Sirje Rank • 10. november 2016 kell 12:00

Põhjala riigid kaaluvad Trumpi sõnu

Soome välisminister Timo Soini  Foto: Scanpix/Reuters

Väikestel avatud majandusega Põhjala riikidel on palju kaotada, kui USA järgmiseks presidendiks valitud Donald Trump peaks hakkama valimiskampaanias välja öeldud seisukohti ellu viima.

Muretsetakse eelkõige piirkonna julgeoleku ja vabakaubanduse väljavaadete pärast, näitab meediakajastus Rootsis, Taanis ja Soomes Trumpi ootamatu võidu järel. Soome välisminister Timo Soini ja väliskaubandusminister Kai Mykkänen on seda meelt, et Põhjala riigid peaksid seljad kokku panema ja kiiresti USA uue administratsiooniga kontakte looma, et võimalikust infokatkestusest kahju ei sünniks, kirjutas päevaleht Helsingin Sanomat.

Kesksemaid murekohti kõigi kolme riigi jaoks on Donald Trumpi kaubanduspoliitika.

Kogu valimiskampaania vältel on Trump rõhutanud, et vabakaubandus on USAs kaasa toonud suure töökohtade kadumise, samal ajal kui USA tarbija toel on rikastunud teised riigid. Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutas, et Rootsi kaubandusminister Ann Linde on valmis juba tunnistama, et USA ja Euroopa Liidu vahel läbirääkimisel oleva vabakaubanduslepingu võib surnuna maha kanda. Ka Taanis ollakse mures nii oma ekspordiettevõtete kui ka reederite pärast. Maailma suurima tuulikutootja Vestase aktsiad olid Trumpi võidu järel tugevas languses, kuna Trump ei tunnista ka võitlust kliima soojenemise vastu.

Soome väliskaubandusminister Mykkänen on optimistlikum – otseselt Trump ELi ja USA vabakaubanduslepingut (TTIP) kampaanias ei maininud. Tema kriitika oli suunatud Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu NAFTA ning Vaikse ookeani riikidega läbi räägitud vabakaubanduslepingu TTP pihta. Nii näeb ta võimalust, et ELi ja USA leping põgusa „talveune“ järel uuesti lauale tuleb, ütles ta Kauppalehtile.

Soome börsifirmadest on USA turust suurimas sõltuvuses sporditarvete valmistaja Amer Sports ning suur käive on USAs ka näiteks Nokial.

Kaubandussõda oleks laastav

Soome Nordea panga peaökonomist Aki Kangasharju muretseb suhete pärast Hiinaga, mida Trump on lubanud kõrgete kaitsetollidega dumpingu ja valuutaga manipuleerimise eest karistada. Kui sellest puhkeb suuremat laadi kaubandussõda, kannatab kogu maailma majandus ja eriti väikesed avatud majandusega riigid. „Kui jänkid ehitavad Hiinale ette tollimüüri, vastaks Hiina samaga. Maailmakaubandus pidurduks ja see kajastuks Soome majanduses,“ ütles ta Helsingin Sanomatele. Analüütik on siiski lootusrikas, et Trump pragmaatikuna seda teed ei lähe. USA presidendil on kaubanduspoliitikas suured volitused.

Rootsis kannataks tööandjate organisatsiooni Svenskt Näringsliv andmeil protektsionismist enim autotööstus, ravimitööstus ja suur osa tootvast tööstusest. Taani ekspordib USAsse palju keemiatööstuse ja ka rohelise energia sektori tooteid. Kui osa sektoreid on mures, siis optimismi on Trumpi presidendiks valimine tekitanud kaitsetööstuse ettevõtetes, kirjutas Taani majandusleht Børsen.

Ekspeaminister näeb pragmaatikut

Rootsi endine peaminister Göran Persson on kindel, et protektsionism jääb Trumpil üksnes jutuks. Varemgi on selliste lubadustega presidente valitud, kuid Valgesse Majja jõudes on need mõtted sinnapaika jäänud. Pigem võib maailmamajandus Trumpi infrastruktuuri investeeringute programmist positiivse tõuke saada, arvab ta.

Niisamuti ei taha Persson uskuda, et Trump võiks jätta Balti riigid kaitseta. Küll aga nõustub ta Trumpi kriitikaga, et Euroopa riikidel tuleb edaspidi ise rohkem oma kaitsesse panustada. „Ei saa nõuda, et Ameerika maksumaksja Euroopa kaitsearve kinni maksab,“ ütles Persson Dagens Industrile. Mis tähendab, et Rootsis praegu aastateks 2016-2018 kaitsekuludeks eraldatud 10 miljardist kroonist ei piisa. Vaja on veel vähemalt 10-15 miljardi krooni suurust panust. Rootsi tänastel poliitikutel siin üksmeelt ei ole. Välisminister Margot Wallström ei näe ka põhjust Trumpi valimise järel valitsuse NATO poliitikat muuta.

Soomele on USA kohalolek Euroopas oluline julgeolekugarantii ja arendatud on ka kahepoolseid suhteid. Pessimistid Soomes kardavad, et USA sunnib Euroopat võtma oma kaitse eest suuremat vastutust ajal, mil Euroopa on nõrk ja hajali. Ja kui suured riigid peaksid hakkama üle väikeste pea „diile tegema“ võib ka sealt halbu üllatusi tulla. Peaminister Juha Sipilä kinnitab praegu, et ei näe, et Trumpi võit Soome julgeolekus midagi muudab. Soome on ise Läänemerel julgeoleku tagaja. Küll aga võiks USA ja Venemaa suhete võimalik paranemine aidata kaasa näiteks Süüria konflikti lahendamisele, tsiteeris peaministrit Helsingin Sanomat.

Täie kindlusega ei saa praegu midagi väita. Palju sõltub inimestest, kellega Trump ennast ümbritseb, ning sellest, kuidas tal koostöö oma parteiga laabuma hakkab. Võimule valiti Trump aga lubadustega, et senises kursis tuleb muutus.

Hetkel kuum