Suurim pakendite koguja müüdi prügifirmale

14. november 2016, 07:30
Eesti Keskkonnateenused ostab pakendite taaskasutusäri
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161114/NEWS/161119928/AR/0/AR-161119928.jpg

Suurima turuosaga pakendite taaskasutusorganisatsioon MTÜ Eesti Pakendiringlus müüb äri jäätmekäitlejaga Eesti Keskkonnateenused seotud ettevõttele.

Pakendiringlus saatis keskkonnaministeeriumile teate, et taaskasutusorganisatsiooni varad, õigused ja kohustused kavatsetakse müüa OÜ-le Egekilde Invest. Müügileping sõlmiti oktoobri viimasel päeval ning omand ja valdus lähevad ostjale üle kuu hiljem.

Pakendiringluse ostu taga on Eesti suurimaid jäätmekäitlejaid Eesti Keskkonnateenused, kes on 25protsendilise osalusega ka Egekilde Investi omanikeringis. Ülejäänud kolm osanikku on pakendiettevõtjad.  

„Kui see võimalus turul tekkis, siis me väga pikalt ei mõelnud, et saada jalg ukse vahele lootuses oma teenuseid edaspidi rohkem müüa,“ kommenteeris Eesti Keskkonnateenuste juhataja Argo Luude.

Eesti Keskkonnateenused juhataja Argo Luude

Luude lisas, et initsiatiiv tuli müüja poolt. Tehingu maksumust ta avaldada ei soovinud, kui märkis, et nagu nende asjadega ikka on – ostjale tundub hind liiga kõrge ja müüjale vastupidi liiga madal. Kuid kauplemise tulemusel jõuti kõiki pooli rahuldavale tulemusele.

Kas arvamus kahe-kolme miljoni euro suurusest hinnast on väga mööda? „Ma ei hakka kommenteerima ega ütlema, kas külm, soe või leige, sest sellestki võib mida iganes välja lugeda. Me oleme kokku leppinud, et hinnainfot me ei jaga. Et kas või juba igasuguste muude võimalike tulevaste tehingute tõttu mitte anda müüjatele läbirääkimisteks  eelist,“ lausus Luude.

Äripäevale on kinnitatud, et Pakendiringlusele otsiti ostjat juba eelmisel aastal.

Kelmusekahtlusega kohtus

Meenutame ka, kes tõmbab niite mittetulundusühingutes Eesti Pakendiringlus, Elektroonikaromu ning hiljuti taaskasutusorganisatsioonina tegevuse lõpetamisest teatanud Rehviliidus.

Anti Tammeoks ja Mario Sootna (seljaga) septembris Harju maakohtus kriminaalasja istungil.

Äripäev kirjutas 2012. aasta suvel kelmuseskeemi organiseerimise kahtlustuse saanud endisest EASi nõukogu ja ka valitsuspartei IRLi liikmest Anti Tammeoksast.

Tammeoksa üheks suuremaks skeemiks nimetasid jäätmeäri telgitaguseid tundvad inimesed tema loodud taaskasutusorganisatsioone - MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Rehviliit ja MTÜ Elektroonikaromu ning mitut teiste inimeste nimel olevat firmat, mida Tammeoks kasutab raha liigutamiseks.

Keskkonnavaldkonnas liigub palju eurotoetusi, lisaks mõjutab äritegevust otseselt seadusandlus. Osavad õngitsejad püüavad juba aastaid siin suuri kalu. Võib vaid imetleda Pakendiringluses tagasihoidlikku tootmis- ja logistikajuhi ametit pidava Tammeoksa lobioskust. Kunagine Ragn-Sellsi töötaja on suutnud jäätmeäris saada arvestatavaks tegijaks. Osav suhtleja, kes avalikult hoiab varju, on tõmbab seda aktiivsemalt niite kulisside taga.

Selle aasta septembris algasid Harju maakohtus istungid Tammeoksa ning kunagise Rahvaliidu aseesimehe Mario Sootna KIKilt ja EASilt ligi 660 000 euro väljapetmise süüdistuses. Lisaks neile on keskkriminaalpolitsei uuritud soodustuskelmuse kriminaalasjas kohtu all veel Kalevi Paluteder, Vello Lips, Dmitri Käsk ning nendega seotud ettevõtted Nelitäht OÜ, RS Technology OÜ ja Keskkonnatehnika OÜ.

Süüdistuse järgi paisutati toetusraha küsimisel seadmete hind suuremaks, et saada rohkem toetust ja vältida omafinantseeringu tasumist.

Üks toetusskeemide osaline Keskkonnatehnika OÜ sai üsna suure rahalise tagasilöögi ka kevadel, kui kohus jättis rahuldamata ettevõtte kaebuse KIKi toetuse tagasinõudmise otsuse peale.

Keskkonnatehnika sai 2011. aastal KIKilt positiivse otsuse toetada 966 000 euroga 200 jäätmepressi soetust ja paigaldust kaubanduskeskuste ning tootmisettevõtete juurde. Hilisema kontrolli käigus selgus aga, et üheski kontrollitud kohas ei pressitud taotluses kirjeldatud määrdunud pakendijäätmeid. Seetõttu otsustas KIK toetuse saajalt nõuda tagasi toetuse summa 300 150 eurot ning jätta ülejäänud toetussumma välja maksmata.

MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees Aivo Kangus

Kangus: Mind ei ole kunagi raha motiveerinud

MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees Aivo Kangus märkis kirjalikult saadetud vastustes, et müügitehingust saadav tulu jääb MTÜ-le ja raha kasutakse keskkonnaalaste tegevuste finantseerimiseks. Teda ennast pole aga raha kunagi motiveerinud.

Järgneb intervjuu:

Miks on MTÜ Eesti Pakendiringlus otsustanud loobuda pakendite kogumisest ja taaskasutusse suunamisest? Ma olen Pakendiringlust juhtinud üle 11 aasta. Meil ei olnud siiani jäätmekäitlejast strateegilist partnerit, nagu on TVO-l, ega suuremat hulka liikmeid nagu ETO-l. Osaühing Eesti Pakendiringlus, kellel on uued pakendiettevõtjatest liikmed ja juht, võimaldab paremini säilitada liidrirolli jäätmete mahus kui ka uuenduste elluviimisel.

Kas vastav ettepanek tuli MTÜ juhtidelt või liikmetelt? Jah, see oli nii juhatuse kui ka üldkoosoleku pragmaatiline otsus, mis on ajendatud ühisest soovist keskkonnasäästu kaudu jätkuvalt tagada pakendiettevõtjatele majanduslikult soodsaim jäätmeteemade lahendamine. Vaatamata teravale konkurentsile TVO ja ETOga oli Pakendiringluse turuosa 2015. aastal deklareeritud pandita pakenditest 48 protsenti. See number kinnitab fakti, et pakendiettevõtjad saavad võrdsete tariifide juures oluliselt rohkem organisatsioonilt tagasi.

Mida omanikuvahetus tähendab Eesti Pakendiringlus klientidele? Eelkõige tähendab teravnev konkurents laialdasemaid ja paremaid jäätmete taaskasutusvõimalusi meie praegustele ja tulevastele pakendiettevõtjatest klientidele. Meil on üle 2000 pakendeid deklareeriva pakendiettevõtja, lisaks palju pakendikohustuseta kliente, kust kogume pakendijäätmeid (kaubanduskeskused, turud, lennujaam jne). Näiteks on Stockmann ja mitu Selverit aastaid saatnud kõiki jäätmeid taaskasutusse, prügilasse on jõudnud nende jäätmetest ainult mõned kilogrammid. Uued strateegilised partnerid võimaldavad sellist kvaliteeti pakkuda laiemale hulgale pakendiettevõtjatele. Tehnilises mõttes jäävad kõik senised kokkulepped ja deklareerimiskeskkond samaks. Kaudselt on meie klientideks kõik Eesti elanikud, kes kasutavad avalikke tasuta pakendikonteinereid. Suureneb avaliku konteinerpargi tühjendamise operatiivsus. Pakendiringlus omab kõikjal pakendikonteinereid, erinevalt mõnest konkureerivast taaskasutusorganisatsioonist, kes suurlinnades avalikke pakendikonteinereid ei oma ligilähedaseltki pakendiseaduses sätestatule. 

Kas MTÜ Eesti Pakendiringlus läheb tehingu järel likvideerimisele? MTÜ Eesti Pakendiringlus jätkab keskkonnaalast tegevust minu juhtimisel. Näiteks Topsiringi projekt, mis üritab asendada Eestis ühekordsed joogitopsid nii avalikel üritustel kui ka igapäevastel toitlustajatel kaasa müüdavate jookide puhul nägusate korduskasutustopsidega.

Kellele läheb müügitehingust saadav tulu? Müügitehingust saadav tulu jääb MTÜ-le ja vastavalt põhikirjale kasutakse keskkonnaalaste tegevuste finantseerimiseks. Etteruttavalt võib öelda, et üks projekt on Topsiringi käivitamine kui üks väheseid ettevõtmisi, mis reaalselt omab potentsiaali vähendada jäätmeteket ning seejuures veel elukvaliteeti tõsta. Mind isiklikult ei ole kunagi raha motiveerinud ning kinnitan, et minu ega ka teiste töötajate sissetulek Pakendiringlusest ei suurene võrreldes müügitehingueelsete aastatega.

 

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek

Läbipaistmatud organisatsioonid

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek nentis, et kõigist pakendi taaskasutuse tasu maksjatest on alla ühe protsendi nende organisatsioonide liikmed või osanikud – ehk ka kontrollimas, kuidas seda raha kasutatakse. Seetõttu ei ole tema kinnitusel ka imestada, et Eesti pakendikogumise süsteem on üks kõige kallimaid pakendiettevõtjatele ja samas kahjuks ka üks vähemefektiivseid.

Mittetulundusühingul Eesti Pakendiringlus on praegu neli liiget, neist üks – ettevõtja Oliver Kruudaga seotud AS Rubla on likvideerimisel. Tootjavastutusorganisatsioonidel ongi Eestis tavaliselt üsna vähe liikmeid või osanikke, eriti kui võrrelda seda klientide arvuga. Pakendiettevõtjad, kes annavad oma kohustuse tootjavastutusorganisatsioonile üle, ei viitsi ega soovigi tegeleda organisatsiooni rahakasutamise, hangete jm igapäevatoimingute kontrollimisega. Lihtsalt makstakse teenuse eest kindlat tasu ja ongi kõik. Kuidas teenustasu suurus saadakse ja kas see on õige suurusega, see eriti kedagi ei huvita.

Sellise olukorra tulemusena kontrollivad organisatsioone väikesed seltskonnad, mistõttu viiakse sealt tihti raha välja nn puukfirmade kaudu. Samuti ei korraldata tegelikkuses teenuste ostmiseks avatud hankeid.

Eek sõnas, et see on laiendatud tootjavastutuse valdkonna tõsine probleem, millele juhtis tähelepanu juba 2010. aastal riigikontroll pakendivaldkonna auditis. Praegu on sama „taaskasutusorganisatsioonide läbipaistmatuse“ teema Eegi kinnitusel esile toodud Euroopa Liidu tasemel ringmajanduse paketi raames, sellest räägib koostamisel olev OECD keskkonnaülevaade Eesti kohta.

„Selline probleem on omane pigem Ida-Euroopale. Kõik katsed olukorda pakendiseaduses muuta on põrganud „läbipaistmatute organisatsioonide“ vastulobile ja laiemalt ettevõtlussektori pea täielikule huvi puudumisele, mis tegelikult nende makstud taaskasutusetasudega tehakse,“ märkis Eek.

Tema sõnul kogutakse ainuüksi pakendijäätmete konteinerkogumisel summaarselt aastas üle 12 miljoni euro taaskasutustasu. Selle tasu määrad kehtestavad pakendiorganisatsioonid, nemad kontrollivad ka selle tasu kasutamist. Eek märkis, et sisuline huvi tasu määrade ja tasu kasutamise vastu aga puudub. Seda võib tema sõnul tõlgendada, et ju siis on see taaskasutuse tasude summa peenraha.

„Sisuline kontroll ehk Euroopa Liidu tasemel „organisatsioonide läbipaistvus“ ei tähenda, et iga ettevõte peaks olema sellise pakendiorganisatsiooni liige või osanik, ehk siis ka taaskasutustasude kehtestamisele ja nende edasise kasutamise sisulise kontrolli juures. Teiste Euroopa Liidu riikide näitel on seda siiski suuremad ettevõtted või ka tootjate erinevad erialaliidud,“ lausus Eek.

Eek lisas, et Eestis on praegu kõigist pakendi taaskasutuse tasu maksjatest alla ühe protsendi selliste organisatsioonide liikmed või osanikud – ehk ka kontrollimas, kuidas seda raha kasutatakse. „Sellest olukorrast ei ole imekspandav ka Euroopa Liidu Komisjoni 2012. aasta uurimistöös toodud järeldus: Eesti pakendikogumise süsteem on üks kõige kallimaid pakendiettevõtjatele ja samas kahjuks ka üks vähemefektiivseid,“ sõnas ta. 

Olukord ei muutu Eegi arvates, kuna mitmes taaskasutusorganisatsioonis pole kriitilist massi ettevõtjaid (st mitmes õnneks siiski ka on), keda „laiendatud tootjavastutus“ tegelikult huvitaks, kes võtaksid arutada ka sõna „vastutus“ tähenduse üle selles.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. November 2016, 07:33

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing