Ettevõtjad kasvu jätkumisse ei panusta

Ettevõtja Olari Taali hinnangul tuleks kokku kutsuda majanduse elavdamiseks maksudebatt, kus oleks võimalikult vähe ametnikke, sest nood on kodupimedusega löödud.  Foto: Eiko Kink
Kaisa Gabral • 8 märts 2017

Eesti majandus kasvas möödunud aasta viimases kvartalis euroala riikidest kõige kiiremini. Ettevõtjad kasvu jätkumise suhtes ülemäära optimistlikud just ei ole.

Eesti majandus kasvas läinud aasta viimases kvartalis euroala riikidest kõige kiiremini – 1,9%. Kiiremini kasvajate hulgas olid lisaks Eestile veel ka naabrid Läti ja Leedu. Soome tammus paigal.

Mööblitöötja Standardi omaniku Enn Veskimäe sõnul on uudis iseenesest ju hea, kuid samas ka natuke üllatav. „Mind natuke paneb imestama see 1,9%. Esimesel poolaastal ju kogu aeg kurdeti, et majanduskasvu pole ega tule,“ imestas Veskimägi. Ta lisas, et puidusektor, kus tema ettevõte tegutseb, iseenesest kasvas möödunud aastal kenasti.

Veskimägi usub, et üks kasvu põhjus võis olla ekspordi kasv. Lisaks usub Veskimägi, et veidi võis mõjutada ka see, et võrreldes muude Euroopa riikidega läks Eestil vähem ressurssi pagulaste paigutamiseks. 

„Soome vireleb juba neli aastat kindlasti. Ma arvan, et ega meie ettevõttel ka Soome osa ei kasvanud, see oli vist 2015. aasta tasemel,“ rääkis Veskimägi. Enda ettevõtte pärast Veskimägi muret ei tunne, sest Standardil on avanenud mitu uut turgu.

Veskimäe sõnul on puidusektoris hetkel nina vee peal, kuid probleemiks on tööjõuressursid. Tema sõnul see probleem kasvab – pole õppinud spetsialiste. See võib töötleva tööstuse kasvule edaspidi mõju avaldada.

Seda, kuhu suunas majandus sel aastal sammub, Veskimägi väga ennustada ei soovinud. „Ei taha ennustada. Kui see jääks selle sama 1,9% peale, siis me peaksime rahul olema. Tähtis on, et see allapoole ei lähe,“ arvas Veskimägi.

Aasta baasil – võrreldes 2015. aasta neljanda kvartaliga – oli majanduskasv euroala riikidest kiireim Sloveenias (4,8%) ning Leedus ja Hispaanias, mõlemas 3%.

Euroalal tervikuna kasvas SKP neljandas kvartalis kvartali baasil 0,4%, mis on sama tase kui kolmandas kvartalis, ning aasta baasil 1,7%. Peamine kasvu vedur oli sisetarbimine.

Ainsana langes kvartali baasil Kreeka SKP, 1,2%, ning Soome majandus ei kasvanud ega kahanenud.

Euroala suurematest majandustest kasvas Saksamaa ja Prantsusmaa SKP kvartali baasil samas tempos euroala keskmisega ehk 0,4%, Itaalia majandus kasvas 0,2% ja Hispaania SKP 0,7%. Aasta baasil kasvas suurtest majandsutest kõige kiiremini Hispaania, järgnes Saksamaa 1,8%ga. Prantsusmaa SKP kasvas 1,2% ja Itaalia majandus 1%.

Läti ja Leedu SKP kvartalikasvu tempo jäi Eestist veidi aeglasemaks, olles vastavalt 1,1% ja 1,4%. Aasta baasil kasvas SKP Leedus 3%, Eestis 2,8% ja Lätis 2,2%.

Välisinvesteeringute vähesuse taga pole vaid Vene koll

Ettevõtja Olari Taali Eesti majanduse kiire kasv võrreldes teiste euroala riikidega möödunud aasta lõpus ei üllatanud. Tema hinnangul oli see üsna loomulik.

„Ei, see ei üllata. Kuna euroala majandus inimese kohta on Eesti omast oluliselt suurem, siis on see üsna loomulik,“ vastas Taal küsimusele, kas Eesti kiire majanduskasvu spurt möödunud aasta viimases kvartalis teda kuidagi üllatas.

„Kasv on siiski olematu. Väike. Kui me tahame jõuda Euroopale ühe inimpõlvega järele, peab see kasv olema suurem,“ märkis Taal.

Maksusüsteem on see, mis mõjutab Taali sõnul vägagi otseselt majandust. Tema hinnangul on vaja maksudebatti, valitsejad võiksid moodustada töörühma, kuhu kutsuda Eesti panga spetsialistid ja ülikoolide majandusteadlased kokku ning nad võiksid töötada välja paar komplektset varianti maksukeskkonna muutmiseks. Poliitikud saaksid nende variantide vahel siis valida.

„Majandusrongi veab vedur nimega maksundus. Igal arenguetapil peab olema eri omadustega vedur. Maksunduses peavad olema põhiprintsiibid paigas, kuid tuleb reageerida ka vastavalt keskkonnale. Ilmselgelt oleme me oma mõtlemises kinni,“ märkis Taal.

Kui meil praegu on võrreldes eelneva ajaga oluliselt vähem välisinvesteeringuid, siis sellel peab Taali sõnul ju mingi põhjus olema. „See põhjus pole ainult see Vene koll. Seal töögrupis, mida kokku kutsuda, ei peaks eriti olema riigiametnikke. Ametnikud on Eestis tublid, kuid nad on oma mõttestampides kinni –  kodupimedus on selle nimi,“ lisas Taal. 

„Majanduskasvu toetas IT sektor“

Mihkel Nestor majandusanalüütik SEB

„Eesti majanduskasv kiirenes eelmise aasta lõpul tõepoolest üle ootuste. Reaalmajanduse poolel toetas seda enim kiire lisandväärtuse kasv IT sektoris. Samas tuleb meeles pidada, et Eesti majanduskasv ja selle mõõtmine kipuvadki olema volatiilsemad, kui mõnes suures Lääne-Euroopa riigis. Selle taga on paratamatu tõdemus, et üksikutel ettevõtetel on võime Eesti majandust kui tervikut oluliselt mõjutada. Seetõttu ei oleks üllatav, kui hilisemad SKP revisjonid eelmise aasta kvartaalsed kasvunumbrid oluliselt ühtlasemaks lihvivad.

Soome jaoks oli nullkasv mõistagi negatiivne uudis, kuid pikemas plaanis prognoosime ka põhjanaabrite majanduskasvu kiirenemist. Lähiaastail jääb see küll vaid 1,5% piirimaile. Soome impordinõudluse kasv peaks 2018. aastaks jõudma siiski 2%ni, mis soosib Eesti eksportööre. Eesti majanduskasv sellel aastal oodatavalt kiireneb, jõudes meie hinnangul 2,2%ni. Veidi kiiremat kasvu on oodata eksporditurgudel, kuid peamiselt peaks kasvu kiirendama investeeringute taastumine, mis siiani on majanduskasvu pidurdanud. Ühelt poolt on investeeringuid suurendamas riik, kuid teisalt on ka ettevõtete tootmisvõimsuse tase niivõrd kõrge, et suureneva nõudlusega toime tulekuks peavad nad paratamatult tegevuse laiendamisesse panustama. Eratarbimise kasv püsib endiselt hea. 2018. aastal lisandub võrrandisse veel tulumaksureform, mis suurendab madalama sissetulekuga majapidamiste tarbimiskulutusi."

 

Hinnatõus tõstis majanduskasvu numbreid

Valio Eesti juhi Maido Solovjovi sõnul tuli Eesti möödunud aasta kiire spurt inflatsioonist. „Majanduskasv on toodud seal (Euroopa ja Eesti võrdluses – toim) jooksevhindades ja nii vaadates tuleb majanduskasv küll peaasjalikult inflatsioonist – hindade tõusust –, mitte niivõrd tootmismahu kasvust,“ rääkis Solovjov.

Kui vaadata kogu Baltikumi, siis inflatsioon on olnud Solovjovi sõnul tugev. „Rasketel aastatel oli hinnalangus meie toodete ekspordile ka suurem kui teistes riikides. Sellest lähtuvalt me praegu neid parimaid numbreid näitamegi,“ arvas Solovjov.

Kui vaadata pragust aastat jooksevhindades, siis Solovjov usub, et kasv jätkub, sest hinnad ju tõusevad. „Sisuliselt asja vaadates – kas me midagi mahuliselt ekspordime rohkem või toodame rohkem –, selles suhtes ma oleksin konservatiivsem. Ma ei näe, et fundamentaalseid muutusi oleks toimunud,“ lisas ta.

Valiol läheb Solovjovi sõbnul hästi – möödunud aastal tehti käiberekord. „Kasumlikkuse rekordit ei teinud. Sel aastal me näeme ka käibes suuri numbreid. Piimasektor on aastaid olnud ju madalseisus. See sai eelmise aasta augustis läbi,“ lisas ta.

Eesti jääb aasta aastalt vaesemaks

Helmese omaniku Jaan Pillesaare hinnangul ei saa ühe kvartali põhjal mingeid järeldusi teha. Ka Euroopaga ei peaks Eesti tema sõnul ennast võrdlema, sest Euroopa majandusmudelis on riigi osakaal ligi 50% või üle selle, kuid see pole globaalsel turul pikaajaliselt konkurentsivõimeline.

“On ju selge, et kui edukad riigid maailmas loovad uut väärtust tempoga 3–10% igal aastal, siis riigid, kes loovad uut väärtust tempoga vaid 0–2% aastas, jäävad maailmas suhteliselt aina vaesemaks. Kurb on tõdeda, et ka Eesti jääb iga aastaga maailma parimate võrdluses suhteliselt järjest vaesemaks veel enne, kui me rikkaks oleme saanudki,” märkis Pillesaar.

Tema sõnul takistavad majanduskasvu just riigi kontrolli all olevad asutused ja ettevõtted, kes ei ekspordi midagi ja on pigem siseturule suunatud monopolid. „Monopolidel teatavasti puudub konkurentsisurve ja seega vajadus ennast efektiivistada. Kui alustavatest eraettevõtetest ligi 95% ebaefektiivsemaid läheb aja jooksul pankrotti, siis riigimonopolides sellist puhastust ei ole mitte kunagi toimunud,” oli Pillesaar kriitiline.

Hetkel kuum