"Kes ütles, et ettevõtjaid ei tohi usaldada?"

„Panditulumaks - milleks see? Vana valitsus oli selle poolest hea, et ei teinud midagi. Täna püütakse ettevõtluskeskkonnas iga hinna eest midagi teha. Tegemiste eeldus on see, et ettevõtjad ei ole seaduskuulekad ning hiilivad kohustustest eemale. Kes sellise mõtte peale tuli, et ettevõtjaid ei tohi usaldada?“ ei mõista Ando Jukk panditulumaksu mõtet.

Praegune valitsus kavandab maksumuudatuste paketti, mille hulgas on ka äriühingu regulaarsete kasumijaotiste maksustamine ja kasumi laenudena välja viimise piiramine (panditulumaks). Valitsuse tööplaanis on vähendada ettevõtte tulumaksu (14% senise 20% asemel) juriidilisele isikule regulaarselt makstavatelt dividendidelt ning tõkestada kasumi varjatud (laenudena) väljaviimist Eesti äriühingutest.

Juki sõnul mõjutab see ilmselt ka nende ettevõtet. „Kui piiriülesed kontsernikontod sama käsitluse alla käivad, siis see võib mõjutada. Siiani on reinvesteeritud kasumi poliitika olnud hea tööriist hoidmaks raha ettevõtte arendamiseks. Ootaks siiski valitsuselt lahendust, et kas jätkatakse kehtiva korra alusel või toimub majandusaasta järel kasumi maksustamine,“ rääkis Jukk. Ta lisas, et nende ettevõte emaettevõttelt laenu võtnud ei ole.

Jukk leiab, et kui see on mõistlikus suurusjärgus, näiteks valitsuse välja pakutud 14%, on see samas mõistlik mudel. „Üldiselt on maksupoliitika ärikeskkonna stabiilsuse küsimus,“ märkis Jukk ja lisas, et kui muudatusi tehakse, peaksid need muudatused ka majanduskeskkonda ergutama. „Kas ärikeskkond on stabiilne või ebastabiilne? Kui sellise kaootilisusega maksude kallal tööd tehakse, siis see teeb kindlasti ettevaatlikuks,“ lisas ta.

Kunda Nordoc Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul on ühtpidi vaja riigikassat täita, kuid tema sõnul tegutsetakse praegu juba väljakujunenud maksusüsteemi alt liiva ära urgitsemisega.

„Meil on ühtpidi juba välja kujunenud süsteem, et maksustame ainult välja makstud dividende. Kui dividende välja ei maksta, siis selle kohta siiani täpsed reeglid puudusid, aga oli mingi praktika. Nüüd hakatakse seda praktikat muutma, mis on põhimõtteliselt natuke aluspõhimõtte alt liiva ära urgitsemine,“ rääkis Enstein.

Ta lisas, et panditulumaks võib mingil määral puudutada ka nende ettevõtet. Samas ta ei usu, et Eestis on palju ettevõtteid, kes kasumeid laenudena välja viiksid. „Ei usu, et seda väga palju on. Kuid teatud number on rahandusministeeriumil kindlasti teada, et see asi on eesmärgiks võetud. Hetkel läheb see teema halli alasse, peabki mingi selgus tulema,“ möönis ettevõtja.

„See on olnud meie majanduskeskkonna eelis, et seni ainult dividende maksustatakse ja muul puhul tulumaksu ei maksta. Majanduskeskkonna konkurentsivõimelisusele see kasuks ei tule. Rahvusvahelistel kontsernidel on tegevused üle maailma ja nemad vaatavad, kus on kasulik äri ajada ja kus ei ole,“ tõi Einstein välja võimalikke ohukohti.

Prisma Peremarketi tegevjuhi Janne Lihavaineni sõnul panditulumaks nende ettevõtet ei mõjuta, sest nad on siin teenitud tulu hoopis edasi investeerinud. 

„Mulle tundub, et mõistlik maksukultuur ja maksukäitumine on Eestis kujunenud normiks ning maksudega skeemitamisi valdavalt ei esine. Oluline on aga aru saada, et ettevõtluskeskkond ei ole ainult maksukeskkond. Täna on ettevõtjatele takistavamaks teguriks näiteks tööjõupuudus,“ märkis Lihavainen.

Elisa juhatuse esimehe Sami Seppäneni sõnul pole nende ettevõtte eesmärgiks raha välja viimine, vaid Eestis uute investeerimisvõimaluste leidmine. "Seega on laenu andmise eesmärgiks emaettevõttele rahaliste vahendite efektiivne kasutus kuni sobilike investeerimisobjektide leidmiseni. Emaettevõttele antud laen on tähtajaline ning vastavalt laenugraafikule toimuvad regulaarsed intressi ja laenu põhiosa tagasimaksed Elisa Eestile," kommenteeris Seppänen.

Laenude maksustamine muudab kindlasti oluliselt ärikeskkonda, sest Euroopa Liidu tingimustes ei saa maksustada ainult välismaale antud laene, vaid sama tuleb teha riigis sees. Seega kasumi arvelt antud laenud samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele (ülespoole ja ka teistele sama emaühingu tütarühingutele) muudaks vähem likviidsete äriühingute jaoks kontserni sees laenamise võimatuks või vähemalt ebamõistlikult kulukaks. Kui see idee areneb edasi, siis peavad kõik Eestis tegutsevad kontsernid üle vaatama oma toimimismudeli.

Lahenduseks võib olla äriühingute ühendamine või finantseerimistegevuse viimine välismaa tütarühingusse. Kui maksuamet suudab laenude panditulumaksu tasumist piisavalt kontrollida, siis kindlasti on sel laenuna kasumi väljaviimist vähendav mõju, kuid küsimus on, millise hinnaga. Kokkuvõttes soovitaksin kehtestada üsna arvestava miinimumsumma, millest väiksemad laenud, või ajaperioodi, millest lühemaks ajaks antud laenud oleks panditulumaksust välistatud. Seadusest ja kohtupraktikast tulenevalt on maksuametnikel ka täna võimalus maksustada laenuna varjatud kasumi väljaviimist, kuid selle tõendamine ja vaidlemine ei ole lihtne.

Äriühingu tulumaksu osas plaanitakse pakkuda präänikut ja piitsa, et aastate jooksul kogunenud dividendid võiksid minna väljamaksmisele ja riik saaks oma osa ehk tulumaksu. Kui vaadata tulumaksumäära alandamist 20%lt 14%le (kui räägime brutosummalt võetavast tulumaksust), siis sellest keegi ei kaota, kuigi füüsilisele isikule makstud dividendi maksustamine tulumaksuga 6% tekitab õiglusküsimusi ning ilmselt kiirendab veelgi varade liigutamist isikliku osaühingu omandisse.

Kui näiteks börsiettevõte maksab dividendi ja juriidilisest isikust investorina on laekuv dividend suurem ja füüsilisele isikule laekuv dividend väiksem (selle 6% suuruse täiendava tulumaksu tõttu), siis ilmselt suureneb osanike ja aktsionäride hulgas juriidiliste isikute osakaal veelgi. Rääkimata ühisrahastusest jms investeerimise valdkondadest, kus tegutsemisel on äriühingu vorm maksunduse seisukohalt kõige mõistlikum. Samas ilma selle täiendava 6% maksuta ilmselt äriühingu maksumäära langetamist ei tule ja seega on see poliitiline otsus, kellelt rohkem tulumaksu „koorida“.