Äripäev • 9. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Riik kogus rekordilise aktsiisisaagi

Rahandusminister Sven Sester  Foto: Andres Haabu

Möödunud aastal kogus maksuamet makse 6,26 miljardit eurot ehk 100,1 protsenti riigieelarves planeeritust, kusjuures aktsiisiraha võeti vastu rohkem kui kunagi varem, teatas rahandusministeerium.

935miljoni euro ulatuses laekus eelmisel aastal riigikassasse aktsiisiraha.

“Riigieelarve maksutulusid laekus möödunud aastal sama palju, kui eelarvet tehes prognoosisime. Heameelt teeb ka see, et hoolimata mitme huvigrupi aktiivselt väljendatud kahtlustest laekusid prognoositult ka alkoholi- ja kütuseaktsiis, mille laekumist jälgisime väga hoolikalt kogu aasta vältel,” ütles rahandusminister Sven Sester. 

Sealjuures olid möödunud aasta aktsiisilaekumised olid kõigi aegade suurimad, ulatudes 935 miljoni euroni. Sellest kütuseaktsiisi oli 494 miljonit eurot, alkoholiaktsiisi 251 miljonit eurot ja tubakaaktsiisi 190 miljonit eurot. Aktsiise laekus 2016. aastal kokku 1,2 protsenti kavandatust rohkem, sealhulgas tubakaaktsiisi 2,3 rohkem kui kavandatud, alkoholiaktsiisi 1,2 protsenti rohkem kui kavandatud ja kütuseaktsiisi 0,9 protsenti rohkem kui kavandatud.

Aktsiise laekus möödunud aastaga kokku 11,2 protsenti rohkem kui aasta varem. Alkoholiaktsiisi laekus aastaga 13,1 protsenti rohkem kui 2015. aastal, kütuseaktsiisi laekus aastaga 14,3 protsenti rohkem kui 2015. aastal.

Aktsiisilaekumiste kasv on tingitud eelkõige aktsiisimäärade tõstmisest möödunud aastal. Veebruaris tõsteti kütuse- ning alkoholiaktsiisi ning juunis tubakaaktsiisi määrasid. Kütuse deklareeritud kogused võrreldes eelneva aastaga kasvasid, kuid alkoholi puhul on vähenenud nii siseriiklik tarbimine kui kasvanud piirikaubandus. Viimane on mõjutanud ka kütuseaktsiisi laekumist, kuid muutused jäävad mõlemal juhul prognoositu piiresse. Tubakatoodete, eelkõige sigarettide, deklareerituavad kogused on vähenenud, kuid prognoositust aeglasemas tempos. Detsembri laekumist mõjutas alkoholi puhul juba ka varumine uute aktsiisitõusude eel.

Palgatõus tegi head

Sotsiaalmaksu laekus aastaga 6,5 protsenti enam kui möödunud aastal ja riigieelarves oodatu täitus 101,7protsendiliselt. Eelarve planeeritust suurem laekumine tulenes eelkõige keskmise töötasu kasvust, mis ulatus 5,7 protsendini. Töötajate arv tõusis 0,3 protsenti. Novembris kasvas 6,3 protsenti võrreldes eelnenud aasta sama kuuga deklareeritud palgafond, kus on arvestatud lisaks palgatulule ka juhatuse liikme tasude ning muude lepinguliste tasudega. Keskmine töötasu kasvas 5,8 protsenti, töötajate arv kasvas 0,5 protsenti.

Tegevusalapõhistel andmetel, arvestades ka juhatuse liikmeid ja muid lepingulisi töökohti, kasvas hõivatud töökohtade arv novembris 0,7 protsenti. Viimase kolme kuu jooksul on kõige kiiremini töökohti lisandunud haldus- ja abitegevuste ning info ja side sektorites vastavalt 5,3 ja 5,2 protsenti.

Viimase kvartali palgafond on kõige enam kasvanud samuti haldus- ja abitegevuste ning info ja side sektorites, vastavalt 12,1 ja 10,4 protsenti.

Eesti Energia jättis jälje

Juriidilise isiku tulumaksu 2016. aasta eelarve täitus 94,8-protsendiliselt. Eelarve alatäitumise põhjus on Eesti Energia dividendide maksmata jätmine ja riigiettevõtete jaotatud kasumi tulumaksu osaline nihkumine 2017. aastasse.

Käibemaksu laekus 2016. aastal kokku 1,96 miljardit eurot ning seda oli 5,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Eelmise aasta laekumisi mõjutasid lisaks makromajanduslikele teguritele ka maksu- ja tolliameti töökorralduse mõjud – käibemaksu tagastati ettevõtetele eelnevate aastatega võrreldes kiiremini. Käibemaksu laekumise kasv tugineb eelkõige jaemüügile, mille nominaalkasv eelmise aasta 11 kuu kokkuvõttes ulatus 4,7 protsendini ja oli ootustest veidi kiirem.

Valitsus investeeris vähem

Vähenesid aga valitsussektori investeeringud, kuna Euroopa Liidu käimasoleva seitsmeaastase rahastusperioodi vahendite jõudmine projektidesse pole veel täit hoogu saanud. Samuti mõjutas kaudselt laekumisi ettevõtete aktsiisivarude soetamine, mistõttu on käibemaksu tasumisi edasi lükatud. Sellest tulenevalt jäi eelmise aasta laekumine riigieelarves oodatule 2,4 protsenti alla.

Käibemaksu laekumist detsembrikuus mõjutas eelkõige käibemaksutagastustest tulenev madal võrdlusbaas, ning laekumine oli 18,1 protsenti suurem kui aasta varem. Novembris kasvasid maksustatavad käibed peamistes tegevusvaldkondades võrreldes eelmise aastaga 4,5 protsenti. Ka Eesti tehingute lisandväärtus on aastaga kasvanud.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas