Anders Tsahkna hooldushaigla on pankroti äärel

PJV Hooldusravi tegevjuht Anders Tsahkna.  Foto: Raul Mee

Keilas asuv Eesti suurim hooldushaigla on pankrotist paari kuu kaugusel ja paneb pillid kotti, kui riik oma lubadusi ei täida – selline on lühidalt haiglat majandava PJV Hooldusravi tegevjuhi ja ühe omaniku Anders Tsahkna hoiatav prognoos.

ETV saade "Pealtnägija" vahendas, et kaalul on Tsahkna sõnul umbes 250 patsiendi ja sama suure hulga personali tulevik. On see skandaalse ärimehe jultunud väljapressimiskatse või näide poliitikute sõnamurdmisest?

"Meie majandusnäitajad ei võimalda enam eksisteerida ilma täiendava rahasüstita," ütleb Tsahkna. "Me tegelikult alustasime juba koondamistega. Sellepärast, et lihtsalt ei suuda enam maksta palka. Ja siit ta laguneb edasi."

PJV-l on lühikese ajaga tekkinud pöörane, 600 000eurone maksuvõlg. Lisaks tegutsevad suures kompleksis perearstikeskus, apteek ja valla sotsiaalteenused. Kui hooldushaigla põhja läheb, ähvardab kõiki Tsahkna sõnul sulgemine.

Taust on, et omal ajal töötati välja üleriigiline haiglavõrgu moderniseerimise kava, mis koondas aktiivravi Tartusse ja Tallinna ning lisaks nägi ette hooldushaigla kohtade suurendamise üle Eesti, sh Keila hooldushaigla moderniseerimise. Kui PJV ostis 2011. aasta kevadel Keila kompleksi, saadi PERHi käest valmis projekt, kuhu riik oli määranud ka eurotoetuse, mille järgi pidi Keilasse tulema 350kohaline hooldushaigla.

Mais 2016 toimus pidulik lindi lõikamine ja Tsahkna andis intervjuusid, kus rääkis, kuidas Keilas hakatakse hooldama ning ravima mitte ainult eestlasi, vaid tulevikus ka välismaalasi. Ent vähem kui aasta hiljem on toon täiesti muutunud. Suur osa moodsatest palatitest on tühjad. Tsahkna sõnul on tühjad 110 õendusabi voodikohta 200st. Kusjuures samas haiglas olevad 150 üldhoolduse voodikohta on täis, nendega probleemi pole - kuid sellest ei piisa.

Keila hooldushaigla finantsplaan, mis sisaldas 3,9 miljonit eurotoetust ja nägi ette 200 õendusabi kohta, töötati välja juba PERHi poolt ja kiideti põhimõtteliselt heaks 2009 ehk enne, kui PJV üldse mängu tuli. Selle sai erafirma Tsahkna sõnul ostu kaasavaraks. Tsahkna väidab "Pealtnägija" vahendusel, et haigla äriplaan on üles ehitatud riigi lubadusele, et riik tellib teatud hulga teenust, aga sellest lubadusest on taganetud. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste aga ütleb, et ei ole olnud mingit lubadust. Ka Haigekassa Harjumaa osakonna juht Ado Viik sõnab, et seadustes ei ole kirjas, kui palju PJV-lt peaks teenust ostma.

Jaanuari lõpus saatis Tsahnka appikarje-kirja sotsiaalminister Jevgeni Ossinovskile ja asekantsler Maris Jessele, aga pole vastust saanud. Ka "Pealtnägijale" ei soovinud minister ise kommentaari anda.

Eurotoetuse kõrval panid erainvestorid Keila kompleksi 5,2 miljonit eurot. Omaette ooper on PJV omandisuhted. Ehkki on kõlakaid variosanikest, siis Tsahkna sõnul on PJV sisulised omanikud Astlanda Ehitusega seotud Kaupo Kolsar ning tema ise. Kõik see on vormistatud läbi mitme firmade kihi ja näiteks Anders Tsahkna osalus üldse tema õe kaudu.

Nii Keila haigla kui ka selle juhi Anders Tsahkna kohta võib kasutada epiteeti – skandaalse minevikuga. Reformierakonda kuulunud Tsahkna oli 2000ndate algul Tallinna abilinnapea ja hiljem sotsiaalministri nõunik, kuid mõlemal kohal said talle saatuslikuks erahuvid meditsiiniäris.

Loe pikemalt ERRi portaalist.

Hetkel kuum