2016. aasta 10 suuremat pankrotistujat

Creditinfo Eesti ASi asedirektori Alar Jägeri sõnul pole suhtarvudes Eestis varem nii vähe pankrotte olnud kui möödunud aastal.  Foto: Raul Mee
Urmo Andressoo • 31 jaanuar 2017

Kümne suurema mullu pankrotistunud ettevõtte käivete kogusumma ulatus 155 miljoni euroni, sõnas Creditinfo Eesti ASi asedirektor Alar Jäger tänasel pressibriifingul.

Ettevõtted lähevad pankrotti vähem kui varem: mullu pankrotistus vaid 0,16% registreeritud äriühingutest ehk 1,6 ettevõtet tuhande kohta, selgub Crediinfo Eesti AS pankrottide paneeluuringust.

Kokku kuulutas möödunud aastal maksejõuetuse välja 340 juriidilist isikut. Neist 335 olid äriühingud ja 5 MTÜd. 132 juhul kuulutati välja ettevõtte pankrot, ülejäänud 203 ettevõtte pankrot aga rauges varade puudumise tõttu ning need läksid likvideerimisele. Tervikliku nimekirjaga kõigist eelmisel aastal pankrotistunud ja likvideeritud ettevõtetest saab tutvuda siin.

"Viimased viis aastat on suhteliselt stabiilne aeg," tõdes Creditinfo asedirektor Alar Jäger, kelle sõnul on kõik pankrotistumist mõjutavad faktorid suuresti niši- või valdkonnapõhised. "Seetõttu suuri pankrotilaineid meil olnud ei ole," sõnas ta.

Mullused suurimad langejad käibe järgi on:

Mareenus Grupp OÜ – mootorikütuse hulgimüükG.S.G. MEtal AS – metallijäätmete ja jääkide hulgikaubandus, kokkuostFTH Ehitus OÜ – vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitusDRAYTON TRADE – metallide vahendamineDERMA LOGISTICS OÜ - hulgikaubandusINTEKA OÜ – mootorikütuse hulgimüükTAMEO MT OÜ – elektrimaterjalide, -tarvikute ja -seadmete hulgimüük, sh kaablidWEIMER OÜ – põllu- ja metsamajandusmasinate tootminePROTEKTON OÜ – liigitamata metallitoodete tootmineSIPREST OÜ – toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük

"Ükski juhtum ei ole väga tuntud ega väga suur," kommenteeris Creditinfo vanemanalüütik Anne-Ly Ots kõrgemalt kukkujaid.

Võrreldes tunamullusega läks mullu pankrotti 12% ehk 41 ettevõtet vähem. Varatud ettevõtted moodustavad pankrotti läinutest 61%. Kui aga varatute ettevõtete käive kokku liita, moodustab see kõigi pankrotistunud firmade käivete summast vaid veerandi, selgub Credifinfo uuringust.

Keskmises pankrotti läinud ettevõttes töötas kuus inimest ja selle müügitulu ulatus 200 tuhande euroni. Samuti polnud sellistel väikefirmadel pea mingisugust omakapitali ning oldi äritegevusega kahjumis. Paljudel juhtudel iseloomustab ettevõtet ka pidevalt kasvav maksuvõlg ja lühiajaliste kohustuste summa.

70 miljonit korstnasse

Pankrotistunud ettevõtete osakaal on kõigist n-ö mahakandmisele läinud firmadest väga väike, tõdes Jäger. "Aasta jooksul kustutati 10 403 ettevõtet. Ainult 388 olid kunagi seotud pankrotiga," avaldas ta, viidates ettevõtte levinud n-ö kustumisele.

Ligikaudu 3000 ettevõttel olid kustutamise hetkel üleval võlad, kuigi nende suhtes ei olnud pankrotimenetlust algatatud.

Kokku on mullu loojakarja läinud ettevõtetel võlgasid umbkaudu 70 miljoni euro eest. "See tundub päris suur number, kuid see on umbes samas suurusjärgus 2015. aastal pankroti läinud Estonian Airi võlgadega," võrdles Jäger.

Pankrotiraja läbi käinud ettevõtete võlad moodustavad numbrist ca 25 miljonit. Sund- või iselikvideerimise läbi hauakivi saanud firmad on kokku võlgu umbes 43 miljonit. "Keskmine võlg pankrotti mineval ettevõttel on ikkagi hästi suur. See näitab, et pankrot algab ainult juhul, kui ettevõttel on väga suur võlg. Kuna pankrot on kreeditorile kallis, siis sellega reeglina ei tegeleta," selgitas Jäger.

Maksuvõlgadega kustutamisele läinud ettevõtete võlad on hoopis teises suurusjärgus. "Mediaansumma on umbes 2100 eurot. Ei saa väita, et massiliselt kustub väga suurte maksuvõlgadega ettevõtteid," kommenteeris asedirektor.

Kreeditoridele pakub Jägeri sõnul jätkuvalt peavalu see, et kui tuvastatakse maksejõuetus, osutub enamik firmadest varatuks. "Umbes kaks kolmandikku," tõdes Jäger. Pankroti väljakuulutamiseni jõuavad Eestis vaid suuremad ettevõtted. Ligi kolm tuhat ehk 89% kõigist võlgadega ettevõtetest kustutati registrist ilma pankrotimenetlust algatamata.

Tänavu Creditinfo hinnangul pankrotistumise tase tõenäoliselt ei muutu.

Toitlustusäri riskantseim

Jätkuvalt juhtub enim pankrotte restorani- ja baariäris, tõdes Creditinfo asedirektor Alar Jääger. Toitlustus- ja majutusvaldkonnale järgnesid pankrotistumise suhtarvudelt ehituse ja töötleva tööstuse sektor. Kui keskmiselt läks mull Eestis tuhande ettevõtte kohta pankrotti 1,68 firmat, siis mainitud kolmes sektoris oli indeks üle kahe korra kõrgem. "Nendes valdkondades on vastavalt ka võlgade tekkimise tõenäosus kõige suurem," lisas Jäger.

Surnud ammu enne matuseid

"Enamus pankrotti läinud ettevõtetest ei tööta juba aastaid enne pankrotti - nad ei tegutse ega oma käivet," selgitas Creditinfo vanemanalüütik Anne-Ly Ots. 2016. aastal pankrotistunud ettevõtetest näitas aasta varem mingisugust käivet vaid 38 ettevõtet.

Hetkel kuum