaalne protsess ja kõik maad osalevad selles. Vaatame, millised on prognoosid palgaturul, kasutame selleks Fontese palgauuringuid. Samuti vaatame, kuidas on elukallidus muutunud. Siis vaatame iga töötaja palka eraldi, missugune on olnud töötaja tulemus ja kuidas on palk sellega seotud. Lisaks vaatame,kuidas on analoogsed palgad turul muutunud. Oleme püüdnud, et meie palgad oleksid konkurentsivõimelised. Me ei taha öelda seda, et tahame kõige kõrgemat palka maksta, vaid pigem seda, et oleme konkurentsivõimelised ja töötaja enda tööpanus oleks õiglane selle palgaga.

Bo: Eestis peab olema teadlik, mis on palgatase ja kust see tuleb. See teema on väga tundlik, sest palk on endiselt number üks, mida inimene töö juures hindab.

Agnes: ABB on rahvusvaheline ettevõtte, aga tegelikult me konkureerime kõikide teiste ABB ettevõttetega omavahel. Tööjõukulud on üks kriteerium, mis näitab, kas oleme edukad või ei ole. Tulles tagasi äriteeninduskeskuse teema juurde, siis tegelikult on see suur võit ka meile, et see keskus meile loodi ja peame jälgima, et tööjõukulud ei lähe liiga kõrgeks.

Bo: Palk on suur mõjutegur aga oluline on efektiivsus. Kui meil on protsessid paigas, oleme efektiivsed, siis on palgakulu mõju väiksem. Hea näide see sama äriteeninduskeskus. Konkurents selles on kõva, Tallinn ei ole mingi maailmanaba. Keskus oleks saanud olla nii Vilniuses kui ka Riias, kõige lähem keskus on näiteks Krakovis, mis on palju suurem ja see on meile konkurent. Meie kõige hullemad konkurendid on kontserni sees. ABB-l on globaalselt umbes 50 masinatehast, elektroonikatehaseid on mitukümmend. Kui me ei suuda siis konkurentsis olla, siis läheb tootmine siit Hiina, Poolasse või mujale.

Agnes: Kui võrrelda Põhjamaadega, siis oleme veel konkurentsis, aga meie kasuks räägivad meie enda teeninduskesksed hoiakud, meie võimekus teha kvaliteetset tööd. Hea efektiivsuse näitaja on see, et meie inimesed on oluliselt multifunktsionaalsemad võrreldes mõne teise riigiga.Sealt tulebki efektiivsus ja erisus, mille pärast tehti otsus see keskus siia teha. Eestil on ka kogemust Põhjamaa kultuuride vallas, me tunneme seda, mismoodi ja missugust tööd väärtustatakse, milline töö on oluline Soomele, Norrale ja Rootsile. Seega lähedus ja arusaam on üks eduvõti.

Bo: Jah, meil on võrreldes Soome ja Rootsiga madalamad tööjõukulud, aga efektiivsus on ka madalam. Seega meil on aeg tõsta efektiivsust. Peame olema veel paremad.

Agnes: Uute inimeste puhul on hea vaadata, et nendes on see tahe olemas, tahe teha. See on Eesti inimeste puhul positiivne, tahetakse anda endast parim, see on eraldi väärtus.

Agnes: Me ei ole väga suhtlusaltid, suhtleme siis, kui meil on kõik tehtud ja on tulemus käes. Võib-olla on meil vaja arendada rohkem kliendikesksust, kuidas olla kliendiga kontaktis, kuidas teda pidevalt informeerida, kuidas võtta vastu kliendikaebused ja neid korrektselt lahendada. Kuidas pakkuda välja selliseid lahendusi, mis toovad kliendile lisandväärtust. Siin on kindlasti arenguruumi. 

Mingist tasemest ei ole palk enam nii oluline motivaator. Kuidas teie oma töötajaid motiveerite? Millised on boonussüsteemid?

Bo: Jah, meil on boonussüsteemid olemas ja neid vaatame üle igal aastal. Kõikidele boonussüsteem ei sobi. Meil on ka muid hüvesid, kui on staažiga töötaja, siis saab rohkem puhkust, spordiklubi on meil olemas.

Agnes: Esimene motivatsioon inimeste jaoks on meie töökeskkond. Meil on siin puhas, korralik elamine. Meil on tähtis turvalisus. Meie jaoks on tähtis see, et inimene tuleb hommikul siia ja läheb tervena minema, et ta hoolitsek oma tervise eest ja oleks õnnelik selle aja jooksul, kui ta siin töötab. Huvitav muutus on näiteks see, et noortele inimestele, kes meie juurde tulevad, on oluline keskkonnateadlikkus, et ettevõtte on eetiline, toimib ühiskonnas korrektselt, maksab kõik maksud. Meil on üsna traditsioonilised boonussüsteemid, need, mis Eesti ettevõtetes toimivad, toimivad ka meil. Varjatud motivatsioon on ka see, et maailm tuleb meile siia kätte. Oleme ühes võrgustikus, kogu meie süsteem on globaalne. Selleks, et saada seda kogemust, ei ole vaja minna riigist välja, vaid võib piisata sellest, et tuled siia tööle ja oled oma igapäevaste tööde kaudu võrgustatud erinevate oma ala spetsialistidega ja juhtidega.

Bo: Meil on aktsiaoptsioon. Tegelikult tervel personalil on võimalus omada ettevõtte aktsiaid.

Agnes: Süsteem toimib nii, et inimene peab ise otsustama, kas ta soovib raha korjata ning aasta lõpus on tal võimalik otsustada, kas ta võtab oma kogutud raha välja või investeerib selle ABB aktsiatesse. Töötaja ise ei pea midagitegema, ettevõtte ostab talle ettenähtud hinnaga aktsiad. Inimene ei pea tundma börsiseadusi, et osta aktsiaid.

Agnes: Tahaks, et rohkem kasutatakse.

Bo: Aastate jooksul on see muutunud populaarsemaks, aga seda on veel vähe võrreldes Põhjamaadega.

Agnes: Meie kultuur ei ole veel sinna jõudnud, et investeeritakse sissetulekut tulevikule mõeldes. Tasapisi see muutub.

Eks alguses olid muutused võrreldes praegusega suuremad. Me alustasime nullist, ettevõtte kasvas samm-sammult kogu aeg. 2000. aasta alguses tuli mul teine ülesanne, ABB Baltikumi struktuuri juhtimine. Mõneks aastaks kolisin Riiga, see oli suur samm minu jaoks. 2002. aastal ehitasime tehast Jürisse, siiamaani areneme ja laieneme siin. 2013. aastal ehitasime peakontorit Jürisse, kuhu koondati kõik tegevused Maardust ja Tallinna kesklinnast. Muutused on need, mis on hoidnud. Praegu ehitatakse tehast Ülemistesse. Kui tuleb midagi uut, siis see innustab. Minu eesmärk pole kunagi olnud laienemine ümber maailma. Mul oli hea eeskuju Soomes, kus ma varem töötasin: saada selliseks ettevõtteks, mis on tegus. See unistus on täitunud ja täitub veel. Pudel pole veel täis. Peale selle on meil toredad inimesed, kellega saab teha tööd. Mul on hea meeskond, see aitab ja innustab palju. Nüüd on vähem uusi muutusi. Eesti turg on iseeneses väga väike, meil läheb enamik tooteid ikka üle maailma. Alguses oli tore ja huvitav, uus keskkond. Praegu on kõik stabiilne, peaasi, et valitsus hoiaks nüüd stabiilsust ega teeks lollusi, siis on kõik korras.