• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,99
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,99
Viis aastat maksu- ja tolliametit juhtinud Marek Helm suundub peatselt erasektorisse, kuid ei välista naasmist avalikku sektorisse. “Ära iial ütle iial. Olen noor mees ja jõuan veel palju teha,” avaldas Helm ajakirjale Raamatupidamise Praktik antud intervjuus.
Maksu- ja tolliameti juhi kohalt lahkuv Marek Helm on seisukohal, et Eesti uhkete saavutuste kõrval e-teenuste vallas peaks riik tegelema sama sihikindlalt Eesti majandusolukorra ja ettevõtluskeskkonna parandamisega.
  • Maksu- ja tolliameti juhi kohalt lahkuv Marek Helm on seisukohal, et Eesti uhkete saavutuste kõrval e-teenuste vallas peaks riik tegelema sama sihikindlalt Eesti majandusolukorra ja ettevõtluskeskkonna parandamisega.
  • Foto: Andres Haabu
Karismaatiline, sihikindel ja heade juhiomadustega Marek Helm on saanud Eestis rohkem tähelepanu kui ükski teine tema eelkäijatest. Ta usub siiralt, et kõik olulised eesmärgid – järk-järgult valmiv e-maksuamet, veelgi mugavamad teenused ja vähem aruandlust ning asjaolu, et maksuhaldur saab olla ettevõtjat toetav partner, mitte tingimata karm kontrollija – saavad uue juhi taktikepi all lähiaastail täidetud.
Oskate te maksuvaldkonnas ilmselt kõike näinud mehena öelda, milline on Eesti maksumaksja – kas aus ja seaduskuulekas või pigem rehepapi moodi?
Mina julgen kindlalt öelda, et Eesti maksumaksja on hea maksumoraaliga, eriti võrreldes teiste riikidega, kellega meil on sarnane ajalooline taust. Kõik need viis aastat on maksud laekunud väga hästi, isegi paremini, kui majanduskasv oleks eeldanud. See tähendab, et oleme ettevõtjatega mingi sobiva koostöövormi leidnud.
Milliseid muudatusi ootavad ettevõtjad riigilt?
Ettevõtjad soovivad tööjõumaksude alandamist, mida valitsus püüab ka teha. Ettevõtjate arvates pole see tempo piisav. Nende ootus on lihtsamale aruandlusele, nii statistikaameti, MTA kui ka Eesti Panga suunas. Ühine mure on tööjõuturg, kuidas see vastab ettevõtjate vajadusele. Kui kümne aastaga on tööturul 100 000 inimest vähem, siis milline on plaan selle olukorraga kohanemiseks? Riik ja ettevõtjad ei saa selles muutuses vastanduda, vaid tuleks parimad pead kokku panna ja teha põhimõtteline muudatus avalikus teenistuses, kus töötab palju häid kvalifitseeritud inimesi, keda erasektor vajab.
Kuidas avaliku sektori tööd nii ümber korraldada, et regulatsiooni- ja kontrollimehhanismi jõuga vähendada ning luua teenuseid, kus erasektor suudaks ka ise regulaatori rollis olla? Jagamismajandus on hea näide: võtame Taxify, mis ohjab seda valdkonda litsentseerimisega palju rohkem kui amet, kes väljastab taksolitsentse. See kinnitab, et erasektor saab edukalt mitu rolli avalikult sektorilt üle võtta.
Mis peaks Eesti majandus- või maksupoliitikas muutuma, et elu läheks paremaks? E-lahendused pälvivad imetlust, kuid samas lähevad inimesed ja ettevõtted ikkagi ära.
Mulle tundub, et aeg on sealmaal, kus riigi tööd ei tohiks mõõta enam ainult selle järgi, kui palju makse laekub, vaid selle põhjal, kui palju suudame ühiskonnale ettevõtete kaudu juurde teenida.
Ärme ütle, et riik lihtsalt toetab ettevõtlust või jagab toetusi, vaid paneme paika sisulisema ja mõõdetava eesmärgi – millised on need ideed ja projektid, kust Eesti majandusse raha juurde tuleks. Kui selleks on vaja maksuerisusi, siis võiks ka neid julgemalt kaaluda.
Riik ühiselt ettevõtjatega peab võtma rohkem riske, aga samas olema paindlik, et kui üks või teine idee ei tööta, siis võtta seda kogemusena ja proovida teistmoodi. Kõik ei pruugi õnnestuda, aga võtame kätte ja hakkame kujundama sellist suhtumist, et nii riigi kui ka ettevõtjate ühiseks eesmärgiks on Eestile rikkust juurde luua – selle nimel tegelikult tehaksegi koostööd.
Loe täispikkuses intervjuud ajakirja Raamatupidamise Praktik detsembrinumbrist.
Ajakiri Raamatupidamise Praktik
Ajakirjast saab lugeda asjakohast ja usaldusväärset infot valdkonna parimatelt asjatundjatelt: artikleid raamatupidamisest, finantsanalüüsist, aruannete koostamisest, maksudest, tööõigusest ja paljust muust, millega majandusarvestuses tuleb kokku puutuda.
Raamatupidamise Praktik ilmub 10 korda aastas (v.a juuli ja august) 48 leheküljel. Ajakirja saab lugeda ka veebis: www.raamatupidaja.ee/rppraktik/lood.
Ajakirja tellijad saavad lisaks paberväljaandele juurdepääsu kõigile ajakirja Raamatupidamise Praktik veebilugudele, mahukale arhiivile ja ajakirja Personali Praktik valitud artiklitele. Lisaks on tellijatel võimalik asjatundjatelt erialast nõu küsida.
Detsembrinumbri teemadevalik
• Milliseid toetusi saab ettevõtja taotleda 2017. aastal?• Levinumad vead käibedeklaratsiooni täitmisel• Käibemaksukohustuslase registreerimise piirmäära tõstmine• Finantsvaldkonna rahvusvaheline sertifikaat ACCA• Töölepingu ülesütlemistähtaegade vajalikkus
Autor: Kaire Uusen, Raamatupidamise Praktiku kaasautor

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele