Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poliitärimeeste aastatega punutud võrgustik

    Eesti Keskkonnateenuste enamusosalust varjatult kontrollinud poliitilise taustaga ärimehed on jäätmekäitlusäris tegutsenud juba pikki aastaid, seda äri on aidanud edendada Euroopa Liidu abiraha ning head suhted võimu juures.

    Äripäev kirjutas hiljuti, et riigi suurima jäätmekäitlusfirma Eesti Keskkonnateenused enamusosaluse müük üle-eelmise aasta lõpul võis seda osalust varjatult kontrollinud sõpruskonnale tuua miljoneid eurosid, mida nüüd teistesse äridesse edasi paigutatakse.
    Loe, kuidas seaduste ning toetusrahaga raamitud jäätmekäitlusäris saavad miljonäriks need, kellel on head suhted võimu juures.
    Eesti Keskkonnateenuste enamusosaluse müügihind võis Äripäeva allika sõnul olla ligi 8 miljonit eurot ning raha liikus endise IRLi liikme ning varem ka EASi nõukogusse kuulunud Anti Tammeoksa Hollandi ettevõttesse Dommel B.V.
    Peale Tammeoksa käis Eesti Keskkonnateenustega seotud infost läbi ka Reformierakonna mõjuka liikme Rain Rosimannuse, IRLi kuuluva endise Eesti Energia nõukogu liikme Toomas Tautsi, kunagise Eesti Raudtee juhatuse liikme Priit Halleri ja Eesti Pakendiringluse pikaajalise juhi Aivo Kanguse nimi.
    Tammeoks jättis vastamata küsimustele enda sidemetest Eesti Keskkonnateenustega. Rosimannus aga eitas igasuguseid seoseid selle ettevõttega, nimetades neid jäätmekäitlusäris juba pikalt ringlevaid jutte tühjaks pläraks ja keelepeksuks.
    Vanad tuttavad
    Tuttavad on Tammeoks ja Rosimannus aga juba mõnda aega, olid nad ju mõlemad 2000. aastate alguspoolel riigikogus aktiivsed jäätmevaldkonna seaduste tegijaid ja eelnõudele muudatuste väljapakkujaid. Hiljem Keskkonnainvesteeringute  Keskuse (KIK) nõukokku kuuludes seisis Rosimannus selle eest, et KIK jagaks toetust Võru valda Tammeoksa kontrollitud MTÜ Eesti Pakendiringluse kinnistule rajatud jäätmekeskusele.
    Kui 2011. aasta kevadel sai Keit Pentuses-Rosimannusest keskkonnaminister ja ühtlasi ka KIKi nõukogu esimees, siis juba sama aasta juulis otsustas KIKi juhatus eraldada 3,2 miljonit eurot toetusraha Tammeoksaga seotud OÜ-le Polli Prügila, et rajada prügila Karksi valda. Just Tammeoksa lobitööd peeti määravaks, miks mõjukate reformierakondlaste abikäe toel otsustati keskkonnaministeeriumis juba 2008. aasta sügisel lisada riigi jäätmekava eelnõusse prügila rajamine Lõuna-Eestisse.
    KIKi juhatuse 2011. aasta otsus oli puhtalt poliitiline, mingit majanduslikku põhjendust paljud jäätmeäris tegutsejad uuel prügilal toona ei näinud. Arvestades, et Eesti Energial oli valmimas prügipõletustehas, mille võimsus ning eelkõige väravahind on selline, mis muutis ladestamise nii palju kallimaks, et sel prügilal polnud enam majanduslikku mõtet.
    “Ma ei tunne ühtegi poliitikut, kellel on mõju EASi või KIKi rahastamisotsustele,” kinnitas Tammeoks 2012. aasta suvel Äripäevale.
    Kuna Euroopa Komisjon leidis lõpuks, et 3,2 miljoni euro eraldamine on keelatud riigiabi, jäi Polli prügila rajamata ning see äri läks luhta. 
    Jäljed Autorollo asjas
    Samade tegelastega seotud firmade rahaülekanded käivad läbi legendaarses-skandaalses Autorollo asjas. Novembris 2009. aastal, kui Väino Pentuse firma Autorollo pankroti väljakuulutamiseni oli jäänud ligi poolteist aastat, maksis pakendite taaskasutusorganisatsioon MTÜ Eesti Pakendiringlus Toomas Tautsi firma Autovaal kaudu kahe ülekandega Autorollosse kokku 400 000 krooni (ligi 25 600 eurot).
    Tautsi firma kaudu jõudis Autorollosse ka Eesti Pakendiringlusega äriliselt seotud OÜ Prügitont makstud 100 000 krooni (ligi 64 000 eurot).
    Ülekannetest tekkinud nõue Autorollo vastu loovutati hiljem aga Rosimannuste appi kutsutud advokaat Siim Roodega seotud ettevõttele.
    Sealt ajas edasi minnes jõuame uuesti Keit Pentus-Rosimannuse keskkonnaministriks oleku aega, kui ministeeriumis lükati pikaks ajaks sahtlisse pakendiseaduse muudatused, mis oleksid otseselt piiranud Tammeoksa ja temaga seotud äriseltskonna huve pakendiäris. Mäletatavasti oli riigikontroll juba 2010. aastal leidnud, et riik ei suuda tagada taaskasutusorganisatsioonide piisavat finantssuutlikkust ja finantssuhete läbipaistvust. Pakendite turule toomise ja taaskasutamise andmete kontrollimatuse tõttu võis riigile ainuüksi 2009. aastal jääda laekumata 64 miljonit eurot maksutulu.
    Rain Rosimannus ja Väino Pentus 2015.a sügisel Harju maakohtus Autorollo kohtuistungilFoto: Andres Haabu
    Toetusrahale suunatud äri
    Kuna pakendijäätmete äris liigub palju raha, siis on osavad ärimehed suutnud tekitada mittetulundusühingute varju firmade rägastiku, mille kaudu võetakse taaskasutusorganisatsioonidest raha välja. Samuti on samad ärimehed, käsi õieli, taotlemas KIKi ja EASi toetusi.
    Jäätmeäri telgitaguste tundjad ongi varem nimetanud Tammeoksa suurimaks skeemiks tema loodud taaskasutusorganisatsioone – MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Rehviliit, MTÜ Elektroonikaromu. Lisaks kontrollib ta ka teiste nimel olevaid firmasid, mida kasutab raha liigutamiseks.
    Kui Tammeoksa asutatud MTÜ Eesti Rehviliit sai aastate eest KIKilt rehvipurustusmasina ostuks sadu tuhandeid eurosid toetust, renditi masin ca 20 000 euro suuruse aastatasuga välja Priit Halleri firmale Nordline Baltic. Samal ajal maksis Rehviliit rehvide purustamise teenuse eest Halleri ettevõttele aastas ligi 300 000 eurot.
    Haller oli ka MTÜ Eesti Pakendiringlus ühe lepingupartneri OÜ Keskkonnatehnika omanik Nord Systems OÜ kaudu. Kuni 40protsendilise puhasrentaabluseni küündinud äri oli 2009. aasta lõpuks toonud Tammeoksa lapsepõlvesõbra Dmitri Käski juhitavale Keskkonnatehnikale 1,15 miljonit eurot jaotamata kasumit. Nord Systems müüs aga 90 protsenti osalusest maha 64 000 euroga ning 1,09 miljonit eurot kanti ettevõtte finantskuludesse.
    „See oli puhtal kujul finantstehing, sest kuidas öelda…situatsioon turul muutus ja oli vaja…see oli puhtal kujul majandusotsus. Ma ei soovinud nii suurt majandusriski omada selles ettevõttes,“ on Haller seda otsust hiljem Äripäevale selgitanud.
    OÜ Keskkonnatehnika omanikeringi lisandusid toona ettevõtete kaudu Tauts, advokaat Martin Traat ning Argos Krachti ja Rauno Kuberi juhtimise all olnud MTÜ Parem Eesti. Hiljem läks MTÜ Parem Eesti juhtimine üle Hallerile ning selle aasta jaanuaris juba Tautsile.
    Kunagine Eesti Raudtee juhatuse liige Priit Haller on jäätmekäitlusäris tegutsenud aastaid.Foto: Andres Haabu
    Pettusesüüdistusega kohtus
    Tammeoksa sõpruskonna toimetamine toetusraha taotlemisel jõudis aga ühel hetkel piirini, kus õiguskaitseorganid ei saanud sellele reageerimata jätta.
    Keskkriminaalpolitsei algatatud uurimine on praeguseks jõudnud kohtusse ja ootab märtsis Harju maakohtu otsust. Tammeoksa süüdistatakse aastail 2010–2012 ligi 660 000 euro väljapetmises EASilt ja KIKilt. Toetusraha küsimisel paisutati seadmete hind suuremaks, et saada rohkem toetust ja vältida omafinantseeringu tasumist. Toetussumma suurus sõltus projekti ehk seadmete kogumaksumusest – EASi puhul on toetuse määr 40 protsenti ja KIKi puhul 50 protsenti. Ülejäänu pidi toetuse taotleja ise leidma.
    Lisaks Tammeoksale olid eelmise aasta septembris alanud kohtuistungitel süüdistatavate seas ka kunagine Rahvaliidu aseesimees, Nelitäht OÜ omanik Mario Sootna, Kalevi Paluteder, Vello Lips, Dmitri Käsk ning nendega seotud ettevõtted Nelitäht OÜ, RS Technology OÜ ja Keskkonnatehnika OÜ.
    Kõikide nende suhtes lõpetati aga kohtumenetlus oportuniteediga. Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Endla Ülviste selgitas, et otsused tehti kaitsjate taotlusel ning kuna kõik teised süüdistatavad olid sisuliselt Tammeoksa käsutäitjad, siis pidas prokuratuur otstarbekaks oportuniteeti kasutada.
    Sootna rääkis tunnistajana, et Tammeoks on tema sõber ning parim spetsialist jäätmekäitlusalal.
    „Ma ei saa päris täpselt aru, miks ma siin täna olen,“ sõnas Tammeoks jaanuaris kohtule oma viimases sõnas. Ta märkis, et süüdistuses oleks olnud loogika, kui tema oleks olnud toetustest kasusaaja.
    „Mario Sootna ja Vello Lips ei ole minu tankistid. Mina ajasin Eesti Pakendiringluse ja Elektroonikaromu asju,“ lisas Tammeoks.
    Tammeoksa kaitsja Martin Triipan Raidla Ellexi advokaadibüroost sõnas siis, et ootab kohtult Tammeoksa õigeksmõistmist, esitades kohtule ka taotluse õigeksmõistmise korral advokaadikulude hüvitamiseks. Tammeoksa kaitsja on kriminaalasja raames teinud 953 tundi tööd ning advokaadikulud küündivad 142 000 euroni.
    EASi nõukogu liikmeks sai Tammeoks tollase majandusministri Juhan Partsi otsusega septembris 2011. aastal, kuid pidi sealt lahkuma järgmise aasta juunis, kui sai avalikuks kriminaalasja uurimine ning talle esitatud kahtlustus. Tammeoks lahkus seejärel ka IRList.
    Oluliselt pikemalt, aastatel 2011–2014, kuulus aga EASi nõukogusse Toomas Tautsi naine Kristina Tauts. Ka Kristina Tautsil ei ole hiljem väga hästi läinud. Ta mõisteti Harju maakohtus kokkuleppemenetluses süüdi Tervise Arengu Instituudilt ligi 60 000 euro väljapetmises ja ta pidi vastu võtma tingimisi karistuse. Praegu on Harju maakohtus pooleli juba teine kriminaalasi, milles Kristina Tautsi süüdistatakse KIKi petmises osalemises.
    Kalevi Paluteder (vasakult), Anti Tammeoks ning Mario Sootna eelmise aasta sügisel Harju maakohtus.Foto: Andres Haabu

     Dommel B.V. on minu kontrolli all olev ettevõte.

    Anti Tammeoks,
    jäätmekäitlusäri mõjukas niiditõmbaja
    Sõpruskond tõmbub tootjavastutusärist tagasi
    Eelmisel aastal teatas MTÜ Eesti Rehviliit, et lõpetab tegevuse taaskasutusorganisatsioonina. Otsust põhjendati vahelao puudumise ning liiga madalate taaskasutustasudega.
    Ka suurima turuosaga pakendite taaskasutusorganisatsioon MTÜ Eesti Pakendiringlus müüs eelmise aasta lõpul oma äri jäätmekäitlejaga Eesti Keskkonnateenused seotud ettevõttele. Tehingu suuruseks on hinnatud 2–3 miljonit eurot. Pole teada, kas ka see raha võis liikuda Tammeoksa Hollandi firmasse Dommel B.V.
    Küll on Dommel B.V. investeerinud OÜ Eesti Plast kaudu Järvamaal tegutsenud plastitöötleja Rexest Grupp varade väljaostu pankrotipesast. Eesti Plasti vallasvarale on seatud kommertspant Dommel B.V. kasuks summas 1,2 miljonit eurot. Kommertspandi seadmise lepingu järgi esindab Dommel B.V-d vandeadvokaat Martin Triipan.
    Selle aasta jaanuarist on Eesti Plasti osanik Kalevi Paluteder. Sinnamaani kuulus osalus Eesti Plastis Halleri ja Tautsiga seotud MTÜ-le Parem Eesti.
    Eelmisel kuul ostis Tammeoksa äriimpeeriumiga seotud OÜ Nelitäht Tallinna südalinnas Toom-Kuninga 20a luksusliku hoone. Lisaks panga kasuks seatud hüpoteegile seati hüpoteek ka Dommel B.V. kasuks. Dommel B.V. kasuks seatud hüpoteegi suurus on 850 000 eurot ning kaaskoormatud kinnistu on Aivo Kanguse Tallinna vanalinnas asuv korter.
    „Dommel B.V. on minu kontrolli all olev ettevõte. Mina olen selle omanik, rohkem kasusaajaid sellel ettevõttel ei ole ja mingit tulu ükski teine isik sealt samuti saanud pole,“ kinnitas Tammeoks Äripäevale.
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuul langetab käibeprognoosi, müügitulu oodatust madalam
Tuule esimese poolaasta müügitulu tulemused on oodatust madalamad. Tuule esimese poolaasta müügitulu oli 665 000 eurot ja aruandeperioodi kahjum 337 000 eurot.
Tuule esimese poolaasta müügitulu tulemused on oodatust madalamad. Tuule esimese poolaasta müügitulu oli 665 000 eurot ja aruandeperioodi kahjum 337 000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.