• OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,4%6 073,95
  • DOW 300,57%44 960,97
  • Nasdaq 0,89%19 655,1
  • FTSE 100−0,29%8 335,38
  • Nikkei 2250,07%39 276,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,56
  • OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,4%6 073,95
  • DOW 300,57%44 960,97
  • Nasdaq 0,89%19 655,1
  • FTSE 100−0,29%8 335,38
  • Nikkei 2250,07%39 276,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,56
  • 24.04.17, 10:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

IKT-oskuste arendamist toetatakse poole miljoni euroga

2017. aastal toetab Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) IT Akadeemia programmist Eesti kõrgkoolide arendusprojekte 525 000 euroga, teatas sihtasutus pressiteates.
Üliõpilased
  • Üliõpilased Foto: Postimees/Scanpix
Suurim huvi oli toetuse saamiseks projektidele, millega soovitakse arendada valdkondlike IKT-oskuste õpetamist ning infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist teistel erialadel.
„Kuigi IT Akadeemia programmi põhirõhk on IKT õppe arendamisel, ei piirdu programm vaid IKT õppekavade arenduste toetamisega. Oluline roll on ka erialaspetsiifiliste IKT-oskuste edendamisel,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Margit Grauen. „Tänapäeval vajavad ka teised sektorid tootlikkuse suurendamiseks üha enam erinevaid IKT-lahendusi, samuti spetsialiste, kel on vajalikud oskused nende lahenduste kasutamiseks ning uute väljatöötamiseks.“
Kokku laekus arendusprojektide taotlusvooru 32 taotlust kaheksast Eesti kõrgkoolist, enim taotlusi tuli Tallinna Tehnikaülikoolist ning Tartu Ülikoolist. Üle poole taotlustest esitati erialaspetsiifiliste IKT-oskuste arendamise toetamiseks. Selleks sai toetust 12 projekti seitsmest kõrgkoolist – Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Maaülikoolist, Sisekaitseakadeemiast ning Tallinna Tehnikakõrgkoolist.
Senisest paremate IKT-alaste oskuste kujundamist ning IKT-l põhinevate tehniliste lahenduste rakendamist väljaspool IKT erialasid toetatakse 275 000 euroga, IKT õppekavade arendusprojekte 250 000 euroga.
Taotlusvooru toetusotsused tegi 7-liikmeline ekspertkogu, kuhu kuuluvad nii haridus- ja teadusministeeriumi, HITSA, ülikoolide kui ka ettevõtjate esindajad. Projektimeeskonnad alustavad tegevuste elluviimist 2017. aasta kevadel ning otseste tulemuste ning eesmärkide täitmiseni jõutakse hiljemalt 2018. aasta juuli lõpuks.
Näiteid toetust saanud projektidest:
Tallinna Tehnikaülikool loob ehitusvaldkonna tudengitele võimalused õppida ehitiste tervise jälgimisega seotud mõõtetehnoloogiaid ning andmete edastamist reaalajas, samuti antakse teadmisi andmetöötlemisest ja analüüsist. Näiteks paigaldatakse Põhjamaade esimesele liginullenergia hooneks renoveeritavale TTÜ ühiselamule projekti raames hangitud mõõteseadmed.Tallinna Tehnikakõrgkooli projekt toetab Eesti töötlevas tööstuses kasutatavate IKT süsteemide õpetamist ning koolile vastava võimekuse loomist. Praktilisi oskusi õpetatakse ressursside planeerimise tarkvara (ERP) baasil, mis annab teadmised mistahes valdkonna ettevõtete protsesside haldamiseks ja juhtimiseks. Selle tulemusena on lõpetajad võimelised ise arendama ja rakendama valdkonnapõhiseid IKT süsteeme lähtuvalt ettevõtete vajadustest.Eesti Kunstiakadeemia arendab disainiteaduskonna IKT-võimekust. Näiteks tuuakse disainiõppesse eksperimenteerimis- ja prototüüpimise võimalused ning parandatakse õppekavade võimalusi pildi- ja videotöötluseks.Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi projektiga luuakse vastavatud magistriõppekavale „IT mitteinformaatikutele“ ning magistriõppekavale „Matemaatika- ja informaatikaõpetaja“ kvaliteetne e-õppe tugi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.12.24, 16:52
Perefirma pärijatena nähakse lähedasi, ent samme selleks ei astuta
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele