Leedu autovaraste ohver läks politsei vastu kohtusse

Ettevõtja Aigar Palmi BMW X5 polnud veel aastatki vana, kui Leedu autovargad selle pihta panid ja katki sõitsid.  Foto: Andres Haabu
Mari Mets • 23. märts 2017
Jaga lugu:

Üle aasta Tartu ja Viljandi politseijaoskondade, kindlustuste ja nüüd ka kohtute vahet jooksnud kurikuulsate Leedu autovaraste ohver, väikeettevõtja Aigar Palm läks politsei soovitusel nende endi vastu kohtusse, saamata hüvitust politsei tekitatud kuuliaukude eest tema BMWs.

Aigar Palm,, Leedu autovaraste ohver

Kas politsei kasutab pättide kätte saamiseks Eesti kodanike vara? Politsei oli neil kogu aeg sabas, miks nad pätte kohe minu maja ees kinni ei võtnud?

Aigar Palmi kindel seisukoht aasta tagasi oli mitte alustada pikki, väsitavaid ja kulukaid kohtuvaidlusi, vaid lahendada varguse ohvriks langemisega kaasnenud probleemid muudmoodi. Nüüd pidi ta oma sõnu sööma ja võttis kinni politsei pakutud variandist nende otsus kohtus vaidlustada, sest ebaõiglus oli tema jaoks karjuv. Otsus, mille ta kohtust sai, süvendas temas aga veelgi tunnet igasuguse õigluse puudumisest.

Kui Leedu relvastatud autovargad väikeettevõtja Aigar Palmi vähem kui aasta vana luksusliku BMW X5 mullu 12. veebruaril tema Tartu lähistel asuva kodu õuelt varastasid, pidi ta hakkama kohe maid jagama nii kindlustuse kui ka politseiga tema autole tekitatud kahju pärast.

Palm polnud rahul kaskokindlustuse ERGO pakutava hüvitisega (44 000 eurot, nii et auto jääb kindlustusele või 64 000 eurot, nii et romu jääb Palmile) kümne kuu eest 86 000 euroga ostetud sõiduki eest ning sellega, et politsei polnud nõus talle näitama õnnetuse dokumente. Palm ei usu siiani, et leedukatest vargad põhjustasid tagaajamise käigus Karksi-Nuia lähistel kokkupõrke politseiautoga, pigem vastupidi.

Konflikti põhjustest on rohkem infot videos "Kes maksab? Politsei lasi BMW sõelapõhjaks" ja artiklist "Leedu autovaraste ohvrile jäi kuuliaukudega BMW ja kahjum".

Kes keda rammis?

Tartu politseijaoskonna patrulli- ja järelvalvetalituse juht Alvar Pähkel kinnitas aasta tagasi Äripäevale, et leedukate juhitud BMW sõitis otsa tee ääres parkinud politseiautole. Kui vargad märkasid politsei teetõket, siis pöörasid nad auto ümber, üritades sõita teetõkkeks pandud sõidukist mööda, põllule. Seda üritades libises BMW aga vastu teetõkkeks pandud politseiauto esimest nurka.

Maria Gonjak,, politsei- ja piirivalveameti vanempressiesindaja

Politseisõidukitel pardakaameraid peal ei olnud.

Palm on senini veendunud, et selle sama esimese nurgaga rammis politsei Škoda hoopis ise tema BMW külge. Palmi auto igatahes muutus kasutuskõlbmatuks. ERGO maksis talle selle eest hüvitist, rakendades varguse puhul kehtivaid omavastutuse määrasid. Olgugi, et Palm sellega rahul polnud.

"Kohapeal liiklusõnnetuse materjale ei fikseeritud (kuna varastatud autot juhtinud leedukas põgenes sündmuskohalt - toim). Politseisõidukitel pardakaameraid peal ei olnud, samuti ei ole sündmuste käigust muud videomaterjali ning sündmused on taastatud tagantjärele asjaosaliste ütluste põhjal, mida tuleb aeg-ajalt ette," selgitas politsei- ja piirivalveameti vanempressiesindaja Maria Gonjak toimunut.

Kuid lahendamata jäi kuuliaukude küsimus – kes need kinni maksab? Politsei lasi neid Palmi autosse terve tärina.

Palm jooksis olukorras selguse majja toomiseks Tartu ja Viljandi politseijaoskondade vahet. Auto varguse kohta alustas Lõuna prefektuur Tartus kriminaalmenetluse, kuid varaste ja politseiauto vahel toimunud liiklusõnnetuse kohta algatas Viljandi politseijaoskond väärteoasja.

Gonjak PPAst sõnas, et kui menetlus on lõppenud, siis on varastatud sõiduki omanikul, kes liiklusõnnetuses ei ole menetluse osaline, võimalus tutvuda nende väärteotoimikus sisalduvate materjalidega, mille kohta ei ole rakendatud juurdepääsupiirangut. "Kuna selleks on vaja toimik ette valmistada ja tagada olukord, et juurdepääsupiiranguga andmed ei saaks avalikus, siis on vaja kohtumine menetlejaga aegsasti kokku leppida," teatas ta.

Aigar Palmi BMW pärast Leedu autovaraste tehtud avariid ja tulevahetust.  Foto: Andres Haabu

Kes võtab omaks kuuliaugud?

Palm küsis dokumente ka oma kindlustusandjalt Ifilt, kuid sai sealt teada, et temalt ärandatud autoga õnnetuse põhjustanu lahkus sündmuskohalt, mistõttu õnnetuse kohta sündmuskohal dokumente ei vormistatud. Lisaks ka seda, et kuna politseiauto juhi süüd kahju tekkimises tuvastatud ei ole, tuleb käsitleda liiklusõnnetuse põhjustajana BMWd juhtinud varast.

If hüvitas politseiauto remondi ning kinnitas, et Palmi kindlustusmaksed ei tõuse. See oleks Palmile suur kulu, sest Ifis on tal kindlustatud kogu tema Lõuna-Eestis mulla-, kaeve- ning teetöid pakkuva ettevõtte Palmeks masinapark, kümmekond eri kategooriates sõidukit.

Eelmise aasta aprillis lubas Pähkel patrulli- ja järelvalvetalitusest Tartus Palmile, et politsei püüab välja mõelda, kuidas saaks hüvitada Palmile vahe, mis tal jäi kaskokindlustuselt saamata, ligi 14 000 eurot. Pähkel selgitas, Palm peaks ise esitama taotluse summaga, mis tal saamata jäi, kui oleks olnud tavaärandamine, ja märkima ära ka selle, et auto sai ta tagasi kuuliaukudega. Mais esitas Palm avalduse.

„Kas politsei kasutab siis pättide kätte saamiseks Eesti kodanike vara? Politsei oli neil kogu aeg sabas, miks nad pätte kohe minu maja ees kinni ei võtnud?“ küsib Palm.

Arusaamatu käik

Läks pool aastat ning politsei juristid leidsid, et PPA siiski ei pea Palmile midagi hüvitama. 20. oktoobril sai Palm politseilt otsuse talle hüvitist mitte maksta. Selles selgitati, et tema BMW sai kahjustusi nii liiklusõnnetusest kui ka politsei kinnipidamisel kasutatud tulirelva kuulitabamustest. Jurist kirjutas otsuses, et kuigi Palm väitis, et If kindlustus keeldus talle õnnetusega mitte seotu eest (kuulitabamused) kahju hüvitamast, siis Ifi hüvitamisotsus sellist keeldumist ei sisaldanud.

Nüüdseks on ettevõtja Aigar Palm ostnud uue BMW (pildil).  Foto: Andres Haabu

Ainus kahju, mida Palmile hüvitati, oli tema sõnul ERGO-lt saadud 44 000 eurot ärandamise ja politseiautoga kokkupõrke kahjude eest, talle jäi ka autoromu. Politsei otsuse kohaselt lükkas ERGO selle väite ümber, saates politseile kahju hüvitamise otsuse, leides, et kogu kahju tekitati sõidukile varguse käigus, tegemata vahet liiklusõnnetusega ja varaste kinnipidamisel kuulivigastustest tekitatud kahjul. Seega ei leidnud politsei silmis kinnitust väide, et kindlustusandja pole hüvitanud kuulivigastustest tekitatud kahju.

Politsei langetatud keeldumisotsuse lõpus aga seisis, et Palmil on õigus pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse ja otsus edasi kaevata.

Seda Palm ka tegi ja esitas 18. novembril avalduse Tartu halduskohtusse, nõudes PPA otsuse tühistamist ja kahju hüvitamist summas 15 041 eurot. Kohus nõudis politseilt Palmi kaebusele vastust, kes märkis selles, et Palmi kahju hüvitamise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, olles ise öelnud Palmile, et ta võib otsusega rahulolematuse korral halduskohtusse pöörduda.

Paraku jõudis sellisele järeldusele ka Tartu halduskohus, kes oma 4. märtsi määrusega otsustas jätta Palmi kaebuse läbi vaatamata. Kohus heitis politseile ette, et see Palmile edasikaebamise kohta eksitavat infot andis, tegelikult tulnuks tal pöörduda prokuratuuri, kes kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud kahju lahendab.

„Kohtule jääb seejuures PPA vastuse pinnalt arusaamatuks, kuidas on halduskohus pädev lahendama kaebust PPA otsusele, millega jäeti kahjunõue rahuldamata, samas aga puudub pädevus lahendada kaebaja sama kahju hüvitamise nõuet. Kohus on seisukohal, et PPA oleks pidanud koheselt teavitama kaebajat, et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada prokuratuurile,“ seisis kohtumääruses.

Miks suunas PPA Aigar Palmi halduskohtusse, mille pädevuses asi siiski polnud?

PPA lahendas Palmeks OÜ (esindaja Aigar Palm) kahju hüvitamiseks esitatud taotluse varalise kahju 14 055,07 eurot hüvitamiseks lähtuvalt taotluses toodud asjaoludest. Esiteks, Palmeks väitis, et kindlustusandja If P&C Insurance AS keeldus Palmeks OÜ BMWle tekitatud liiklussituatsiooniga mitteseotud kahju (politsei tekitatud laskevigastused) hüvitamisest. Teiseks, Palmeks ei vaidlustanud politsei tegevuse õiguspärasust.

Pärast PPA tehtud korduvaid järelepärimisi nii taotlejale kui ka kindlustusandjatele selgus, et tegelik kindlustusandja oli ERGO Insurance SE. ERGO leidis,et kogu kahju sõidukile tekitati varguse käigus, mistõttu tulistamisest tekkinud kahjustuste võrra ERGO hüvitist ei vähendanud. ERGO sõlmis Palmeks OÜga 10.03.2016 kokkuleppe BMW-le tekitatud kahju hüvitamiseks, olenemata kahju tekkepõhjustest.

PPA lahendas selle taotluse lähtuvalt taotluses toodud seisukohtadest ja õiguslikust käsitlusest riigivastutuse seaduse alusel ning keeldus kahju hüvitamisest, kuna ERGO oli juba kogu kahju kaebajale hüvitanud.

PPA otsus Palmeks OÜ-le kahju hüvitamata jätmise kohta on haldusakt haldusmenetluse seaduse mõttes, seetõttu oli avaldajal õigus see kohtus vaidlustada, millest PPA ka avaldajat teavitas.

Palmeksi Tartu halduskohtule 18.11.2016 esitatud kaebus kahju hüvitamiseks erines esialgsest kohtueelses menetluses esitatud taotlusest nii kahju summa poolest (15 041 eurot) kui ka selle poolest, et kaebaja vaidlustas politsei tegevuse (tegevusetuse) õiguspärasuse.

Kahju hüvitamise nõuet uutel asjaoludel halduskohus lahendada ei saa, sest kaebaja väitel tekitati temale kahju kriminaalmenetluse käigus menetleja (politsei) poolt süüliselt menetlusõiguse rikkumise tõttu. Tulenevalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusest saab kriminaalmenetluse toimingutele ja menetleja tegevusele hinnangu anda kas kohtueelset kriminaalmenetlust juhtiv prokuratuur või maakohus, kuid mitte halduskohus.

PPA seisukohtade õigsust on kinnitatud nii halduskohtus kui ringkonnakohtus.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum