Tankistidega võitluses on notarite käed seotud

26. november 2016, 09:30
Notarite sõnul on lipsuga tankistide tegevuse tõkestamiseks vaja uusi meetodeid.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161126/NEWS/161129781/AR/0/tankist.jpg

Tankistidest ja variisikutest on saanud juriidilise haridusega profid firmade kokkuostjad, kelle peale notarite hammas sageli enam ei hakkagi, tunnistavad notarid Tarvo Puri ja Priidu Pärna.

Variisiku või tankisti profiil on aastatega palju muutunud. Kui mõni aasta tagasi öeldi tankist selle kohta, kes leiti kuskilt maapoe tagant, toodi notarisse ja kirjutati mingi firma tema nimele, siis need ajad on möödas,“ lausus notarite koja esimees Tarvo Puri.

Nüüd on variisik tema sõnul väga õigusteadlik ja tihti õigusalase haridusega jurist, kes ütlebki, et tahab untsu läinud firmasid osta. „Kui tema soov on kindel, siis notar ei saa öelda, et ei tohi rohkem osta. Notarite osa selles, et tankist on muutunud professionaalsemaks, on ka üsna suur,“ rääkis Puri.

Notar Priidu Pärna lisas, et raskustes ettevõtete kokkuostmist võib teatud mõttes pidada majandusharuks ja mõne inimese jaoks sissetulekuallikaks. „Keegi saab probleemist lahti ja keegi likvideerib ettevõtet edasi. See on turul sisuliselt õigusteenuse liik: ostan ettevõtteid ja likvideerin neid,“ rääkis Pärna.

Kuidas takistada lipsuga variisikut?

Variisikute eesmärk on vabaneda võlgadest. Pärna sõnul ostab variisik tavaliselt ettevõtte ja läheb ise ka juhatusse. „Tema eesmärk on ettevõte likvideerida või viia pankrotimenetlusse. Kui inimene teadlikult tahab sellist võlgadega ettevõtet osta, siis ei saa notar panna kätt ette ja öelda, et seda ei saa teha,“ rääkis Pärna ja lisas, et notar saab vaid juhtida tähelepanu, kui talle tundub, et kellelegi üritatakse midagi pähe määrida. Kuid kui inimene tahab lasta endale firmat pähe määrida, siis notaril pole õigust seda keelata, ta saab vaid selgitada.

„Tankist pole enam juhuslik eluheidik, kes on 100 euro eest nõus ettevõtte oma nimele võtma. Nüüdseks on ettevõtete kokkuostja teadlik inimene,“ märkis Pärna.

Puri usub, et peagi leitakse uus moodus, kuidas neile "lipsuga variisikutele piirid peale panna“. Üks võimalus on ärikeeld.

Palju on räägitud ka sellest, et tankistid kasutavad kindlaid notareid. Ka Äripäev on avaldanud loo tankistide lemmiknotaritest. „Notarite kojas me tegeleme klientide kaebustega ja enamasti on need suhtlemisarusaamatused kliendi ja notari vahel. Kui notar on teinud midagi valesti, siis saab sellele järgneda distsiplinaarmenetlus, mille viivad läbi koda ja justiitsministeerium. Selliseid näiteid on ükskuid. Klientidelt tuleb kojale kaebusi aastas 15-20. On tulnud ette ka notari ametist tagandamist,“ rääkis Puri.

Survestatud pensionärid

Hiljuti hakati rääkima ka nn kinnisvarapenisonist ja nii mõnigi ettevõtja üritas selle teenusega turgu kombata. Tarvo Puri sõnul pole praegu turul veel ühtegi tõsiseltvõetavat tegijat.

„Sellist teenust polegi keegi veel pakkuma hakanud. Pigem on need praegu sugulaste ja heade tuttavate vahelised kokkulepped. Makstakse vanainimesele teatud summa tema elupäevade lõpuni ja hiljem saadakse tema kinnisvara endale. Selliseid tehinguid aeg-ajalt tuleb lauale,“ rääkis Puri.

Kuid ka sellistel puhkudel võib ette tulla olukordi, millel on pettuse maik juures, näiteks üritatakse kedagi mõjutada endale soovitud suunas. Puri sõnul peab notar seisma hea selle eest, et kumbki pool ei saaks petta – ei vanainimene ega ka see, kes tema vara üle võtab ja tema vanaduspäevade eest hoolt kandma hakkab.

Priidu Pärna sõnul on sellist tüüpi lepingute puhul rikkumise oht suur. „See kokkulepe peab olema kaalutletud ja tagatistega. Ühel pool on oma vara teise nimele kirjutanud vana inimene – kui ta lubatud pensioni ei saa, siis võib tal hiljem olla võimatu oma vara tagasi saada,“ hoiatas Pärna. Tema sõnul on riike, kus kinnisvarapensioni pakkuvad ettevõtted on täiesti olemas, kuid seal on see sektor riigi reguleeritud ja kontrollitud.

Notar ei tohi politseisse helistada

Kui notar näeb enda vastas istumas tuntud kelmi koos võimaliku uue ohvriga, siis ei ole tema asi politseisse helistada. „Notar peab tehingut tõestama. Kui inimesed on adekvaatsed ja teatavad, et tahavad seda tehingut teha, siis notar peab selle tehingu tegema,“ lausus Pärna. Ta selgitas, et notaril peab sellisel juhul hakkama n-ö häirekell tööle, et tuleb olla ettevaatlik ja põhjalikult selgitada, mis toimuma hakkab ja vaadata hoolikalt üle, milles kokku lepitakse.

Puri lisab, et sellises olukorras on põhjendatud ka mitu kohtumist kliendiga. „Kumbki räägib jutu ära, notar kuulab ja pakub lepingulahendusi. Teisel korral arutatakse neid lahendusi. Võib määrata ka kolmanda kohtumise või määrata järgnevaks kohtumiseks teise notari, kes hindab, kas ka tema tajub inimese soovi samamoodi. Kui inimene on otsuse teinud, siis me peame laskma tal selle tehingu teha,“ rääkis Puri.

Pärna lisas, et kui notar näeb ruumis seltskonda inimesi, kes püüavad kedagi mõjutada, siis saab ta paluda neil ruumist lahkuda. „Sellised juhtumeid tuleb kõigil notaritel ühtelugu ette, kus noorem põlvkond toob kohale vanema, kes midagi müüb või kingib või teeb volikirja,“ lisas Pärna.

Pärna sõnul on hea tunne siis, kui ta suudab ära hoida tehingu, mis on inimesele kahjulik. Kuid igal juhul tuleb tegutseda professionaalina. „Tuleb seletada variante ja riske, kuid tehingu üle otsustab ikkagi inimene ise,“ nentis ta.

Kaks praktilist õigusküsimust

Vastavad Notarite Koja esimees Tarvo Puri ja Tallinna notar Priidu Pärna.

Vanemad, kelle kahest lapsest ühel on suured võlad ja kohtutäitur kukil, küsivad, kas nad saavad teha testamendi ka ühe lapse kasuks - et vältida vara minemist teise lapse võlgade katteks?

Vanemate otsus jätta võlgnevustes laps pärandist ilma on mõistlik, sest see pärand läheks võlgades lapsele selleks, et kohtutäitur selle maha müüks. Alternatiivina võiksid vanemad mõelda sellele, et võlgades lapsel tekib pärimisõigus tulevikus järelpärimisena eeldusel, et tal on võlad klaaritud.

Mõnikord jäetakse laps pärijate ringist välja ka seetõttu, et ta on eluajal juba palju saanud. Vanasti öeldi selle kohta, et üks sai talu, teine sai hariduse ja kolmas sai mehele kaasavaraga. Testamendis saab kõigi asjadega arvestada - majanduslike probleemidega, alkoholprobleemidega jne.

Kuidas tuleks paika panna kasutuskord kinnisasja kaasomandi puhul headest sõpradest äripartnerite vahel?

Kinnisvaraomanikud võivad ajas muutuda. Tänased head äripartnerid ja suulised kokkulepped võivad homme muutuda, üks võib oma kaasomandi ära müüa ja uueks omanikuks võib saada võõras ettevõte. Kinnisvara puhul tasub kokku leppida kinnisvara notariaalne kasutuskord ja kanda see ka kinnistusraamatusse. Siis jäävad kaasomandi osade vahetumise korral algkokkulepped püsima ka uute omanike puhul.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2016, 12:41

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing