- OMX Baltic0,08%297,05
- OMX Riga−0,18%915,9
- OMX Tallinn−0,08%2 034,13
- OMX Vilnius0,27%1 217,91
- S&P 5000,03%6 468,54
- DOW 30−0,02%44 911,26
- Nasdaq −0,01%21 710,67
- FTSE 1000,09%9 185,68
- Nikkei 2251,71%43 378,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,4
- OMX Baltic0,08%297,05
- OMX Riga−0,18%915,9
- OMX Tallinn−0,08%2 034,13
- OMX Vilnius0,27%1 217,91
- S&P 5000,03%6 468,54
- DOW 30−0,02%44 911,26
- Nasdaq −0,01%21 710,67
- FTSE 1000,09%9 185,68
- Nikkei 2251,71%43 378,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,4
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreeka võlakriis saab uuesti hoo sisse
Turuosalised ootavad, et Kreekat tabab peagi uus võlakriis, sest võlausaldajad ja valitsus peavad alustama uut vägikaikavedu. Nimelt kardetakse, et Ateena ei suuda juulis aeguvaid laene õigeks ajaks tasuda.
Kreeka kreeditorid ja Rahvusvaheline Valuutafond proovivad valitsusega kokkuleppele jõuda enne 20. veebruaril toimuvat eurotsooni rahandusministrite kohtumist.
Vaenulikud läbirääkimised pole ELi huvides
Nende eesmärk on vältida vaenulikke läbirääkimisi, sest järgnevatel kuudel toimuvad mitmes eurotsooni liikmesriigis tähtsad valimised (näiteks Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal).
Võlausaldajad tahavad, et Kreeka tõmbaks püksirihma rohkem koomale ja see paneb peaminister Alexis Tsiprase valitsuse proovile. Tõenäoliselt ei olda nõus kohe järgi andma ning see venitab kõneluste perioodi pikemaks. Lisaks sellele on oht, et riigis võivad toimuda erakorralised valimised.
Wall Street Journal kirjutas, et olukord on väga tuttav ja sama protsessi on läbitud mitmeid kordi. Eurotsooni kreeditorid, eesotsas Saksamaaga, ei taha Kreekale võlakergendust pakkuda. Kreeka ei taha aga valitsuse eelarvet vähendada. IMF on öelnud, et Kreeka võlakoorem on „ülimalt jätkusuutmatu“.
Kreeka võlakirjade tootlus tõusis selle nädala keskel järsult. Jaanuari lõpuga võrreldes on tootlused tõusnud kaks korda 9,5protsendini – see on märk, et investorid peavad pankroti järjest tõenäolisemaks. Kui võlakirjade tootlus tõuseb, siis hinnad langevad ja vastupidi.
Pantheon Economicsi ökonomisti Claus Visteseni sõnul tekitab kõige rohkem ebakindlust Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Valuutafond on Kreeka valitsuse suhtes olnud pehmem – nende sõnul on kreeditoride poolt nõutud 3,5protsendiline (SKPst) eelarve ülejääk liiga piirav. IMFi teatel võiks see nõudmine olla hoopis 1,5 protsenti. Lisaks sellele on valuutafond pakkunud välja, et Kreekale võiks anda võlakergendust.
Kreeka peab reformid ära tegema
Visteseni sõnul saavad eurotsooni ministrid tõenäoliselt aru, et võlakergendust on vaja. Kui võla põhisummat ei vähendata, võiks kõik muu olla „tehtav,“ ütles ta ja lisas, et IMF on välja pakkunud võlatähtaegade pikendamise 2070. aastani. Valuutafond pakkus välja, et Kreeka võlamaksed võiks ka 2040. aastani peatada ja määrata intressiks 1,5 protsenti.
Selliste ettepanekute läbisurumine pole kerge. Võti peitub selles, et Kreeka teeb ära lubatud reformid. Selles nõustuvad nii IMF kui ka Euroopa Liit, ütles Vistesen.
Hetkel kuum
Kreeka valitsus on edasiste reformide tegemisel olnud tõrges, seda nii tulumaksusüsteemi kui ka pensionite puhul. Selle asemel on vähendatud kulutusi infrastruktuurile, tervishoiule ja transpordile. See on muutnud Syriza partei valitsuse aga ebapopulaarseks ning Tsipras võib rahva toetuse parandamiseks kõnelustega venitada ja suuremaid nõudmisi esitada.
Muret tekitab ka hiljuti läbi viidud küsitlus, kus 53 protsenti vastanutest leidis, et „euro on Kreeka jaoks vale,“ nentis Vistesen. Erakorralised valimised võimendaks maksejõuetuse ja eurotsoonist lahkumisega seotud hirme.
„Kreekal põhinevatest rahaturufondidest on raha välja voolanud ning see näitab, et investorite arvates on hullemate stsenaariumite tõenäosus kasvanud,“ ütles Vistesen.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Tagasi Äripäeva esilehele