Liina Laks • 30 märts 2017

Hansson: numbrite järgi peaksime end rikkana tundma

Eesti Panga president Ardo Hansson Pärnu finantskonverentsil   Foto: Urmas Kamdron

Eesti Panga president Ardo Hansson rääkis Pärnu finantskonverentsil Eesti praegusest ja tulevasest majandusolukorrast.

Hanssoni sõnul peaksime end praegu numbrite järgi neljandiku võrra rikkamana tundma kui buumi ajal. "Võiks arvata, et majanduskasv ja töötajate palgad käivad ühte jalga, siis tegelikult on viimasel kahel aastal tekkinud hargnemine, kus palgakasv on ületanud majanduskasvu," tutvustas ta viimaseid numbreid. Nüüd on tema sõnul kaks varianti: emb-kumb, kas tootlikkus kasvab või palgakasv kahaneb.

Eesti ettevõtluskliimat peab panga president heaks, suuremate kitsaskohtadena on nimetatud maksumäärasid, tööjõu kvalifikatsiooni mittevastavust ja vähest innovatsioonivõimekust. "Need on asjad, mille üle meie inimesed teiste riikide ettevõtjatega võrreldes rohkem kurdavad," ütles Ardo Hansson. Ta tõi välja Läti teadlaste uuringu, mis püüab mõista varimajanduse arenguid ning sealt tuleb välja, et üks asi, millega aina vähem rahul ollakse, ongi seesama maksupoliitika. "Meil on see küll parem kui Lätis-Leedus, kuid samas on trend samuti alla," ütles ta.

Rohkem investeeringuid!

Mis puutub investeeringutesse, siis loodab keskpanga president, et ettevõtjad neid rohkem teeksid. "Maht üksi pole oluline, efektiivsus on oluline. Praeguste investeeringute puhul pigistasime välja keskmisest kõrgema majanduskasvu, aga samas oli riike, kes suutsid kasvada meist rohkem - ja seda väikesemate investeeringute juures," sõnas Hansson.

Varsti avaldatab Eesti Pank uue uuringu, mis püüab mõista investeeringute mõju. Hanssoni sõnul oli uuringust näha, et valdkond, kus on veel palju kasutamata potentsiaali, on masinate efektiivsem kasutamine. "Vaatasime ka ettevõtete bilansse, ja kui numbreid uskuda, siis on meil ITK seadmeid rohkem kui Soomes. Aga samas on meil väga halvad näitajad intellektuaalomandi vallas - patendid, tarkvara, teadus- ja arendustegevus. Ehk peaks natuke nutikamalt investeerima," ärgitas Hansson.

Suurt mõju avaldavad Eesti majandusele ka pakkumispoolsed tegurid. "Meil on tavatu olukord: nõrgale majanduskasvule vaatamata üha suureneb nõudlus töötajate järgi - sealjuures on tööhõive määr ajaloo kõrgeim ning palgasurve mõjutab juba ettevõtete kasumeid. Kui nüüd riik veel palku stimuleeriks, siis need ettevõtted, mis juba nagunii on palgasurve viimase piiri peal, võivad kaduda," ütles Ardo Hansson.

Liiga vähe varusid

Märkimisväärseks pidas ta asjaolu, et hõive on kasvanud migratsiooni kiuste. "Aga see ei saa igavesti jätkuda. Meil on varusid suhteliselt vähe ning pikas perspektiivis võib see pärssida majanduskasvu. Nii et jällegi - ettevõte peaks investeerima, et töötajad tootlikumaks muutuksid," ütles ta.

„Kui vaadata kaugemasse tulevikku, et kuidas Eesti majandus suudab kasvada, siis viimasel neljal aastal on see number olnud 2-4 protsenti. Järgmistel aastatel on umbes sama, 2,5-3 protsendi lähedal. Aga pikemas perspektiivis näeme, et trend läheb jätkuvalt allapoole," ütles Ardo Hansson, kelle sõnul põhjustavad muutuse eelkõige demograafiliste arengute ja tõttu.

"Mida rikkamaks saad, seda raskem on seda täiendavat majanduskasvu välja pigistada. Kas on seda võimalik natukene täiendada, kui tegeleme pudelikaeladega?" viskas ta küsimuse õhku. "Selles vahemikus on kindlasti võimalik, aga niisugune 5+ majanduskasvu ootus ei ole põhjendatud, me ei ole enam selles perioodis. Kui saame rikkamate riikide sekka, siis peame leppima ka nende majanduskasvuga."

Hetkel kuum