Dow Jonesi rekord: nüri number või tormihoiatus

Mida tähendab Dow Jonesi rekord?  Foto: Reuters/Scanpix

USA börsiindeks Dow Jones murdis kolmapäeval pärast pikka flirtimist läbi 20 000 punkti laest. Selles, kas verstapostini jõudmisel on ka mingi suurem tähendus, lähevad Eesti investorite arvamused lahku.

„Olen 25 aastat uskunud, et eraisiku investeeringutes on jõud ja mõte. Tegu on väikeinvestorite pidupäevaga,“ sõnas Äripäeva peadirektor Rõtov ja tõdes, et uudist kuuldes käis temast endast ka väike värin läbi.

Investor Rene Ilves peab 20 000 piiri ületamist aga täiesti sümboolseks. „See ei tähenda mitte midagi – üks ümmargune number. Inimestel on ümmarguste numbrite vastu lihtsalt mingi tõmme,“ sõnas Ilves. Samuti ei usu ta, et ainuüksi tähise ületamine maailma börsidel midagi endaga kaasa tooks. „Börsid ei käitu ümmarguste numbrite või ajakirjanduse kilgete mõjul. Neid mõjutavad oluliselt teistlaadi asjad,“ lisas ta.

Pea identne tsitaat kõlas investeerimisraamatute autori ja investori Jaak Roosaare suust, kes nimetas uut tippu suvaliseks numbriks. „Kunagi tuleb kindlasti Dow Jones 25 000 ja 30 000 ja nii edasi,“ leidis ta.

42päevaga tõusis indeks 19 000-lt uut rekordit tähistava 20 000-ni. Vaid korra varem on Dow Jonesil kiiremini uude tuhandesse jõutud.

Rõtov arvas aga risti vastupidi. „Kui tahad endast tarka muljet jätta, siis loomulikult ütled, et number on number ja sellest ei sõltu mitte midagi,“ kommenteeris Rõtov. „Börs on aga emotsionaalne ja läheb veelgi emotsionaalsemaks. Sümboolsed tähised võivad avaldada täiesti reaalset mõju. Olen üsna kindel, et pärast mitut kuud 20 000 piiri kompamist midagi nüüd ka vallandub. Millises suunas, ei tea."

Pelgalt fassaad?

Ilvese sõnul ei maksaks börsiindeksit kui mingisugust näitajat üldse tähtsustada, kutsudes seda pelgalt kokkulepitud meetodiks, mille abil saab olukorda börsil piltlikult väljendada. „Võtame näiteks Tallinna börsiindeksi. Kuna indeksi koosseis on muutunud, näitab indeks, et meil oleks justkui toimunud mingi tohutu ralli." Nimelt on Tallina börsiindeks tõusnud kõrgustesse, mida viimati nähti buumi tippajal 2006. aasta keskpaigas.

„Kui aga võtta välja individuaalsed aktsiad, siis mõni on eelmisest tipust 60% allpool. Näiteks Olympic – kui Tallinna börsiindeks oli 2006. aastal 1080 kandis, kauples Olympicu aktsia 6,5 euro juures. Täna on selle väärtus alla 2 euro. Sama seis on Tallinkiga, kaubeldi 2,5 euro juures, täna on alla 1. Merkot osteti-müüdi 25ga. Täna kaupleb see allpool 10 eurot. Indeks iseenesest ei näita midagi. Kui vaadata üksikaktsiaid, ei ole mingit rallit olnud,“ tõdes Ilves.

Indeksil on kiire

Tõus on aga olnud tormiline. Indeksil läks vaid 42 päeva, et tõusta 19 000 pealt uude tuhandesse. Vaid korra varem ajaloos on indeks kiiremini sama suure hüppe teinud. Mis on kiire tõusu taga?

„Vat, ei oska öelda,“ tõdes Ilves. „Äkki see, et suured inimhulgad ostavad valimatult aktsiaid?“ pakkus ta. Ilves peab optimistliku suhtumise ja avanenud rahakottide põhjuseks äsja ametisse astunud Donald Trumpi. „Seda (olukorda börsidel – toim) nimetatakse Trumpi-ralliks. Ma isegi ei oska täpselt öelda, miks arvatakse, et Trump majandusele kuidagi hästi mõjub,“ tõdes ta.

Roosaare viskab statistikale natuke külma vett peale. „Tuleb vaadata protsentuaalset liikumist. Kui Dow Jones on tulevikus 100 000 tasemel, käib 1000 punkti iga päev,“ illustreeris ta. Siiski on tegu ühe viimaste aastate kiirema tõusuga USA börsidel. Ka Roosaare näeb tõusu „peasüüdlasena“ värsket USA presidenti. „Selle taga on kogu Donald Trumpi hullus ja lootus, et tema aeg presidendina mõjub Ameerika aktsiatele hästi,“ arvas Roosaare.

Rene Ilves.  Foto: Eiko Kink
Rene Ilves,, investor

 Börsid ei käitu ümmarguste numbrite või ajakirjanduse kilgete mõjul. Neid mõjutavad oluliselt teistlaadi asjad.

Rõtov ei asetaks kogu mastaapse tõusu hiilgust Ameerika Ühendriikide uue liidri õlgadele. "Ühelt poolt on inimeste usk investeeringutesse suurenenud. Teiselt poolt mängivad rolli ratsionaalsed tegurid – kui sul on raha, tahad sa seda kuhugi panna. Võimaluste hulk aga ei ole praegu väga suur. Deposiite ei ole, võlakirjad ei tooda, kulda ka ei ole mõtet osta, tooraine on, nagu ta on,“ loetles ta põhjusi, miks on inimesed hakanud edukate börsifirmade külge klammerduma.

Võit kõigil rinnetel

Lisaks Dow Jonesile saavutavad rekordeid ka teised börsiindeksid – nii on kõigi aegade tipus veel S&P 500 indeks, tehnoloogiaettevõtteid koondav Nasdaq ja ka Londoni börsiindeks FTSE 100.

Etalon Varahalduse kaasasutaja Tõnn Talpsepa on varem täheldanud, et rekordtase võib tähendada, et tekkinud eufooria käigus ootab turge veel viimane kiire tõus, millele järgneb veel teravam üksikute väikeste tõusudega kombineeritud pikk langusperiood. Seda juhul, kui praegune majandusolukord peaks tsüklis paiknema tõesti pika ja aeglase tõusuperioodi lõpul ning buumi rühkiva kõvera algul. „Tegelikkuses on aga seda, kas me tsüklis just sellel kohal asume, väga keeruline väita,“ ütles Talpsepp.

Kas Trump on postripoiss või mitte?

Kui palju on Trumpi fenomeni taga sisu, kui palju õhku? „Mingit sisu kindlasti on. Dow Jonesi ettevõtetel on palju võita Trumpi maksulangetusplaanidest ja sellest, et raha saab välismaalt odavamate maksudega USAsse tuua,“ arvas Roosaare.

Rõtov aga leiab, et kuigi Trump on aktsiaturgude kõva tõusu mõjutanud, peituvad põhjused mujal. Pigem sattus Trumpi valimine Rõtovi hinnangul ajajärku, mil Ameerika majandus oli juba kasvurööbastele pööranud ning Trumpist kaalukamat rolli mängivad hoopis sealsete suurfirmade head kasuminumbrid. „Usun, et kui Hillary Clinton oleks saanud presidendiks, oleks aktsiaturg käitunud umbes samamoodi,“ avaldas Rõtov.

Igor Rõtov,, Äripäeva peadirektor

Deposiite ei ole, võlakirjad ei tooda, kulda ka ei ole mõtet osta, tooraine on nagu ta on.

Poliitika mõju suurkorporatsioonide ja ettevõtete käitumisele ja börsidele on tema sõnul viimasel ajal üle hinnatud. „Ka Brexiti puhul ennustati suurt majanduslikku mõju, kuid seda ei ole tulnud,“ tõi Rõtov näiteks, märkides, et Suurbritannia lahkumise karmimad tagajärjed võivad veel kurvi taga peidus olla. „Eks ole näha, mis Trump tegema hakkab. Lootusesse, et ta hakkab majandust elavdama või et Mehhiko müür teeb Ameerika rikkaks, ma ei usu. Pigem kardan, et ta teeb ettearvamatuid samme, mis võivad majandust kahjustada,“ hindas Rõtov.

Tipust kasu lõikamine

Ühest soovitust, kuidas uusi tippe vallutaval börsil navigeerida, Roosaare ei anna. Kõik sõltub investorist, tema portfellist ja eesmärkidest. „Kõigil on mingisugused ajagraafikud. Kes mängib lühiajaliselt, kes pikaajaliselt. Kes kogub dividende, kes kapitali kasvu. Tuleb tegutseda vastavalt oma strateegiale,“ ütles Roosaare.

„Kui kellelgi on börsil raha, mis seal tegelikult ei tohiks olla, näiteks mingisugune lühiajaline või võimendusega raha, oleks praegu hea hetk natuke kasumit välja võtta,“ arvas ta. Nende nahas, kel on pikaajalised, 10-20 aastani ulatuvad investeerimisplaanid, Roosaare väga ei tõmbleks. „See, et täna on börs tipus, ei tähenda, et ta tingimata kukkuma peab,“ arvas investor.

Roosaare sõnul peaks suurt kaalu panema sellele, milline on investori tulevane sissetuleku profiil. „Kui oled tavaline inimene, kel on enamik rahast veel n-ö tulevikus ja teenimata ning sul tuleb värsket raha pidevalt peale, on loogiline juurde investeerida,“ soovitas Roosaare. „Kui aga oled nagu Äripäeva Toomas või hiljuti mingi päranduse saanud – sul on kindel summa, millele oluliselt raha lisandumas ei ole, tuleks rohkem mõelda sellele, et rahavaru oleks olemas,“ tõi ta teise näite.

Igor Rõtov  Foto: Andras Kralla
Igor Rõtov,, Äripäeva peadirektor

Usun, et kui Hillary Clinton oleks saanud presidendiks, oleksid aktsiaturud käitunud umbes sama moodi.

Rõtov aga ei oleks üllatunud, kui paari aasta pärast näeme Dow Jonesi indeksit uuesti kümne tuhande piirimail tiksumas. „Poleks üllatunud ka juhul, kui näeme seda kolmekümne tuhande juures,“ lisas ta. Pidu võib tema sõnul kesta kas kaks kuud või kümme aastat. Mäletan, et kui Dow Jones 1999. aastal 10 000 peale jõudis, oli tegu suure sündmusega. 2008. aastal kukkus aga indeks 8000 peale,“ meenutas ta.

Enda raha Rõtovil hetkel Dow Jonesil mängus ei ole. Kuidas ta aga käituks, kui oleks? „Lühiajaliselt võiks olla rahulik. Kui mul oleks vaba raha, mida Dow Jonesil investeerida, investeeriksin tugevatesse suure turupositsiooniga dividendi maksvatesse aktsiatesse. Alates Microsoftist ja lõpetades Coca-Colaga,“ kommenteeris Äripäeva juht.

Uude kõrgusesse aitasid lennukid

Dow mitte ainult ei murdnud klaaslaest läbi, vaid oli ka börsi sulgudes rekordkõrgusel, 20 068 punkti juures. Suurimad kaasaitajad indeksi tõusule olid infrastruktuuri äriga seotud ettevõtted, mis tõusid tugevalt kohe pärast turu avanemist.

Osa analüütikute hinnangul oli ralli põhjus vähem kui nädala ametis olnud Trumpi kinnitus, et Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide piirile rajatakse müür, nagu ta valimiskampaania käigus lubas. „See tähendab meeletuid investeeringuid ehitusettevõtete jaoks,“ leidsid The Guardiani analüütikud.

Samuti aitas tõusule kaasa Boeingu turuväärtuse kasv, mis tulenes sellest, et ettevõte avaldas oodatust paremad majandustulemused. Boeingu aktsia kerkis New Yorgi börsil seepeale 4,24 protsenti, jõudes 167,36 dollarile.

Jaak Roosaare,, investor

 See, et täna on börs tipus, ei tähenda, et ta tingimata kukkuma peab.

Rekordi teinud Dow Jones on alates Trumpi võidust kerkinud 9 protsendi võrra. Indeksisse kuulvad 30 suurimat börsiettevõtet, sealhulgas Apple, ExxonMobil ja Goldman Sachs. Üldise tõusu põhjuseks peetakse aga investorite süvenevat usku, et Trump vähendab ettevõtetele seni seatud regulatsioone ning leevendab maksukeskkonda.

USA majandus pingutab lihaseid

Samas leidub ka neid analüütikuid, kelle arvates hinnatakse Trumpi mõju üle. „Ma kahtlen selles, et tegemist on nn Trumpi ralliga,“ ütles Wells Fargo maailmaaktsiate vanemsstrateeg Scot Wren The Guardianile. „Iga Trumpi poliitika rakendamine nõuab aega, kuid investorid vaatavad pigem lühikest perspektiivi, seega minu arvates põhineb 80 protsenti juhtunust ikkagi fundamentaalnäitajatel ning 20 protsenti on ehk valimistejärgne entusiasm.“

Wren ei usu, et tegemist on ülekuumenemisel ning emotsioonidel põhineva ralliga. Pigem tuleneb see tarbijate seas levivast kindlustundest tuleviku suhtes, mida kinnitab Wreni sõnul ka mitu uuringut. „Dow uus rekord on kindel märk USA majanduse tugevusest, aga eks seal ole ka mõju Trumpi ettevõtjasõbralikul poliitikal,“ lisas Suurbritannia analüütik Charles Schwab The Independentile antud intervjuus.

Blackrocki turuanalüütiku Kate Moore’i hinnangul on klaaslae purunemisel suur psühholoogiline mõju turgude edasisele käitumisele. „Mitte ainult sinna jõudmine, vaid ka seal püsimine saatis väga tugeva signaali, et aktsiate selline hinnastamine on jätkusuutlik,“ ütles ekspert The Financial Timesile. „Kindlasti annab see lühiajaliselt turgudele hoogu juurde, kuid seejuures ei tohiks ära unustada, et tegemist on vaid numbritega,“ soovitas Moore mõistuse selge hoida. „Eks see, kuidas turgudel aasta edenedes läheb, sõltub, kui palju nende ootused lõpuks tõele vastavad,“ lisas majandusanalüütik Lynn Franco Financial Timesis.

Tippude vahel on orud

Analüütikud toovad välja, et igale rallile on alati järgnenud langus. Näiteks kui Dow Jones ületas kinnisvarabuumi tõttu 2007. aastal 14 000 punkti piiri, jõudis see kolme kuu pärast taas 13 000ni. Sellele järgnes kriis ja veel suurem langus, mistõttu toona saavutatud rekordtasemele tagasijõudmine võttis aega kuus aastat.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas