Äripäev • 14 november 2016
Jaga lugu:

Töötus kasvas ootamatult järsult

Töötute arv kasvab kiiresti
Töötute arv kasvab kiiresti  Foto: Raul Mee

Töötute arv kasvas tänavu kolmandas kvartalis ootamatult järsult, tervelt 16 000 inimese võrra, selgub statistikaameti andmetest. Asjatundjate arvates vähendab see pikas plaanis survet palgatõusuks.

Sellel on laias laastus kaks põhjust. Ühelt poolt vähenes töökohtade arv ja teiselt poolt kasvas aktiivsete inimeste arv. Nii teataski statistikaamet, et töötuse määr oli 2016. aasta III kvartalis 7,5% ja tööhõive määr 66,5%. Seejuures tööjõus osalemise määr kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes protsendipunkti võrra ja tööealiste mitteaktiivsete arv on kahanemistrendis.

„Töötute arv suurenes kolmandas kvartalis oluliselt – 16 000 inimese võrra. Kokku otsis Eestis aktiivselt tööd 53 tuhat inimest. Neist pooled olid tööd otsinud alla kuue kuu. Tööpuudus kerkis kolmandas kvartalis 7,5%ni,“ kommenteeris Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. Ta meenutas, et sama suur oli tööpuudus ka kaks aastat tagasi.

Elmiku sõnul alanes hõive kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8000 inimese võrra. „Hõive vähenemine tulenes töötajate arvu vähenemisest ehituses, energeetikas ja töötlevas tööstuses. Piirkondadest langes töötajate arv Kirde- ja Kesk-Eestis. Ehitust mõjutab rajatiste ehitamise vähenemine, põlevkiviga seotud harusid aga energia hinna oluline langus,“ selgitas Elmik. Ta lisas, et kui teises kvartalis kompenseeris hõive languse ehituses ja tööstuses töötajate arvu tugev kasv teeninduses, siis kolmandas kvartalis oli teeninduses hõivatuid vaid tuhande inimese võrra rohkem kui aasta varem.

„Tööturult eemal olevate inimeste arv (need on inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu ei tööta ega otsi tööd) vähenes kolmandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 10 000 inimese võrra,“ tõi Elmik välja. Ta selgitas, et mitteaktiivsuse vähenemist mõjutasid riigi reformid: pensioniea tõus ja töövõimereform. Oktoobri lõpus otsis töötukassa andmetel nende toel tööd umbes 5000 vähenenud töövõimega inimest. Ka õpingute tõttu tööturult eemal olevate inimeste arv alanes.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar täiendas, et töökohti on alates 2010. aastast loodud enim teenindussektoris, samal ajal kui tööstussektoris on hõive olnud senini väiksem kui enne kriisi. „Teenindussektoris on töötajate arv suurenenud rohkem era- kui avalikus sektoris. Jooksva aasta arvestuses andsid riigi ja kohalike omavalitsuste asutused ja ettevõtted tööd neljandikule hõivatutest,“ rääkis Soosaar.

Tema hinnangul tähendab hõive kahanemine seda, et juba mõnda aega majanduse kasvutempot ületanud tööjõukulude kasvukiirus peaks hakkama aeglustuma. „Hõive kõrge määr ja töötuse madal määr on seni toetanud töötajate positsiooni palgaläbirääkimistel ja aidanud kaasa palgakasvu kiirenemisele. Kui aga vaba tööjõu hulk suureneb, siis peaks see palgasurvet vähendama,“ arvas Soosaar.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt