Valitsuse rumalavõitu rapsimine

Valitsuse tegevus näeb välja selline, et keegi ei tea, kuhu suunda me liigume, leiab suurärimees Aivar Tuulberg Jüri Ratase valitsuse tegemisi kommenteerides.  Foto: PantherMedia/Scanpix
Vilja Kiisler • 6. veebruar 2017 • 9 min
Jaga lugu:

Äripäeva küsitletud arvamusliidrid, omanikud ja juhid heidavad vastsele valitsusele ette kiirustamist, läbimõtlemata otsuseid ja ka lihtsalt lollust.

„Leba natuke ja läheb üle. See mõttetera pädeb hästi juhtudel, kui sa päris hästi ei tea, mis sa teha tahad,“ ironiseerib ettevõtja Jussi Pärnpuu koalitsiooni tegemiste üle. „Hirmus kirg kõike kohe ümber jagada ja tasalülitada tulemust ei too.“ Eriti paneb Pärnpuu pahaks maksumuudatusi: „Uue valitsuse välja kujunenud tava alustada nädalat maksuideega peletab investorid Sirtsu sohu. Lugupeetud valitsus, palun, leba natuke, äkki läheb üle. Proovi nüüd paar nädalat mitte midagi teha, äkki horisont selgineb ja selge mõte saab jälle su sõbraks.“

Investor Tauri Alas möönab, et valitsus on olnud äraütlemata tegus. „Siiski usun, et ei liialda, kui võtan valitsuse tegevuse kokku mõttega “Liigne agarus on ogarus”. Tähtis ei ole mitte rohkem teha, vaid arukamalt teha. Kuigi olen seda meelt, et valitsuserakonnad peaksid rohkem roteeruma, et väheneksid igasugused korruptiivsed juhtumid, siis praegune ebastabiilsuse kasv teeb murelikuks.“

Metaprindi tegevjuht Martti Lemendik ei ole irooniaga kitsi: „Poliitikute läbiviidavad katsed ettevõtjate peal meenutavad pisut lugupeetud teadlase katseid kirbuga. Teadlane rebis putukalt küljest jalgu ja käskis vaesekesel hüpata. Kirp pingutas iga kord ja hüppas, kuid kui oli eemaldatud eelviimane koib ja teadlane käskis kirbul taas hüpata, siis ei olnud vaeseke selleks võimeline. Sellest järeldas teadlane, et eelviimase jala eemaldamise järel kaotab kirp kuulmise ja ei mõista hüppe käsklust.“

Uimerdamine, karglemine, lollus

„Asi pole poliitilistes vaadetes, vaid inimestes,“ lööb valusalt keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kes paigutab ennast vaadete poolest liberalismi ja pahempoolsuse vahele. „Mitmed ministrid pole tasemel. Ja ennekõike, juhid pole tasemel. Jüri Ratase ümar uimerdamine, Margus Tsahkna karglemised ja eriti Jevgeni Ossinovski lolluseni ulatuv demagoogia – see viimane on olnud mu jaoks tõeliselt halb üllatus.

Pikaegne meediajuht Mart Kadastik nõustub Hennostega. „Pikad aastad Edgar Savisaare selja taga on Keskerakonna intellektuaalset võimekust kõvasti kärpinud,“ nendib ta. „Seda on kõiges tunda. Põhiprobleem on juhtide tase: ühel napib elementaarset haridust, teisel elementaarset elukogemust, kolmandal elementaarset otsustusvõimet.“ Kiire otsustamine ei tähenda tingimata suutlikkust otsuseid langetada, leiab Kadastik, see võib tähendada hoopis otsustusvõimetust. „On ju lihtsam nupule vajutada, kätt tõsta või noogutada, palju aeganõudvam on süveneda, analüüsida ja vajadusel tagasi lükata.“

Baltika juhile ja omanikule Meelis Milderile on valitsuse tegevus samuti liigse kiirustamisega jätnud segase mulje: kuskilt ei paista suurt eesmärki ega strateegiat. „Loodaksin väga, et peaminister Ratas, kes on lähedalt seotud korvpalliga, mõistab, et võitmiseks peab olema meeskonnal ühtne strateegia ja taktika. Hirm tuleb peale, kui kujutada praegust valitsust korvpalliväljakul.“ Milder ootab valitsuselt kasvuplaani, mitte pelka ümberjagamist.

Tallinki juhi Janek Stalmeistri hinnangul on valitsuse plaanitavad muutused liiga suured ja tulevad liiga kiiresti, see suurendab ettearvamatust. „Kindlasti peab valitsus tegelema kõikide riigi probleemidega sh sotsiaalsetega,“ tunnistab ta, „aga kas seda tasub teha stabiilselt arenenud turismi arvelt? Sedapuhku võib raha ümberjagamine kogu rahahulka vähendada.“

Ettevõtjat ahistatakse mis hirmus

Suhtekorraldaja Janek Mäggile tundub vastik, et ettevõtjad ei lähe uuele poliitikale korda. „Värvilised numbrimärgid jms ei erine Taaveti tähe nõudmisest juudi kuuel teise maailmasõja ajal,“ lajatab ta. „Kulla valitsus, ettevõtlus ei vaja pärssimist, vaid innustamist. Pöörane ülereguleerimine häirib samuti. Kodanik ei ole loll, isegi kui see Toompealt alla vaadates nii paistab. Vabaduse mõte on ka isiklikud vabadused. Vabadus tegeleda ettevõtlusega ilma häbimärgistamata. Ilma ahistamata.“

Suurärimees Aivar Tuulbergi meelest oli õigus ettevõtja Jüri Mõisal, kelle meelest vajab see valitsus hädatappu. „Sotsid ja Keskerakond tundub katastroofiline kooslus Eesti majandusele. Uute asjade alustamist tuleb nüüd tõsiselt kaaluda, keegi ei tea, kuhu suunda me liigume.“ Tuulbergi meelest peaks Isamaa ja Res Publica Liit endalt küsima, mis tema selles sotsialistide seltskonnas teeb. „Reformierakond on paraku ainus suurtest erakondadest, millel on üldse mingi arusaam majandusest, aga ka nemad on vigu teinud,“ leiab ta.

Selveri juhi Kristi Lombi sõnul toimetab uus valitsus ettevõtluskeskkonna kallal ilma usutavate mõjuanalüüsideta – viisil, mida ükski eraettevõte oma klientide ega koostööpartneritega teha ei saaks. „Muudatused, mis puudutavad kaubandust, mitte ei korrasta, vaid korrigeerivad turgu,“ on ta pahane. „Väiksemaid kettidesse mittekuuluvaid kauplusi ähvardab reaalne oht turult kaduda ning alles jäävad keskustes asuvad suuremad ja tugevamad ketid.“ Lomp tunnistab, et võimuliidu vahetumisel tekkinud lootus, et ettevõtjaid kaastakse rohkem ning kuulatakse oma ala asjatundjate arvamusi, on luhtunud. „Ettevõtjatega vormiliselt küll kohtutakse, kuid meie arvamuste ja prognoosidega ei arvestata.“

Ka kaubandus-tööstuskoja juhti Mait Paltsi vaevavad kahtlused. „Valitsuse tegevust ja algatusi sobiks ehk ilmestama kõigile teada mõistatus: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. Ootan, et kõike seda sõnades lubatud head ei oleks nii keeruline üles leida. Muidu jääbki tunne, et seda lubatud head seal ei olegi. Aga äkki ei olegi?“

Suhtekorraldaja Andreas Kaju meelest võib valitsusel mitmes küsimuses head tahet ja õige suundki olla, aga tööriistakast on kokkupandud kümne päevaga esimesena kättejuhtuvatest asjadest. „Vahendades Eestis tegutsevate ettevõtjate seisukohta – tänane seis on leebelt öeldes segadust tekitav,“ märgib ta.

Kõvasti parem kui vana virin

Ametiühinguliider Peep Peterson seevastu on pigem optimistlik. „Olen kuulnud ka iroonilist ütlust, et tormavad nagu varsad koplis. Kui enne miski ei liikunud, tundub sel taustal täna ka tigu täkuna,“ sõnab ta. „Mõni värske mõte ilmselt peabki aia taha minema, aga tervikus on uuest vaimsusest rohkem loota kui vanast virisemisest.“

Politoloog Tõnis Saarts möönab valitsuse esimeste sammude liigset rabedust ja kiirustamist. „Olen nõus nendega, kes väidavad, et valitsus üritab justkui viimsepäeva ootuses kõik oma suured unistused korraga ellu viia. Ühel hetkel tekib avalikkusel lihtsalt küllastumus – nii kiire tempoga ei jõua lihtsalt kaasa minna.“ Ent valitsuse vahetumisega toimunud muutus on tema hinnangul suur ja ühemõtteliselt positiivne: „Üle kümne aasta arutame Eestis tõsiselt teemade üle, mis olid seni kuulutatud tabudeks ja poliitilisest agendast teenimatult välja surutud: olgu need siis maksupoliitika, pensionipoliitika, kodakondsuspoliitika või sooline palgalõhe.“

Meediauurija Indrek Ibrus on samuti märganud, et uuele valitsusele heidetakse ette liigset kiirustamist, rohmakust ja vähest kaasamist poliitikaloomesse. „Samas on ilmne, et ajaaken suuremateks tegudeks oligi sel valitsusel umbes pool aastat - kuni tulevad peale Euroopa Liidu eesistumine ja sellele järgnevad kohalikud valimised,“ leiab ta põhjenduse. „Selle valitsuse üldine riskivalmidus on mulle laias laastus siiski sümpaatne.“ Ibrus soovitab valitsusel keskenduda olulisele - et lohaka kommunikatsiooniga ei toodaks ühiskondliku arutelu pealavale teisejärgulisi teemasid, mis on teostamiseks ebareaalsed.

„Vähemalt juhib Eesti riiki nüüd valitsus, mis mitte lihtsalt ei tiksu, vaid saab aru, et Eestis on mured, mis vajavad lahendamist,“ ütleb Alexela Oili juht Ain Kuusik. „Nii mõnedki ideed võivad esmalt välja paista pisut kentsakad, aga tähtis on eelkõige tahe ja tegutsemine.“ Kuusk tuletab valitsusele meelde, et kui maksude ümbertegemiseks läheb, siis maksab ikka ettvõtjaid kuulata. „Ametnike ja ettevõtjate vahel on arusaamad reaalsusest kohati vägagi erinevad,“ nendib ta.

Õiged ja väga õiged asjad

Endine poliitik ja tänane vallavanem Rein Järvelill näeb Ratase valitsuse esimestes sammudes lootust, et Eesti ühiskond muutub hoolivamaks. „Kindlasti on positiivne püüd suurendada sotsiaaltoetusi ning tõsta palku, et inimeste toimetulek ning motivatsioon Eestis töötada kasvaks.“ Häid sõnu leiab ta ka pensionikorralduse ja maksusüsteemi muutmise kohta. „Kindlasti on positiivne see, et valitsus ei pea kõige tähtsamaks eelarvetasakaalu või selle ülejääki, vaid sellest ettepoole on asetatud meie inimesed ja nende heaolu,“ lausub ta.

Kolumnist Ahto Lobjaka arvates on valitsus seni teinud õigeid asju (alkoholireklaam) ja väga õigeid asju (Ratas kodakondusest), kuid kommunikeerinud neid kohutavalt halvasti – eriti maksureformi, mis on Lobjaka sõnul ka õige asi. „Omaette huvitav on muidugi välispoliitika, kus me oleme saatana ja sügava sinise mere vahel,“ mõtiskleb ta.

Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga on pidanud end Keskerakonna valijana pikki aastaid protestihääletajana tundma, ja nüüd on tal hea meel ületada oma võõrandumist riigist. „Üldiselt jääb mulje, nagu kompaks valitsus ajakirjanduse ja opositsiooni närvi,“ arutleb ta. „Valitsusevastases kriitikas on palju lapsesuiseid enesepaljastusi kuulda: klišeesid, kuidas vaesed ei oska pihkujääva rahaga midagi peale hakata, kuidas tublidust (st kõrgepalgalisust) karistatakse jms.“

Eestit polegi maha müüdud

Professor Rainer Katteli meelest oli valitsuse algus konarlik, Martin Repinski skandaalid tekitasid kohe umbusalduse. „Samas tundub, et see vaigistas Keskerakonna siseopositsiooni, Ratas vahetas ministri välja ning tugevdas kontrolli oma partei üle.“ Kokkuvõtvalt on valitsus Katteli hinnangul asunud tegema seda, mida on lubanud. „Aga oluliselt Eesti poliitika muutunud ei ole ja see on ilmselt nii mõnelegi šokk: veidi vasakule kaldu valitsus ei ole Eesti elu lõpetanud ega Eestit maha müünud.“

Ettevõtja Olari Taali arvates ongi Eestis kogu see vasak- ja parempoolsus pigem deklaratiivne. „Vasakpoolsuse iseloomulikuks jooneks on populism, aga see elukas troonib kõigi erakondade tagatubades. Loodetavasti suudab Reformierakond opositsioonis oma kunagiselt parempoolselt näolt vasakpoolse grimmi maha nühkida. See olekski ehk nn vasakpöörde laiem eeldatav mõju.“

Riigi Kinnisvara ASi juht Urmas Somelar leiab, et valitsusele ei peaks liiga palju etteheiteid tegema, sest Keskerakond pole kaua aega valitsuses osalenud. „Otseses võrdluses eelmise valitsusega jääb uue valitsuskoalitsiooni tegevuses silma toimimise ladusus.“ Samas näeb ta valitsuse tegevuses hulganisti traagelniite: argumente ja ettepanekuid, mille läbimõeldus jätab soovida. Võimuliit peaks püüdma vältida sellise kuvandi tekkimist, et see või teine ettepanek oli lihtsalt kiire mõtteavaldus, mida hiljem tõenäoliselt olulisel määral korrigeeritakse, soovitab ta.

Literaat Peeter Helme, kes on nüüd valitud ka kirjanike liidu eestseisuse liikmeks, avaldab heameelt, et kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate arv kasvas tänavu varasemalt kümnelt kuueteistkümnele. „Muidugi on tegu eelmise valitsuse ajal käima lükatud ettevõtmisega, kuid siin ongi rõõmustav just järjepidevus.“ Helme hinnangul oli tüdimus Reformierakonna juhitud valitsusest suur ning uuelt koalitsioonilt oodatigi teistsugust lähenemist. „Kohati tundub, et kangele tahtmisele teha kõike teistmoodi on teinekord asjatult toodud ohvriks järjepidevus,“ sõnab ta. „Uuendusi uuenduste eneste pärast pole vaja.“

ABB Balti riikide juht Bo Henriksson rõhutab, et kõige olulisem nii ühiskonna kui ettevõtluskeskkonna jaoks on üldine stabiilsus. „Loomulikult võib teha parandusi või muudatusi, ent neid saab alati teha kaalutletult ja sammhaaval, kaine peaga ja jalad maas.”

Kirjanik ja mõtleja Jaan Kaplinski uuelt valitsuselt otsustavaid ja radikaalseid samme ei oota, sest tegu on ikkagi üsna erinevate jõudude koalitsiooniga, milles ühe osapoole vaated võivad olla teise osapoole omadega otse vastuolus. Maailma mastaabis on Eestil tema sõnul niigi vaid passiivne ja marginaalne roll.

Äripäev küsis Eesti arvamusliidritelt, omanikelt ja juhtidelt hinnanguid eelmise aasta novembris ametisse asunud Jüri Ratase valitsusele. Pikemaid kommentaare ja arvamusi avaldame nii veebis kui ka paberlehes veel terve tuleva nädala jooksul.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt