Marek Helm: maksuametist räägiti isegi saunalaval

Maksu- ja tolliameti juhi kohalt lahkuv Marek Helm on seisukohal, et Eesti uhkete saavutuste kõrval e-teenuste vallas peaks riik tegelema sama sihikindlalt Eesti majandusolukorra ja ettevõtluskeskkonna parandamisega.   Foto: Andres Haabu
13. detsember 2016 kell 8:45

Viis aastat maksu- ja tolliametit juhtinud Marek Helm suundub peatselt erasektorisse, kuid ei välista naasmist avalikku sektorisse. “Ära iial ütle iial. Olen noor mees ja jõuan veel palju teha,” avaldas Helm ajakirjale Raamatupidamise Praktik antud intervjuus.

Karismaatiline, sihikindel ja heade juhiomadustega Marek Helm on saanud Eestis rohkem tähelepanu kui ükski teine tema eelkäijatest. Ta usub siiralt, et kõik olulised eesmärgid – järk-järgult valmiv e-maksuamet, veelgi mugavamad teenused ja vähem aruandlust ning asjaolu, et maksuhaldur saab olla ettevõtjat toetav partner, mitte tingimata karm kontrollija – saavad uue juhi taktikepi all lähiaastail täidetud.

Oskate te maksuvaldkonnas ilmselt kõike näinud mehena öelda, milline on Eesti maksumaksja – kas aus ja seaduskuulekas või pigem rehepapi moodi?

Mina julgen kindlalt öelda, et Eesti maksumaksja on hea maksumoraaliga, eriti võrreldes teiste riikidega, kellega meil on sarnane ajalooline taust. Kõik need viis aastat on maksud laekunud väga hästi, isegi paremini, kui majanduskasv oleks eeldanud. See tähendab, et oleme ettevõtjatega mingi sobiva koostöövormi leidnud.

Lõviosa maksudest tuleb ettevõtetelt, aga ka füüsiliste isikute tulude, sh üüritulu deklareerimine on läinud kogu aeg paremaks. Usun põhimõttesse, et anna inimestele aega ja asjad lähevad õiges suunas.

Kui palju nägite 2011. aastal ametisse astudes ette, mis teid maksu- ja tolliameti (MTA) juhina ootab?

Üsna palju, sest mul oli MTAs töötamise kogemus olemas. Hoidsin kramplikult kinni neist eesmärkidest – parem maksulaekumine, varimajanduse osa vähendamine ja usaldusväärsus. Uskusin, et viie aastaga saab need suure ühiskondliku resonantsiga eesmärgid täidetud. Käivitasime tööregistri, et tuua 20 000 inimest mustalt turult tagasi. Lisaks 1000eurosed arved, mis toob iga aasta varimajandusest tagasi ligikaudu 100 miljonit eurot. Olen kindel, et selliseid riigieelarvele niivõrd suure mõjuga projekte varimajandusest raha tagasitoomiseks ei tule enam kunagi.

Kas need tulemused on ka põhjus, miks teist on eelkäijatest rohkem räägitud ja rohkem esile tõstetud? 1990. aastatel ja 2000. aastate algul räägiti maksuameti juhist peamiselt tema palga tõttu.

Usun küll, sest meie tehtu oli lihtsalt nii suure ühiskondliku resonantsiga. Mu sõbrad ütlesid mõni aasta tagasi, et isegi reede- ja laupäevaõhtutel olid saunalaval jututeemadeks maksu- ja tolliameti tegemised, mis näitab, et see puudutas inimesi. Seetõttu tunnen, et oleme viis aastat tõeliselt panustanud Eesti ettevõtluskeskkonna ausamaks muutmisse. Teeme asju, mida teised ametid ja riigid vaatavad imetlusega.

Millega olete inimeste usalduse võitnud?

Eesti inimesed tajuvad, et makse on lihtne maksta. Raamatupidajad ja maksumaksjad saavad neile seadustega pandud kohustused maksude tasumiseks üsna lihtsalt tänu e-teenustele täidetud.

Kindlasti hinnatakse kõrgelt ka meie nõuandeid. Lisaks oleme maakondades olemas – meil pole seda tüli nagu mõnes muus valdkonnas, et kas oleme ikka Hiiumaal või Põlvamaal olemas. Oleme üle Eesti olemas, sest tahame, et igas maakonnas oleks ettevõtlust ning meie büroo ja inimesed on seal nõu ja jõuga toeks.

Milliseid muudatusi ootavad ettevõtjad riigilt?

Ettevõtjad soovivad tööjõumaksude alandamist, mida valitsus püüab ka teha. Ettevõtjate arvates pole see tempo piisav. Nende ootus on lihtsamale aruandlusele, nii statistikaameti, MTA kui ka Eesti Panga suunas. Ühine mure on tööjõuturg, kuidas see vastab ettevõtjate vajadusele. Kui kümne aastaga on tööturul 100 000 inimest vähem, siis milline on plaan selle olukorraga kohanemiseks? Riik ja ettevõtjad ei saa selles muutuses vastanduda, vaid tuleks parimad pead kokku panna ja teha põhimõtteline muudatus avalikus teenistuses, kus töötab palju häid kvalifitseeritud inimesi, keda erasektor vajab.

Kuidas avaliku sektori tööd nii ümber korraldada, et regulatsiooni- ja kontrollimehhanismi jõuga vähendada ning luua teenuseid, kus erasektor suudaks ka ise regulaatori rollis olla? Jagamismajandus on hea näide: võtame Taxify, mis ohjab seda valdkonda litsentseerimisega palju rohkem kui amet, kes väljastab taksolitsentse. See kinnitab, et erasektor saab edukalt mitu rolli avalikult sektorilt üle võtta.

Mis peaks Eesti majandus- või maksupoliitikas muutuma, et elu läheks paremaks? E-lahendused pälvivad imetlust, kuid samas lähevad inimesed ja ettevõtted ikkagi ära.

Mulle tundub, et aeg on sealmaal, kus riigi tööd ei tohiks mõõta enam ainult selle järgi, kui palju makse laekub, vaid selle põhjal, kui palju suudame ühiskonnale ettevõtete kaudu juurde teenida.

Ärme ütle, et riik lihtsalt toetab ettevõtlust või jagab toetusi, vaid paneme paika sisulisema ja mõõdetava eesmärgi – millised on need ideed ja projektid, kust Eesti majandusse raha juurde tuleks. Kui selleks on vaja maksuerisusi, siis võiks ka neid julgemalt kaaluda.

Riik ühiselt ettevõtjatega peab võtma rohkem riske, aga samas olema paindlik, et kui üks või teine idee ei tööta, siis võtta seda kogemusena ja proovida teistmoodi. Kõik ei pruugi õnnestuda, aga võtame kätte ja hakkame kujundama sellist suhtumist, et nii riigi kui ka ettevõtjate ühiseks eesmärgiks on Eestile rikkust juurde luua – selle nimel tegelikult tehaksegi koostööd.

Loe täispikkuses intervjuud ajakirja Raamatupidamise Praktik detsembrinumbrist.

Ajakiri Raamatupidamise Praktik

Ajakirjast saab lugeda asjakohast ja usaldusväärset infot valdkonna parimatelt asjatundjatelt: artikleid raamatupidamisest, finantsanalüüsist, aruannete koostamisest, maksudest, tööõigusest ja paljust muust, millega majandusarvestuses tuleb kokku puutuda.

Raamatupidamise Praktik ilmub 10 korda aastas (v.a juuli ja august) 48 leheküljel. Ajakirja saab lugeda ka veebis: www.raamatupidaja.ee/rppraktik/lood.

Ajakirja tellijad saavad lisaks paberväljaandele juurdepääsu kõigile ajakirja Raamatupidamise Praktik veebilugudele, mahukale arhiivile ja ajakirja Personali Praktik valitud artiklitele. Lisaks on tellijatel võimalik asjatundjatelt erialast nõu küsida.

Detsembrinumbri teemadevalik

• Milliseid toetusi saab ettevõtja taotleda 2017. aastal?• Levinumad vead käibedeklaratsiooni täitmisel• Käibemaksukohustuslase registreerimise piirmäära tõstmine• Finantsvaldkonna rahvusvaheline sertifikaat ACCA• Töölepingu ülesütlemistähtaegade vajalikkus

Autor: Kaire Uusen, Raamatupidamise Praktiku kaasautor

Hetkel kuum