SEB: OPEC mängib riskantset mängu

20. detsember 2016, 12:00
SEB Grupi toorainete peaanalüütik Bjarne Schieldrop.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161220/BORS/161229989/AR/0/AR-161229989.jpg

OPEC mängib tootmismahtude vähendamisega riskantset mängu, mis võib poole aasta pärast naftakartellile kätte maksta, ütles SEB Grupi toorainete peaanalüütik Bjarne Schieldrop.

Schieldrop ütles intervjuus Äripäevale, et tema hinnangul jaanuaris saavutatud nafta hinna põhi enam ei kordu ja kuna toorainete hinnad on hakanud tõusma, võib see dikteerida ka keskpankade otsuseid intressimäärade kohta. 

Kuidas kirjeldate olukorda, mis valitseb praegu naftaturul?

Meil on alates 2014. aastast olnud naftaturul suur toodangu ülejääk ning see suurenes ka eelmisel aastal igal kuul, kuid sel aastal on varude hulk teinud vähikäiku. Praegu oleme olukorras, kus on suured naftavarud, kuid need ei kasva enam.

Varude suurenemise aeg on seega möödas. OPEC on otsustanud vähendada tootmist 1,2 miljoni barreli võrra, 32 miljoni barrelini päevas. 

Mida OPEC selle sammuga loodab saavutada?

Kui naftavarud on suured, siis tavaliselt on nafta spot-hinnad (hetkehinnad - toim) odavamad kui pikaajalised lepingud nagu futuurid. Pikaajalises perspektiivis ei suuda OPEC seega kindlat hinda kehtestada ega turgu kontrollida, kuid lühiajaliselt suudab OPEC kontrollida pakkumise ja nõudluse tasakaalu.

OPEC saab enda naftaraha peamiselt just spot-hindade, mitte pikaajaliste lepingute järgi. Spot-hinnad on praegu umbes 5-7 dollarilise erinevusega, võrreldes pikaajaliste lepingutega. See tähendab, et OPEC kaotab selles võrdluses 5-7 dollarit igalt barrelilt. Ja see on suur hulk raha.

Kuna spot-hinnad on võrreldes pikaajaliste lepingutega madalamad, üritab OPEC teha sama asja, mida Föderaalreserv kunagi tegi - see on „Operation Twist“. OPEC üritab järgmise kuue kuu jooksul naftavarusid vähendada, et spot-hindade ja pikaajaliste lepingute hinnad ühtlustuksid ning nad ei kaotaks 5-7 dollarit igalt barrelilt. See toob omakorda kaasa selle, et naftahinnad tõusevad sama palju ehk 5-7 dollarit.

Kas usute, et nafta hinna põhi on seljataga?

Kui rääkida 27 dollarist, kus nafta oli jaanuaris, siis see on kindlasti möödas ja sinna nafta hind enam ei lange.

Mis on SEB hinnaprognoos Brent toornaftale järgmiseks aastaks?

Meie prognoos järgmiseks aastaks on 55 dollarit. See tehti enne OPECi sekkumist, mis enda ülesehituselt on väga keeruline. See tähendas, et aasta esimeses pooles vähendatakse turumahte kunstlikult, kuid aasta teises pooles mahte jälle suurendatakse.

Kui aasta esimeses pooles mahte kunstlikult vähendada, siis nafta hinnad tõusevad. See toob kaasa selle, et USAs alustavad kildaõli tootjad taaskord tegevust. OPEC mängib väga riskantset mängu, sest nad tõstavad hindu enneaegselt ja see aktiveerib enneaegselt ka USA kildaõli tootjad. Ja see toob järgmise aasta teises pooles ja 2018. aastal rohkem naftat turule. Ka OPEC suurendab enda tootmismahte järgmise aasta teises pooles, nemad ei hakka end tagasi hoidma.

Seega, aasta esimeses pooles tuleb nafta hind 55-60 dollarit barrel, kuid tootmine kasvab aasta teises pooles ja 2018. aastal. USA kildaõli tootmise põhi on seljataga ja prognooside järgi hakkavad nad enda tootmist suurendama.

Milline tuleb järgmine aasta toorainetele?

Tööstusmetallide hindade teemal on olnud palju optimismi ning meie prognoosime edasist tõusu nikli hinnale. Kui vaadata aga tööstusmetallide põhinäitajaid, siis tõusupotentsiaaliga on ainult tsink ja nikkel. Vasele ja alumiiniumile me tõusu ei oota.

Kuidas mõjutab Hiina majanduse jahtumine toorainete turgu?

On suur erinevus tööstusmetallide ja nafta vahel. Hiina tarbib juba praegu 50% kõikidest maailma tööstusmetallidest, kuid naftaturul on olukord teine. Seal moodustab Hiina tarbimise osakaal ainult 10-12%. Hiinal on seega veel tükk maad minna, arvestades nende rahvaarvu suurust.

Millised on suurimad trendid, mis mõjutavad praegu toorainete sektorit?

Meil on olnud tööstusmetallide sektoris alates 2011. aastast pikk konsolideerumine. Enamik tööstusmetalle, sealhulgas ka kuld, läks alates 2011. aastast langustrendi. Toimub liikumine tasakaalu poole. 

Hiina kasvab järgmistel aastatel vähem ning selle mõju tööstusmetallide hindadele on tagasihoidlikum. Hiina on samuti suur metallide tootja. Näiteks toodetakse seal üle 50% alumiiniumist maailmas.

Üks oluline aspekt nii tööstusmetallide ja ka naftasektorile on see, et need on maailma majandusele avaldanud deflatsioonilist mõju. Ja nii on see olnud alates 2011. aastast alates. Keskpangad on üritanud võidelda selle deflatsiooniga, langetades intressimäärasid.

Nüüd tuleb aga vastupidine olukord, sest kui vaadata näiteks Bloombergi toorainete indeksit, siis on see sel aastal kasvanud üle 20 protsendi. See tähendab, et toorainetel on suur inflatsiooniline mõju.

Kindlasti annab inflatsioon ka vihjeid selle kohta, mida võivad keskpangad hakata tulevikus tegema. Näiteks hiljuti teatas Euroopa Keskpank, et hakkab enda võlakirjade ostmise programmi suurust vähendama.

Kuld on viimastel aastatel kaotanud oma sära, kuid kas järgmisel aastal võiks kulla hind tõusma hakata?

Kui vaadata kõiki teisi tooraineid peale kulla alates 2011. aastast, siis need kõik on mingil hetkel langenud Lehman Brothersi eelsele tasemele. Ainus tooraine, mis pole sinna tasemele veel jõudnud, on kuld. 2008. aastal enne Lehman Brothersi pankrotti kauples kuld 800 dollari tasemel. Kuna maailmamajanduse olukord on paranemas ja keskpangad hakkavad intressimäärasid tõstma, siis ma usun, et kuld langeb uuesti 800 dollarini untsist. Kulla hinna teemal oleme negatiivselt meelestatud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    20. December 2016, 12:04
    Otsi:

    Ava täpsem otsing