Kolmanda kvartali kasvu kiirendasid 1,3 protsendini kaubanduse, energeetika, autotranspordi ja infotehnoloogia tegevusalad. Madalseisus on endiselt ehitus ja põllumajandus. Töise tulu ja tarbimise kasv jätkus aeglustuvas tempos, kasumid ja investeeringud olid ikka languses. Konjunktuuri näitajad lubavad aeglase taastumise jätkumist.

Euroopa Liidu majanduskasv tervikuna on viimase paari aasta jooksul olnud stabiilne ja suhteliselt tugev ja SKP tase ületas kriisieelset juba aasta tagasi. Samas on sisenõudlus endiselt madal, mis väljendub 3-protsendilises jooksevkonto ülejäägis. Nõrk nõudluskeskkond iseloomustab ka Eesti majandust, mis viis kolmandas kvartalis jooksevkonto SKP suhtes 5 protsendiga ülejääki, kuna investeeringute langus süvenes. Endiselt nõrk kogunõudlus on madala majanduskasvu ja vähenevate investeeringute oluline põhjus.

Tööturg on vaatamata keskpärasele konjunktuurile soodne töötajatele. Töise tulu kasv oli erinevate hinnangute põhjal üle 5 protsendi, mis ületas SKP nominaalkasvu umbes kaks korda. Selle ebakõla tasakaalustas kasumite vähenemine 3 protsenti. Kuna finantseerimise seisukohast võiks investeerimiskeskkond olla hea, ei meelita müügikäibe kasvu väljavaated ettevõtteid siiski uusi investeeringuid ette võtma. Üllatavalt hea olukord tööturul võib olla väheste investeeringute tulemus, kuna tasapisi kasvavat nõudlust üritatakse ebakindlates oludes esialgu rahuldada suurema arvu töötajatega. Kui konjunktuur peaks taas nõrgenema, on töötajatest võimalik vabaneda, kuid investeeringuid tagasi pöörata enam ei saa.

Eratarbimise kasv on viimased paar aastat ületanud SKP reaalkasvu kolm korda ja nii ka kolmandas kvartalis. Tarbimiskulutused on aga viimasel kolmel aastal jäänud palga ja sotsiaalsiirete kasvule alla, mis viitab säästlikule tarbimiskäitumisele. Üheks põhjuseks on tarbijahindade stabiilsus või isegi kerge langus kolme aasta jooksul, mille oluline põhjus on odavnenud energiakandjad. Kuna enamus energiatooteid on imporditud, siis ei tohiks kiires eratarbimise kasvus SKPga võrreldes ohtu olla.

Kaupade ja teenuste eksport oli kolmandas kvartalis laiapõhjaline ja tugev, kuid sellele aitas kaasa madal võrdlusbaas. Kui möödunud aastal ekspordi jalajälg vähenes, siis sel aastal on ekspordi kasv välisnõudlust ületanud. Meie kaubanduspartnerite majandusaktiivsus järgmisel aastal prognooside kohaselt kiireneb, kuid lühikeses plaanis on ettevõtjate hinnangul eksporditellimuste seis ebakindel.

Viimased viis aastat on majanduskonjunktuuri koondindikaator kõigis Baltimaades olnud stabiilne, ilma tõusu- või langustrendita. Tarbimisjulguse ja sellest tuleneva investeerimisaktiivsuse kasv eeldab ilmselt senisest suuremat optimismi tuleviku osas. Konjunktuuri trend viimasel poolel aastal Eestis, Soomes ja Leedus on siiski olnud selgelt ülespoole, mistõttu võib oodata majanduskasvu kiirenemist järgmisel aastal.