Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    „Ehituses on mingi väga suur jama“

    Ehitaja Bauschmidti saneerimine näitab väikefirma Klaaspasun juhatuse liikme Aare Roosiväli hinnangul peatöövõtjate probleeme ehitusturul. Peatöövõtjad viskavad kivi hoopis tellijate kapsaaeda.

    Harju maakohus algatas mõni päev enne jõule Bauschmidti saneerimismenetluse. Saneerimiskava on ettevõttel aega esitada veebruari keskpaigani. „Summad on ikkagi suured,“ nentis firma omanik Mait Schmidt võlgadest rääkides, kuid täpseid numbreid ei avaldanud. Võlausaldajaid on kogunenud 200 ligi.
    „Bauschmidt ei ole väike firma. Kõigile oli saneerimine üllatav,“ ütles Klaaspasuna juhatuse liige Aare Roosiväli. „Sellest võib välja lugeda nii mõndagi, mis turul sel aastal toimuma hakkab. Arvan, et Bauschmidt ei ole ainuke, kellel on raskusi,“ leidis ta. „Ehituses on mingi väga suur jama. Paistab eelmise masu muster olevat. Ehitatakse julmalt palju. Kellel neid äripindasid vaja on?“
    Hüpe käibes
    Roosiväljale on veel üks ohumärk silma jäänud. „Näen, et peatöövõtjad hakkavad võlgu jääma,“ lisas ta ja märkis, et buumi näitab samuti tema juhitava firma eelmise aasta tulemus.
    Kui 2015. aastal oli Klaaspasuna käive 350 000 eurot, siis läinud aasta oma ulatub ilmselt 600 000 euro kanti. „Käive oli väga kõva. Me ei ole mitte kunagi varasematel aastatel nii paljudes büroohoonetes klaasseinu paigaldanud.“
    Nendele on Bauschmidt võlgu 43 000 eurot, mis on Klaaspasuna ühe kuu käibega võrreldav. Kasumireal jõudis ettevõte mullu plussi, seega ei usu Roosiväli, et firmal terendaks silme ees pankrot. „Elame üle. Ei pea hakkama nime muutma ega muid trikke tegema.“
    Kuna Klaaspasun ei ole Bauschmidtilt raha kätte saanud, on üleval võlad tarnijatele. „Terve eelmine aasta oli meil negatiivne. Aasta keskel oli üks firma, mis jäi võlgu, aga õnneks nad said oma asjadega hakkama – umbes neli kuud olid sama suure summa võlgu,“ meenutas Roosiväli.
    Ta oli valmis raha Bauschmidtilt inkassofirma kaudu nõudma, sest teadis, et ettevõte plaanib saneerimist. Roosiväli jäi inkassosse pöördumisega hiljaks. „43 000 eurot ei tahaks küll korstnasse kirjutada. Võiks ikka mõelda, et on terve rida väikseid ettevõtteid, kes satuvad suurtesse raskustesse.“
    „Oma töid ei tahtnud me alguses Bauschmidtile teha, aga projektijuht lubas, et ei ole probleemi – maksavad meile ära, aga nüüd läks nii. Samas loogiline, et lubas, muidu me ei oleks midagi teinud,“ rääkis Roosiväli. „Ega Bauschmidtis ka keegi ei eeldanud, et nii läheb. Varem oleme neile palju asju teinud, maksnud on nad alati ilusti.“
    Samas imestas Roosiväli mullu kevadel, kui Bauschmidt Tallinnas Tartu maanteel mitme hoone ehitamist alustas. Ta selgitas, et Bauschmidt ei tundunud veel nii tugev firma, et haarata endale pealinna kõige ihaldatum piirkond. „See on kõige kuumem koht Tallinnas. Hakkasid Stockmanni juurest tulema, seal oli kolm kõige ägedamat hoonet Tallinnas, mida tegid,“ lausus Roosiväli.
    Peatöövõtja mure
    Peatöövõtjad vastupidiselt allhankijale ei näe ehitusturgu nii mustades toonides, pigem liiguvad mõtted  tellijate suhtumise juurde. „Elus on see kogu aeg nii, et kellelgi läheb halvasti ja kellelgi hästi,“ lausus Astlanda Ehituse juht Kaupo Kolsar. „Tuleb vaadata korrektseid tellijaid ja turvalisi lepinguid. See, et kerge ülekuumenemise märk on ... See on ka suhteliselt subjektiivne.“

    Kui tellijal on äriplaanis natukenegi mõte, et kasum peab tulema viimasest arvest, siis on see ohtlik.

    Kaido Somelar
    Ehitustrusti juht
    Bauschmidti saneerimine näitab Kolsari hinnangul, et peatöövõtjate rahakott on õhuke. „Konkurents on tihe ja kui mõni tellijatest jätab kas tähtajaks või üleüldse maksmata, siis on rahavoos kohe suur auk,“ lausus Kolsar ja kinnitas, et Astlandaga on kõik korras.
    „Oleme väga konservatiivsed, ei laiene. Bauschmidt on hirmsasti laienenud. Ehitajad, kindlasti ka Mait Schmidt suudavad riske hinnata, aga kui tulevad ettenägematused ...“ jättis Kolsar mõtte lõpu õhku.
    Bauschmidti saneerimine oli Ehitustrusti, mis sündis Nordeconi pereheitmise tulemusena, juhile Kaido Somelarile „päris suur üllatus vanasse aastasse“. „Et see niimoodi juhtus ... Iseenesest ju tegusad inimesed – ei osanud seda arvata,“ sõnas Somelar, kes leiab, et peatöövõtja sõltub palju tellijast.
    „Kui tellijal on äriplaanis natukenegi mõte, et kasum peab tulema viimasest arvest, siis on see ohtlik. Piisab kahest objektist, et viimase makse tasumata jätmisel on sul raha puudu. Paratamatult edasi ei liigu, kohe tekib ka alltöövõtjate küsimus,“ lausus Somelar.
    Ta soovitab jälgida enne lepingu sõlmimist, milline on tellija taust ja ärikultuur lähiperioodidel olnud. Riske aitab Somelari sõnul maandada veel see, kui näiteks büroohoonet ehitades on 50–60% rentnikest varakult olemas. „Mitte nii, et on null, hõisatakse ja juuakse šampust.“
  • Hetkel kuum
Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Enefit Green kasvatas mais elektritootmist kolmandiku võrra
Enefit Green tootis mais 116,1 GWh elektrit, mida on 32,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued – nii mullu valminud kui ka veel ehitusjärgus tuulepargid Leedus, Soomes ja Eestis, mille toodang moodustas mais ligi 35% Enefit Greeni kogu elektritoodangust.
Enefit Green tootis mais 116,1 GWh elektrit, mida on 32,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued – nii mullu valminud kui ka veel ehitusjärgus tuulepargid Leedus, Soomes ja Eestis, mille toodang moodustas mais ligi 35% Enefit Greeni kogu elektritoodangust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.