• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn hoiab ehituslube kinni

    Tallinnas on ehitusload kuudeks seisma jäänud. Toppamas projektid nudivad arendajate kasumeid ning on muutnud keeruliseks ka korteriostjate olukorra.

    2015. aasta teises pooles jõustunud uus ehitusseadus tõi Tallinna linnaplaneerimise ametile lisakoormuse, mistõttu viibivad ehitusload tunduvalt kauem kui seaduses lubatud 30 päeva. Selle tulemusena väljastati möödunud aastal ehitusturu üha suuremast elavnemisest hoolimata pea viiendiku võrra vähem ehituslubasid kui aasta varem. Olukord sundis kinnisvarafirmade liitu pöörduma linnapea kohusetäitja Taavi Aasa poole.
    „Mitme projekti puhul oleme loa menetluse käigus saanud linnaplaneerimise ametist kirju, mille sisu on selline, et pikendame menetluse aega, sest töökoormus on liiga suur,“ kirjeldas kinnisvaraarendaja Bonava juht Timo Riismaa probleemi, millega tuleb turuosalistel Tallinnas silmitsi seista.
    Veninud ootusaeg ja kinni pandud raha
    Riismaa sõnul tuleb ehituslubasid Tallinna linnaplaneerimise ametist oodata kolm kuni kuus kuud kauem kui varem. „Täna on alla 9 kuu alates taotluse sisseandmisest luba saada keeruline,“ ütles Riismaa.
    Tema sõnul võib see panna põntsu korterite ostmisele tänases turuolukorras, kus uusarendusi müüakse väga palju nii-öelda paberi pealt ehk enne ehitusloa saamist ja ehituse algust. „Kui siis luba takerdub, on oht, et inimesed, kes sellises algfaasis omale korteri ostavad või broneerivad, hiljem venimisest kuuldes lihtsalt loobuvad sellest. Ka meie oleme mõne sellise juhtumiga kokku puutunud,“ rääkis ta.
    Kinnisvaraarendaja Metro Capitali partner Sulo Nigul tõdes, et projektide venimise pärast ei ole nende projektid küll otseselt ohtu sattunud, kuid on olnud vähem kasumlikud. „Asjad venivad. Ilmselgelt. Tegemist on ikkagi suurte rahadega, ega ei ole vanaema käest päranduseks neid maatükke saadud,“ ütles ta ja lisas, et kulutatud on ka projekteerimisele.
    Kasumlikkuse vähenemise põhjuseks tõi Nigul selle, et raha on projektis oluliselt kauem kinni ja intressikulu tuleb suurem. „Tõsi on see, et mingil määral on seda kompenseerinud hindade tõus, aga see ei ole lõputu. Nagu me teame, võivad ka hinnad alla minna. Paraku mulle tundub, et asjade venimine linnaplaneerimise ametis on küll lõputu.“
    Kurja juur on uus ehitusseadus
    Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Anu Hallik-Jürgenstein ütles, et ehituslubade väljastamise languse taga on 2015. aasta keskel kehtima hakanud uus ehitusseadustik.
    Hallik-Jürgensteini sõnul on uus seadus ühelt poolt olukorda kergendanud läbi selle, et enam ei ole vaja näiteks elektrikaablite ja gaasitorustike lahendustele ehituslube. Teisest küljest andis uus seadustik kohalikule omavalitsusele kohustusi juurde, mis suurendasid oluliselt ameti töömahtu.
    „Eelnevalt esitati meile ehitusloa dokumentatsioon koos vajalike kooskõlastuste ja arvamustega, mis tähendab, et osa tööd oli juba tehtud. Uue seaduse kohaselt on kooskõlastuste ja seisukohtade küsimine kohaliku omavalitsuse ülesanne,“ ütles ta ja lisas, et kogu lisanduv kirjavahetus suurendas nende töömahtu väga suurel määral. Ta ütles, et tänaseks on nad pannud siiski rohkem inimesi ehituslubasid menetlema.
    Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgensteini sõnul on uus seadus andnud neile suure töökoormuse.Foto: Andras Kralla
    Hallik-Jürgenstein lisas, et nüüd peavad nad koguma ehitusprojektile nii riigi, linna, tehnovõrguvaldajate kui ka kinnistu omanike ning naabrite seisukohad. Kui projektile on vaja näiteks 15 asutuse seisukohta ja 14 neist vaatab projekti läbi tähtajaks, kuid kas või üks teeb seda hiljem, jääb tema sõnul selle taha ootama kogu menetlus.
    Ta lisas, et märkimisväärne roll tekkinud olukorras on ka riiklikul ehitisregistril, mille arendus on pooleli. Kvaliteetse töövahendi saamiseni läheb tema sõnul veel tõenäoliselt palju aega.
    Toimib nagu looduslik valik
    Kinnisvaraanlüütiku Tõnu Toomparki sõnul on iroonilisel kombel selles olukorras ka midagi head. „Ma ei usu, et see jutt arendajatele meeldib, aga see hoiab Tallinna uute korterite pakkumist natuke kontrolli all, et meil ei teki ülepakkumist. Linnavalitsuse kiirus ei peaks ikkagi olema turu nõudluse ja pakkumise reguleerimise mehhanism normaaloludes,“ sõnas ta siiski.
    „Ja mingu siis paar arendajat pankrotti, kes kuskil on midagi üle võlli keeranud oma tegemistes. Eks looduses ka loomad elavad ja surevad ja kõik ei pea haigusele vastu. Ega selles midagi halba pole, aga ikkagi see on vale regulaator,“ rääkis Toompark. „Selgelt ikkagi üks lüli turu peal ei tööta muu kaadervärgiga samas rütmis, vaid töötab nii, nagu töötab,“ lisas ta.
    Vaja lisajõudu
    Toomparki hinnangul tuleks linnaplaneerimise ametile leida kuskilt lisaressursi, et ei tekiks selliseid pudelikaelu. „Mingi tropp on torus ees ja kui me selle toru korra puhtaks saame, peaks edasi ju korralikult minema. Ehk sinna ei pea ju jätkuvalt mingit suuremat ressurssi sisse panema,“ leidis ta. „Meil tuli uus planeerimisseadus, uus ehitusseadustik, et asi kiiremaks läheks. Läheb ju järjest hullemaks!“
    Toompark välistas võimaluse, et amet võiks uue seadustikuga aja jooksul kohaneda. „Kohaneb... Täna on sellest seaduse jõustumisest üle pooleteise aasta möödas. Me ei saa siin rääkida mingist kohanemisest. See ei kõla mitte kuidagi mõistlikuna.“
    Sulo Niguli arvates on seaduseandja eesmärgi valesti püstitanud. „Luba peaks tulema 30 päeva jooksul esitamisest. Tegelikkuses on olukord selline, et minu arust ei otsita seda, kuidas seadust täita ja kuidas saaks paremini, vaid leiutatakse igasugu põhjuseid, miks meie ei ole süüdi ja keegi teine on.“
    Nigul leidis, et lahendus võiks olla see, et linnaameteid ei tuleks täita mitte poliitiliselt, vaid konkursi korras. Nii võiks tema arvates palgata inimesi, kellel oleks soov ja motivatsioon midagi muuta.
    Ka Riismaa soovitus oli, et linnaaparaat peaks tõhusamalt värbamise ja inimeste leidmisega tegelema. „Muud lahendused on rohkem sellised asendustegevused. Tuleb ikkagi pärispõhjusele otsa vaadata, ja selleks on tõesti tööjõu nappus.“
    Läheb aina hullemaks
    Niguli sõnul näeb ta, et ehituslubade toppamine üha süveneb. „See toob palju peavalu, tohutut stressi, mõttetut intressikulu, tööjõukulu. Ühesõnaga pidulik paigalmarss.“ Ta lisas, et kui räägitakse tööjõupuudusest, siis miks mõeldakse välja lollusi. Bürokraatlike jamade asemel tuleks tema arvates tegelda mõistlike ja oluliste asjadega.
    Nigul ütles, et ehituslubade venimine võib takistada ka pangast laenu saamist, sest pangad vaatavad dokumentide olemasolu. Ta lisas, et nii väheneb koduostjate valikuvõimalus.
    Riismaa leidis, et ehituslubade toppamise probleem võib hakata kajastuma ka korterite hindades. „Kuna sisendkulud selle kapitalikulu kasvuga kasvavad, siis kindlasti võib see hakata ka müügihindu tõstma. Oma põhjus-tagajärg seos on seal kindlasti.“
    Riismaa lisas, et olukord võib hakata mõjutama lisaks arendajatele ka pea- ja alltöövõtjaid. „Mingid tööd, mis nende käest on tellitud ja kokku lepitud, tuleb ajalises mõttes edasi lükata, mis ilmselt paneb ka nende planeerimistegevuse raskesse seisu.“ Teine variant on tema sõnul see, et peatöövõtjad ja arendajad tõmbavad alltöövõtjate graafikud ebanormaalselt lühikeseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Täna algas DelfinGroupi suuromanike aktsiate müük
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.