Koit Brinkmann • 27. märts 2017
Jaga lugu:

Maksumaksja raha muudkui kulub loodavas pangas

Ühistupanga asutamisega seotud ekspoliitik Ester Tuiksoo ning Ühistupanga juhatuse esimees Ülle Mathiesen.  Foto: Andres Haabu

Suuresti tallinlaste maksudest rahastatud Eesti Ühistupanga asutamisest saab suvel juba kaks aastat, kuid sel teisipäeval õpetajate majas kogunev Ühistupanga korraline üldkoosolek saab tõdeda, et pank on endiselt tegevusloata ja mullune kahjum küündis 368 000 euroni.

Ülle Mathiesen,, Eesti Ühistupanga juhatuse esimees

Me loodame, et saame finantsinspektsioonist tegevusloa selleks suveks kätte.

Äripäeva käsutuses olevast tulundusühistu Eesti Ühistupanga majandusaasta aruandest selgub peale selle, et peamine kulu oli juhtkonnale makstud tasud. Mullu läks alates 3. veebruarist kuni aasta lõpuni juhatuse ja nõukogu tööjõukuludeks koos sotsiaalmaksuga kokku 306 000 eurot.

Kuid see pole veel kõik. Paralleelselt tiksus selle aasta veebruari lõpuni ka likvideerimisel olev Ühistupanga Asutamise Sihtasutus, mille tööjõukulud eelmise aasta algusest olid sotsiaalmaksudega ligi 318 000 eurot.

Osaliselt kattusid ka mõlema juhatuse ja nõukogu liikmed. Nii olid Ülle Mathiesen ja Roul Tutt nii Ühistupanga kui ka Ühistupanga Asutamise juhatuses. Tutt oli ka viimase likvideerija. Samuti olid mõlemas nõukogus Ahti Kallaste ja Taavi Aas.

Tallinna linn finantseeris likvideerimisel olevat Ühistupanga Asutamise Sihtasutust mullu 300 000 euroga ning 2015. a anti sinna 275 000 eurot.

Mullu veebruaris äriregistrisse kantud tulundusühistul Eesti Ühistupank tekkis aga vahepeal kriitiline seis omakapitaliga. Sellele juhtis panga nõukogu ja juhatuse tähelepanu Ühistupanga revisjonikomisjon, tehes ka ettepanekud majandusseisu parandamiseks ja kulude vähendamiseks.

Revisjonikomisjon leidis, et juhatuse liikmete tasu võiks vähendada ja nõukogu liikmetele tasu mitte maksta seni, kuni finantsseisund paraneb. Nõukogu otsustaski jaanuaris toimunud koosolekul peatada kuni üldkoosolekuni nõukogu liikmetele tasude maksmine. Ainsana pääses kärpekirvest nõukogu esimees Mae Hansen, kes sai tasu edasi.

Kas juhatuse liikmete tasusid vähendati, seda revisjonikomisjoni aruandes märgitud pole ning ka Ühistupanga juhatuse esimees Ülle Mathiesen jättis sellele küsimusele vastamata. Küll on tema sõnul Ühistupanga juhatuse kolme liikme töötasud Eesti finantsturu keskmisel tasemel.

Pangal pole veel tegevusluba

„Me loodame, et saame finantsinspektsioonist tegevusloa käesolevaks suveks kätte,“ märkis Mathiesen.

Mullu jaanuaris sisse antud tegevusloa taotlust menetletakse siiamaani. Eelmise aasta novembris ilmnes, et tegevusloa väljastamiseks soovib finantsinspektsioon varem kokkulepitud omakapitali täiendava sissemakse suurendamist rohkem kui kahekordselt. Selle nõude täitmiseks vajas Ühistupank lisaaega, mille tulemusel lepiti kokku tegevusloa menetluse pikendamine.

Suurenenud kapitalinõude täitmiseks otsustas ühistu asutajaliige Tallinna linn 2016. a lõpus linnavolikogu kaudu, et vajadusel suurendatakse järgnevatel aastatel panga omakapitali 4,2 miljoni euro võrra. Ehk selles ulatuses hakatakse katma panga esimeste tegevusaastate kahjumit.

Mathiesen selgitas, et kuna tegemist on täiesti uue panga loomisega, siis see võtabki aega. „Lisaks peab arvestama, et taasiseseisvunud Eestis ei ole kunagi ühistulistel alustel panka loodud ja osasid regulatiivseid protsesse rakendatakse esmakordselt,“ sõnas ta.

Finantsinspektsioon kommenteeris lühidalt, et Eesti Ühistupanga tegevusloa taotlemise menetlus kestab, kuid kahjuks ei ole käimasolevate menetluste kohta võimalik detailsemat info anda.

Tallinna linnavolikogu liige Hanno Matto.  Foto: Erik Prozes

nimi:Hanno Matto

amet:Tallinna linnavolikogu liige (SDE)

tekst:Savisaare pärand elab edasi

Linnavolinikuna hindan Ühistupanga ümber toimuvat üheselt – see on Tallinna maksumaksja raha ebamõistlik kasutamine.

Iseenesest on ühistuline tegevus mõistlik asi ja ka pangandusvormina ei ole see taunitav, aga praegusel juhul tuleb ju üle 98 protsendi rahast Tallinna eelarvest. Normaalne oleks ühistulise tegevuse puhul, et panustatakse võrdselt. Häda ongi selles, et linn kontrollib praegu ühte häält, aga sisse on pannud pea kogu osakapitali.

Laiem kontekst on selles, et Edgar Savisaare pärand elab edasi. Tegemist on munitsipaalkapitalismi ehitamisega.

Avalik võim ei pea tegutsema valdkonnas, kus erasektor tuleb toime. Kui meil oleks turutõrge, siis oleks normaalne, et riik või linn läheb oma kapitaliga sisse. Finantssektoris ei ole meil ju turutõrget.

Üsna kummaline on ka, kuidas seda panka kavatsetakse majanduslikult vee peal hoida. Lubatakse ju kolme asja. Esiteks on lubatud osanikele kõrget dividenditulu, teiseks hoiustajatele kõrget intressitulu ja kolmandaks laenajatele madalat intressi. Need on täiesti vastassuunalised vektorid.

Midagi pole teada ka pangateenustest. Vahepeal oli jutt, et linna teenistujad hakkavad sealt laenu saama. Tegelikult on ju linnal otsuste tegemisel ainult üks hääl. Kui ülejäänud liikmed otsustavad, et hakatakse muud teenust osutama, siis tekib küsimus, mis on siin Tallinna huvi. 

Eriti kurb on see, et kui finantsinspektsioon nõudis lisagarantiid järgmiste aastate kahjumi kandmiseks, siis volikogus lihtsalt suruti see otsus läbi. Ehk kui varem pandi osakapitali raha, siis nüüd võeti pikaajaline 4,2 miljoni euro suurune garantii ka veel peale. See on eriline nahaalsus.

Teine asi, et panga asutamisel vaadatakse ka, kes seda asutavad. Priit Toobal, Lauri Laasi, Ester Tuiksoo, Villu Reiljan, Alar Nääme olid ainult mõned nimed, kes asutamisel silma jäid. Retooriliselt küsides, kas teie annaksite nende inimeste kätte oma raha või mitte? Inimeste, kes on korruptsiooniasjades süüdi mõistetud. Ilmselgelt mitte.

Ühistupanga juhatuse tööd hindan ma ebarahuldavaks. Aga samas olen jälle rahul, et see töö on olnud ebarahuldav, sest sel hetkel, kui see monstrum saab tegevuslitsentsi, siis alles hakkavad kahjumid tekkima.

Tuleb teha poliitiline otsus ja Tallinna linn peab Ühistupangast väljuma.

Ühistupanga juht: Loodame tegevusloa saada suveks

Eesti Ühistupanga juhatuse esimehe Ülle Mathieseni sõnul võtabki täiesti uue panga asutamine aega, kuid suveks loodetakse saada finantsinspektsioonilt tegevusluba.

Palun selgitage, miks Ühistupangal ei ole siiani krediidiasutuse tegevusluba.

Eesti Ühistupanga puhul ei ole tegemist toimiva äri pangaks ümberkujundamisega, vaid täiesti uue panga loomisega ning see võtabki aega. Lisaks peab arvestama, et taasiseseisvunud Eestis ei ole kunagi ühistulistel alustel panka loodud ja osa regulatiivseid protsesse rakendatakse esmakordselt.

Hanno Matto,, Tallinna linnavolikogu liige (SDE)

Tuleb teha poliitiline otsus ja Tallinna linn peab Ühistupangast väljuma.

Pangandus on arenenud riikides üks väheseid kõrgendatud tegevusnõuetega majandusharusid. See tähendab, et seaduste tasandil on reglementeeritud nõuded panga tegutsemiseks vajalikule kapitalile ning kapitalipuhvritele. Samuti on seadustes väga täpselt määratletud tegevuslubade väljastamine ning edasise tegevuse järelevalve. Kõrgendatud tegevusnõuded on seatud selleks, et kaitsta hoiustajate huve. Me loodame, et saame finantsinspektsioonist tegevusloa selleks suveks kätte.

Kuidas hindate enda tööd Ühistupanga liikmete arvu suurendamisel?

Me ei ole aktiivselt tegutsenud Ühistupanga liikmete arvu suurendamise nimel.  Kuna loome panka nii-öelda nullist, siis enne, kui meil ei ole pangandustegevuseks vajalikku litsentsi, ei saa me pakkuda oma liikmetele mitte ühtegi pangandusteenust. Uute liikmete kaasamisega hakkame aktiivsemalt tegelema kohe, kui finantsinspektsioonist tegevuslitsentsi saame.

Milliseks hindate riski, et sügisel toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste järel võib Tallinnas võim vahetuda ning Eesti Ühistupanga tegevus lõpetatakse?

Mida meie asutajaliikmed oma liikmeks olekust arvavad, on loomulikult nende endi otsus. Ühistupanga asutamisel kinnitatud põhikirjas on kokku lepitud, et esimese viie aasta jooksul ühistu asutajaliikmed ühistust välja astuda ei saa. See on uute ühistute loomisel tavapärane kokkulepe ja annab igapäevatööks piisava kindluse. Arvestada ju tuleb, et igasuguse ühistulise tegevusega alustamisel on esialgu kulud suuremad kui tulud.

Juhatuses on Ülle Mathiesen, Roul Tutt ning Katrin Orav. Nõukogusse kuulus kuni detsembri alguseni kaheksa liiget, peale Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aasa lahkumist on seal seitse liiget. Nendeks on Mae Hansen, Ahti Kallaste, Ain Hanschmidt, Hardi Kampus, Jüri Mõis, Jaanus Murakas ja Kalev Kreegipuu.

Teisipäevase üldkoosoleku otsuse eelnõu järgi vahetab nõukogus isiklikel põhjustel lahkuva Hanschmidti välja Tallinna finantsjuht Katrin Kendra.

Sisseastumismaks on 10 eurot ja osamaks eraisikule minimaalselt 350 eurot ja juriidilisele isikule minimaalselt 1500 eurot.

Asutasid juunis 2015. a 119 eraisikut ja 34 juriidilist isikut. Nende hulgas olid lisaks Tallinna linnale tuntud ettevõtted Mainor, E-Piim Tootmine, Silikaat Grupp, Saidafarm, Fund Ehitus. U.S. Invest ja Seven Oil. Samuti olid asutajaliikmed Põlvamaa, Kambja, Maaelu Edendamise ja Kehtna Hoiu-Laenuühistud, EELK Varahaldus ning paljud väikeettevõtted, näiteks perearstikeskus Remedium.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli Ühistupangal 161 liiget.

Selle aasta veebruaris astus liikmeks ka Tallinna linnale kuuluv AS Tallinna Soojus osamaksega 2 000 000 eurot. Ettevõttel tekivad Eesti Ühistupangas liikme õigused alates finantsinspektsioonilt positiivse otsuse saamisest olulise osaluse omandamise kohta.

Ühistupanga tegevuskulud olid mullu üle 64 000 euro, sellest osteti Äripäeva andmetel suurusjärgus 50 000 euro eest õigusabiteenust AB Varul.

Jaga lugu:
Hetkel kuum