Nende eesmärk on vältida vaenulikke läbirääkimisi, sest järgnevatel kuudel toimuvad mitmes eurotsooni liikmesriigis tähtsad valimised (näiteks Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal).
Võlausaldajad tahavad, et Kreeka tõmbaks püksirihma rohkem koomale ja see paneb peaminister Alexis Tsiprase valitsuse proovile. Tõenäoliselt ei olda nõus kohe järgi andma ning see venitab kõneluste perioodi pikemaks. Lisaks sellele on oht, et riigis võivad toimuda erakorralised valimised.
Wall Street Journal kirjutas, et olukord on väga tuttav ja sama protsessi on läbitud mitmeid kordi. Eurotsooni kreeditorid, eesotsas Saksamaaga, ei taha Kreekale võlakergendust pakkuda. Kreeka ei taha aga valitsuse eelarvet vähendada. IMF on öelnud, et Kreeka võlakoorem on „ülimalt jätkusuutmatu“.
Kreeka võlakirjade tootlus tõusis selle nädala keskel järsult. Jaanuari lõpuga võrreldes on tootlused tõusnud kaks korda 9,5protsendini – see on märk, et investorid peavad pankroti järjest tõenäolisemaks. Kui võlakirjade tootlus tõuseb, siis hinnad langevad ja vastupidi.
Pantheon Economicsi ökonomisti Claus Visteseni sõnul tekitab kõige rohkem ebakindlust Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Valuutafond on Kreeka valitsuse suhtes olnud pehmem – nende sõnul on kreeditoride poolt nõutud 3,5protsendiline (SKPst) eelarve ülejääk liiga piirav. IMFi teatel võiks see nõudmine olla hoopis 1,5 protsenti. Lisaks sellele on valuutafond pakkunud välja, et Kreekale võiks anda võlakergendust.
Kreeka peab reformid ära tegema
Visteseni sõnul saavad eurotsooni ministrid tõenäoliselt aru, et võlakergendust on vaja. Kui võla põhisummat ei vähendata, võiks kõik muu olla „tehtav,“ ütles ta ja lisas, et IMF on välja pakkunud võlatähtaegade pikendamise 2070. aastani. Valuutafond pakkus välja, et Kreeka võlamaksed võiks ka 2040. aastani peatada ja määrata intressiks 1,5 protsenti.
Selliste ettepanekute läbisurumine pole kerge. Võti peitub selles, et Kreeka teeb ära lubatud reformid. Selles nõustuvad nii IMF kui ka Euroopa Liit, ütles Vistesen.