Kaisa Gabral • 1. veebruar 2017
Jaga lugu:

MTA: ei tasu karta meie karistavat kätt

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on maksuameti uueks tööstiiliks kõigepealt nõustamine ja alles siis kontroll  Foto: Raul Mee

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul suunab maksuamet oma tegevuse kontrollide pealt rohkem nõustamisele ja suhtlemisele.

„Oleme muutnud tööstiili, liigume nõustavamaks. Kasutame uut metoodikat, et enne nõusta ja siis kontrolli. Üldine maksukultuur on hea ja meil pole alust eeldada, et kõik, mis tehakse valesti, tehakse eesmärgiga riiki petta,“ rääkis Reitmann maksuameti pehmemaks muutumise uuest suunast.

Tema sõnul on seni olnud üheks probleemkohaks töösuhte varjamine, maksuamet on selle teemaga tegelenud ja tegeleb ka edaspidi. „Oleme selle teemaga tegelenud ja seda jälginud. Kui ilmingud on olnud, oleme ettevõtetega ühendust võtnud. Oleme üle vaadanud 910 ettevõtte maksuasjad, mille tulemusena tuli 459 uut palgaväljamakse saajat. Kontrolle oleme alustanud vaid kolmel korral,“ rääkis Reitmann.

Tema sõnul teevad ettevõtted enamasti reeglitepärasest käitumisest teadlikuks saades oma asjad ümber. „Ettevõtetel on erinevad põhjused, miks asjad on valesti läinud. Küsitakse ka meilt, kuidas sellest asjast siis välja tulla. Ettevõtjatel tasub meiega suhelda, ei tasu karta meie karistavat kätt – meie eesmärk on, et asi saaks korda ja saaks puhtalt edasi minna,“ rääkis Reitmann. Tema sõnul suureneb igal kuul nende nõustamise mõjul palga väljamakse saajate hulk.

Ümbrikupalk endiselt murekoht

Ümbrikupalk on Reitmanni sõnul endiselt murekohaks. „Oleme aru saanud et MTA seda võitlust üksi pidada ei saa. Toore jõu ja kontrolliga asja paremaks ei saa. Käime kontrollimas, kuid see pole ühe ametkonna sõda sõdida. Teeme koostööd eraettevõtetega ja katuseorganisatsioonidega, kel on sama mure,“ rääkis Reitmann.

Tema hinnangul on probleem see, et ettevõtjad, kes käituvad riigi suhtes ebaasualt, käituvad nii ka ettevõtjatega. „Ehitus ning toitlustus- ja majutussektor on meil fookuses – seal on mure olnud tajutavam,“ rääkis Reitmann ja lisas, et ehitusturul tuleb kord majja lüüa hangetesüsteemis. Maksuameti eesmärk on koos ehitusettevõtete liiduga leida võimalusi eelistada hangetel korrektselt makse tasuvaid alltöövõtjaid.

Veel üks oluline teema hakkab maksuameti jaoks olema võlgnevuste mahajätjatega tegelemine. „Maksuvõlg on aastatega olnud stabiilne. Maksud makstakse 99% ulatuses kohes ära. Meie tegeleme võla mahajätjatega – see tekitab riigile ja erasektorile probleeme. Tahame nad kätte saada, et nad ei saaks seda rohkem teha. Ka vastutust seada neile, et nad ei pääseks sellest, mis maha jätnud on,“ rääkis Reitmann

Ta lisas, et ära ei saa unustada ka kurjategijad, kes teiste kulul elavad. Reitmanni sõnul saatsid nad möödunud aastal prokuratuuri 16 maksualast kriminaalasja ja realiseerisid 12 kuritegelikku gruppi (66 isikut).

Kütuseturult rõõmsad uudised

Teabeosakonna juhataja Janek Leisi sõnul on salasigeretiturg tervikuna eelmise aastaga kahanenud. „Ka alkoholiaktsiisiga on kõik hästi. Salaalkoholi kogus turul pole muutunud, kuid tarbimine on langenud. Mõju on ka legaalse osa kasvul,“ rääkis Leis.

„Kütuse kohta on ka rõõmsad uudised, rahaliselt ja ka koguseliselt on näitajad plussis. Aktsiisi laekus 100,9% eelarvest, ehk 4,4 mln eurot oodatust rohkem,“ märkis Leis eelmise aasta kohta. Tema sõnul on kütuse salaturu maht vähenenud 3 mln euro võrra. „Me hakkasime maksustama salakütust ja ilmselt kadus mõtekus ära. Kui jäid vahele, siis kütust ei konfiskeeritud enam, vaid seda maksustati,“ lisas Leis.

Hästi laekuvate maksude kõrval on stabiilselt vähenenud ka maksuaugu osakaal, mis oli 2015. aastal 7,1 protsenti riigieelarve maksutulust ehk 419 miljonit eurot. Suurema osa sellest moodustab käibemaksukahju, kuid Eesti on viimastel aastatel olnud üks suuremaid käibemaksuaugu vähendajaid Euroopa Liidus.

E-teenused tehakse lihtsamaks

Aastatel 2017-2020 on MTA eesmärk toetada ettevõtete tegevust ja arendust. Kasvatada maksumoraali, teha ettevõtetega koostööd ja neid nõustada. Plaanitakse lihtsustada e-teenuseid ja maksude maksmine kõigile mugavamaks teha. „E-teenused on meie võtmesõna – tahame teenuseid lihtsamaks teha,“ rääkis Reitmann.

„Soov on kaotada deklaratsioonide vorm ja asendada see andmepõhise infovahetusega. Koostöös ühe Eesti pangaga sooviksime ka palgamaksete tegemist lihtsustatud kujul,“ märkis Reitmann. Lihtsustatult tähendaks see seda, et kui tehakse palgamakse, saaks kohe pangast ka maksud ära maksta. Lisaks valmib ka elektrooniline käibemaksukohustuslaseks registreerimise teenus.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas