Arco Vara: korterituru hinnakasv jätkub

Selle aasta oktoobris tehti Eestis 1792 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrrelduna möödunud kuuga langenud 6,9% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 0,5%. Tuginevalt möödunud kuu esmahinnangulistele andmetele võib siiski eeldada, et tehingute arvu langus on olnud võrrelduna septembriga mõnevõrra väiksem ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga on tehinguaktiivsus jäänud muutumatuks või mõnevõrra kasvanud.

Oktoobri korteritehingute raames kujunes keskmiseks mediaanhinnaks 1148 €/m2. Pinnaühikuhind oli sealjuures võrrelduna septembriga kasvanud 3,8% ning võrrelduna möödunud aasta oktoobriga koguni 10,7%. Hinnatasemete kasv on viimastel aastatel olnud omane valdavalt Tallinnale ning Tartule, ajalise nihkega on korterite hinnad kiirelt kasvama hakanud ka mitmetes Eesti suuremate väikelinnadega maakondades.

Nii tehinguaktiivsus kui mediaanhinna tase on Eestis tervikuna võrreldav 2007. aasta sügisese perioodiga. Erinevalt tollasest perioodist ei ole veel käesoleval hetkel aga tehinguaktiivsuse ega hinnatasemete osas märgata kuigi tugevat survet korterituru stabiilsusele. Sarnaselt 2007. ja 2008. aastastele perioodidele on turul hetkel omane tehinguaktiivsuse kasvu peatumine, mida saadab hinnatasemete ning pakkumiste arvu kasv, mistõttu ostjate vähesuse tõttu on kujunemas surve hinnatasemete edasiseks kasvuks. Kõrget pakkumiste arvu saadab korteriturul mitmekülgne valik, mis seab tarbijatele laialdased valikuvõimalused korteri soetamisel.

Möödunud kuus tehti Pärnu linnas 62 korteritehingut, mida oli koguni 33% vähem kui septembris. Võrrelduna möödunud aasta sama ajaga oli tehingute arv kasvanud 1,6%. Tehingute mediaanhinnaks kujunes oktoobris 982 €/m2, mis oli septembriga võrrelduna langenud 0,8% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga kasvanud 13%. Hinnataseme osas ei ole laialdasi muutusi märgata, tehingute arvu järsk langus tulenes aga septembris oluliselt rohkem tehtud tehingute arvelt - oktoobris langes märkimisväärselt perioodil 1971-1990 ehitatud korterelamutes paiknevate 2- ja 3-toaliste korterite tehingute arv.

Ida-Virumaal nii tehinguaktiivsus kui hinnatase pidevas langusesOktoobris tehti korteritega Ida-Viru maakonnas 191 tehingut, mida oli septembriga võrrelduna 5,0% vähem kuid võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 1,1% rohkem. Tehingute mediaanhinnaks kujunes oktoobris 190 €/m2, mis võrrelduna septembriga oli langenud 3,9% ning möödunud aasta sama ajaga koguni 15%. Erinevalt üldistest positiivsetest trendidest Eesti kinnisvaraturul on Ida-Virumaal hinnatase olnud languses pärast majanduskriisijärgset mõningast tõusu 2014. aastast, mida saadab aastate lõikes ka langev tehinguaktiivsus.

Selle aasta oktoobris tehti Jõgeva maakonnas 19 korteritehingut, mida oli võrrelduna septembriga 39% vähem ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 14% vähem. Tehingute mediaanhinnaks kujunes oktoobris 95 €/m2, mis võrrelduna septembriga oli langenud 36% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga langenud 40%. Nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme languse taga oli 2-toaliste korteritega tehtud tehingute arvu vähenemine - kahetoaliste hinnatase on tavapäraselt suuremate korterite hinnatasemetest kõrgem, mistõttu keskmine hinnatase on tehtud tehingute struktuuri muutuse tõttu statistiliselt justkui langenud.

Valga maakonnas tehti oktoobris 26 korteritehingut, mille raames keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 164 €/m2. Tehingute arv langes võrrelduna septembriga 24% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 16%. Mediaanhind seevastu kasvas võrreldes septembriga 42% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga koguni 87%. Valga maakonnas on 2014. aastast aset leidnud tehingute arvu iga-aastane langus, kuid mediaanhind on 2015. aastast kasvanud. Hinnataseme kasv tuleneb valdavalt 30-41 m2 suuruste korteritega Otepääl ning Valga linnas tehtud tehingutest, millede mediaanhind on võrrelduna suurematest korteritest oluliselt kõrgem.