Raha voolab Eestist välja

„Me investeerime sel aastal rohkem kui oli eelmise aasta kasum,“ ütles Ensto Enseki juht Peeter Mõrd. Järgmisel aastal tuleb aga investeeringuid võib-olla tagasi tõmmata.  Foto: Raul Mee
Kristel Härma • 10. märts 2017 kell 4:15

Eesti Panga hinnangul on ettevõtete investeerimine taastunud oodatust tagasihoidlikumalt ja raha liigub Eestist välja. Tööstuste juhtide sõnul investeerivad emafirmad Eestis tootlikkuse tõstmisesse, investeeringud tööjõumahukatesse projektidesse lähevad mujale.

Eesti Panga ökonomisti Kristo Aabi hinnangul on näha märke ettevõtete ettevaatlikkusest investeerimisel ja investeeringute oodatust tagasihoidlikumast kasvust. Seda näitab näiteks möödunud aasta esimeses pooles kaubaimpordi kasvu vedanud kapitalikaupade ehk investeerimiseks mõeldud toodete sissevedu, mis aga neljandas kvartalis langes aasta varasemastki madalamale tasemele. Lisaks näitab rekordsuur jooksevkonto ülejääk, et välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti otseinvesteeringuid vähem, kui sealt raha välja viidi.

Suure investeeringu asemel dividend

Masina- ja metallitööstuse Norma juht Peep Siimon rääkis, et nende ettevõte maksis möödunud aastal suurinvesteeringu asemel 10 miljonit eurot dividendi. „Teenisime rohkem, kui nägime, et on lähiaastatel plaanis investeerida,“ sõnas ta. Tootlikkuse tõstmiseks investeeritakse tema sõnutsi Normas siiski igal aastal, kuid emaettevõttel ei ole mõistlik teha Eestis mahukat investeeringut suure tööjõumahuga tegevusse.

Märgid majanduskasvust ja inflatsioon ei näita tema jaoks veel piisavalt suurt muutust, et öelda, kas on põhjust pessimismiks või optimismiks. „Pigem aeg näitab, kuidas need mõjutavad. Otse ei ole segajad ega stimulaatorid,“ ütles Siimon.

Kolmekordistunud investeering tootlikkusse

Elektriseadmete tootja Ensto Enseki juht Peeter Mõrd ütles, et neil on aga investeeringute maht alates 2015. aastast igal aastal kasvanud. „Me investeerime sel aastal rohkem, kui oli eelmise aasta kasum,“ teatas Mõrd. Ta lisas, et kui aastatel 2012 kuni 2015 investeerisid nad aastas miljon eurot, siis tänavu on see summa kolmekordistunud.

Tema sõnul on investeeringud läinud uute toodete ja tooteperede tootmisesse ja tootlikkuse tõstmisesse. „Me oleme saanud rohelise tule hakata käsitööjõudu Eestis vähendama, kuna me ei ole 5protsendise iga-aastase palgakasvu juures enam varsti Euroopas konkurentsivõimelised,“ tõdes Mõrd.

Kasumlikkuse säilitamiseks ei ole lihtsalt muud lahendust kui asendada vähenevaid töökäsi masinatega, nentis Mõrd. „Täna meil on Esto Ensekis 400 töötajat ja 30 tööstusrobotit. Ja ma usun, et aastaks 2020 võib-olla meil on 200 töötajat ja 200 tööstusrobotit,“ ütles ta ja lisas, et see on julge visioon, aga midagi ei ole teha, sest tootlikkus peab tõusma.

Valitsuse otsused mõjutavad tulevasi investeeringuid

Mõrd ütles, et nende grupis ja ettevõttes on tehtud investeeringute strateegia viie aasta peale ja ka tänavune eelarve on paigas, kuid järgmise aasta investeeringuid tuleb võib-olla kohandada vastavalt valitsuse maksumuudatustele. „See ei ole nüüd halb või hea, lihtsalt ettevõtted arvestavad sellega, milline on ümbritsev keskkond, kuidas käituvad turud ja millised on muudatused maksunduse vallas. Samuti, milline on tööjõukulu ja millised on demograafia trendid, see on tavaline asi.“

Kaupade import tegi hüppe

Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport tänavu jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 14% ja import 40%. Äripäeva andmetel võis jaanuari ülikõrge imporditõusu taga olla kahe laeva Tõll ja Megastar ost. Sellele viitavad statistikaameti andmed sisseveo koha Soomest ja Poolast.

Ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete väljaveo suurenemine ning impordi suurt kasvu ühekordsed tehingud transpordivahenditega.

Kaupu eksporditi peamiselt Soome (15% Eesti koguekspordist), Rootsi (15%) ja Lätti (9%). Eksport kasvas enim Hollandisse (25 miljonit eurot ehk kaks korda), Soome (16 miljonit eurot) ja Saksamaale (15 miljonit eurot). Eksport kasvas Hollandisse peamiselt mineraalsete toodete, Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning Saksamaale elektriseadmete väljaveo suurenemise tõttu. Eksport kahanes enim Rootsi.

Hetkel kuum