Maksumaksja raha muudkui kulub loodavas pangas

27. märts 2017, 07:00
Ühistupanga asutamisega seotud ekspoliitik Ester Tuiksoo ning Ühistupanga juhatuse esimees Ülle Mathiesen.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170327/NEWS/170329721/AR/0/AR-170329721.jpg

Suuresti tallinlaste maksudest rahastatud Eesti Ühistupanga asutamisest saab suvel juba kaks aastat, kuid sel teisipäeval õpetajate majas kogunev Ühistupanga korraline üldkoosolek saab tõdeda, et pank on endiselt tegevusloata ja mullune kahjum küündis 368 000 euroni.

Äripäeva käsutuses olevast tulundusühistu Eesti Ühistupanga majandusaasta aruandest selgub peale selle, et peamine kulu oli juhtkonnale makstud tasud. Mullu läks alates 3. veebruarist kuni aasta lõpuni juhatuse ja nõukogu tööjõukuludeks koos sotsiaalmaksuga kokku 306 000 eurot.

Kuid see pole veel kõik. Paralleelselt tiksus selle aasta veebruari lõpuni ka likvideerimisel olev Ühistupanga Asutamise Sihtasutus, mille tööjõukulud eelmise aasta algusest olid sotsiaalmaksudega ligi 318 000 eurot.

Osaliselt kattusid ka mõlema juhatuse ja nõukogu liikmed. Nii olid Ülle Mathiesen ja Roul Tutt nii Ühistupanga kui ka Ühistupanga Asutamise juhatuses. Tutt oli ka viimase likvideerija. Samuti olid mõlemas nõukogus Ahti Kallaste ja Taavi Aas.

Tallinna linn finantseeris likvideerimisel olevat Ühistupanga Asutamise Sihtasutust mullu 300 000 euroga ning 2015. a anti sinna 275 000 eurot.

Mullu veebruaris äriregistrisse kantud tulundusühistul Eesti Ühistupank tekkis aga vahepeal kriitiline seis omakapitaliga. Sellele juhtis panga nõukogu ja juhatuse tähelepanu Ühistupanga revisjonikomisjon, tehes ka ettepanekud majandusseisu parandamiseks ja kulude vähendamiseks.

Revisjonikomisjon leidis, et juhatuse liikmete tasu võiks vähendada ja nõukogu liikmetele tasu mitte maksta seni, kuni finantsseisund paraneb. Nõukogu otsustaski jaanuaris toimunud koosolekul peatada kuni üldkoosolekuni nõukogu liikmetele tasude maksmine. Ainsana pääses kärpekirvest nõukogu esimees Mae Hansen, kes sai tasu edasi.

Kas juhatuse liikmete tasusid vähendati, seda revisjonikomisjoni aruandes märgitud pole ning ka Ühistupanga juhatuse esimees Ülle Mathiesen jättis sellele küsimusele vastamata. Küll on tema sõnul Ühistupanga juhatuse kolme liikme töötasud Eesti finantsturu keskmisel tasemel.

Pangal pole veel tegevusluba

„Me loodame, et saame finantsinspektsioonist tegevusloa käesolevaks suveks kätte,“ märkis Mathiesen.

Mullu jaanuaris sisse antud tegevusloa taotlust menetletakse siiamaani. Eelmise aasta novembris ilmnes, et tegevusloa väljastamiseks soovib finantsinspektsioon varem kokkulepitud omakapitali täiendava sissemakse suurendamist rohkem kui kahekordselt. Selle nõude täitmiseks vajas Ühistupank lisaaega, mille tulemusel lepiti kokku tegevusloa menetluse pikendamine.

Suurenenud kapitalinõude täitmiseks otsustas ühistu asutajaliige Tallinna linn 2016. a lõpus linnavolikogu kaudu, et vajadusel suurendatakse järgnevatel aastatel panga omakapitali 4,2 miljoni euro võrra. Ehk selles ulatuses hakatakse katma panga esimeste tegevusaastate kahjumit.

Mathiesen selgitas, et kuna tegemist on täiesti uue panga loomisega, siis see võtabki aega. „Lisaks peab arvestama, et taasiseseisvunud Eestis ei ole kunagi ühistulistel alustel panka loodud ja osasid regulatiivseid protsesse rakendatakse esmakordselt,“ sõnas ta.

Finantsinspektsioon kommenteeris lühidalt, et Eesti Ühistupanga tegevusloa taotlemise menetlus kestab, kuid kahjuks ei ole käimasolevate menetluste kohta võimalik detailsemat info anda.

Tallinna linnavolikogu liige Hanno Matto.

Ühistupanga juht: Loodame tegevusloa saada suveks

Eesti Ühistupanga juhatuse esimehe Ülle Mathieseni sõnul võtabki täiesti uue panga asutamine aega, kuid suveks loodetakse saada finantsinspektsioonilt tegevusluba.

Palun selgitage, miks Ühistupangal ei ole siiani krediidiasutuse tegevusluba.

Eesti Ühistupanga puhul ei ole tegemist toimiva äri pangaks ümberkujundamisega, vaid täiesti uue panga loomisega ning see võtabki aega. Lisaks peab arvestama, et taasiseseisvunud Eestis ei ole kunagi ühistulistel alustel panka loodud ja osa regulatiivseid protsesse rakendatakse esmakordselt.

Pangandus on arenenud riikides üks väheseid kõrgendatud tegevusnõuetega majandusharusid. See tähendab, et seaduste tasandil on reglementeeritud nõuded panga tegutsemiseks vajalikule kapitalile ning kapitalipuhvritele. Samuti on seadustes väga täpselt määratletud tegevuslubade väljastamine ning edasise tegevuse järelevalve. Kõrgendatud tegevusnõuded on seatud selleks, et kaitsta hoiustajate huve. Me loodame, et saame finantsinspektsioonist tegevusloa selleks suveks kätte.

Kuidas hindate enda tööd Ühistupanga liikmete arvu suurendamisel?

Me ei ole aktiivselt tegutsenud Ühistupanga liikmete arvu suurendamise nimel.  Kuna loome panka nii-öelda nullist, siis enne, kui meil ei ole pangandustegevuseks vajalikku litsentsi, ei saa me pakkuda oma liikmetele mitte ühtegi pangandusteenust. Uute liikmete kaasamisega hakkame aktiivsemalt tegelema kohe, kui finantsinspektsioonist tegevuslitsentsi saame.

Milliseks hindate riski, et sügisel toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste järel võib Tallinnas võim vahetuda ning Eesti Ühistupanga tegevus lõpetatakse?

Mida meie asutajaliikmed oma liikmeks olekust arvavad, on loomulikult nende endi otsus. Ühistupanga asutamisel kinnitatud põhikirjas on kokku lepitud, et esimese viie aasta jooksul ühistu asutajaliikmed ühistust välja astuda ei saa. See on uute ühistute loomisel tavapärane kokkulepe ja annab igapäevatööks piisava kindluse. Arvestada ju tuleb, et igasuguse ühistulise tegevusega alustamisel on esialgu kulud suuremad kui tulud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    27. March 2017, 06:54
    Otsi:

    Ava täpsem otsing