Luman: Eestis on kõigist saanud maksueksperdid
Eile tähistas kaubandus-tööstuskoda asutamise 91. aastapäeva. Vastuvõtul esinenud koja esimees Toomas Luman rõhutas, et riik peaks ettevõtlusse sekkuma nii vähe kui võimalik, kuid samas tagama, et ettevõtted saaksid areneda.
„Praegusel Eesti poliitmaastikul kujunenud tormilisel hetkel soovin meie erakondade liidritele meelde tuletada, et veel ei ole emakesel maal olnud riiki, kus maksude tõstmine oleks kiirendanud majanduskasvu või kus järsult suurenenud riigi sekkumine majandusse oleks jätkusuutlikult ja pikaajaliselt kasvatanud elanike elatustaset,“ hoiatas Luman ja lisas, et ka Eestis kehtivad majandus- ja loodusseadused isegi valimisaastatel ja ka ajal, kui poliitilise mängulusti tõttu valitsused vahetuvad.
Luman jätkas, et teda paneb imestama, kui suure entusiasmiga räägitakse maksusüsteemi muutmise vajadusest - ja ei ole isegi valimised kohe tulekul. „See on valdkond, kus aastatega on kõigist saanud eksperdid ja igaüks näib teadvat, kuidas makse paremini koguda ning milliseid langetada ja milliseid tõsta,“ rääkis kaubanduskoja juht. „Tuletan meelde, et ümberjagamine on juba olemuselt ebaõiglane. Mis on ümberjagamise eesmärk või millised on muudatuste mõjud, on enamasti muudatuse vajaduse kuulutaja jaoks tühised probleemid. Usutakse, et mis tahes muudatusel saavad vähemalt selle soovija jaoks olla üksnes positiivsed tulemused. Paraku on aga alati nii, et kui keegi kuskil võidab, siis keegi kuskil kaotab.“
Tööjõumaksude langetamine on tema sõnul loogiline ja vajalik. „Isegi paljuräägitud sotsiaalmaksu lae kehtestamist oleks põhjendamatu pidada süsteemi muutmiseks, olgugi et ka see oleks iseenesest mõistlik samm. Kui on soov lagesid või põrandaid kehtestada, siis tuleb rääkida asjast argumenteeritult ja avalikult. Kuid rääkida järjepidevalt, et kuskil on tohutud massid, kes soovivad maksusüsteemi põhjalikku muutmist, on vastutustundetu ja demagoogiline ning kõlab potentsiaalse välisinvestori jaoks ebakindlust tekitavalt,“ rääkis Luman.
„Oleme kaubanduskojas olnud alati seisukohal, et ettevõtluse arendamine on eelkõige ettevõtjate ülesanne,“ märkis Luman. „See ei ole midagi, mida saaks ja peaks tegema riik omapoolse sekkumisega. Vastupidi, pean jätkuvalt asjakohaseks rõhutada, et riigiaparaadi roll on tagada avalike teenuste optimaalne maht ja efektiivne osutamine. Tagada, et meile kõigile pakutav taristu oleks töökorras, et riigi rahandus oleks tasakaalus ja jätkusuutlik. Jälgida, et riigi põhifunktsioonid saaksid korrektselt täidetud nii täna kui ka homme.“
Lumani sõnul tuleb meeles pidada, et riigi sekkumine tähendab peaaegu alati lisanduvat bürokraatiat ehk efektiivsuse langust ja ettevõtluses genereeritud lisandväärtuse ümberjaotamist. „Ehk teisisõnu, kellegi käest kogutav antakse kellelegi teisele lootuses, et nii on õiglasem ja kasulikum. Enamasti ei ole. Mõistlikum oleks jätta suure õitsengu lootuses ümberjagatav osa kokku kogumata ning võimaldada igal inimesel ise otsustada, mida teenituga peale hakata,“ rääkis kaubanduskoja juht.