Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jäätmeäri niiditõmbaja mõisteti tingimisi vangi

    Anti Tammeoks (istub) eelmise aasta sügisel Harju maakohtus.Foto: Andres Haabu

    Toetusrahade väljapetmise eest mõistis Harju maakohus endisele EASi nõukogu liikmele ning pikalt IRLi kuulunud jäätmekäitlusäri mõjukale niiditõmbajale Anti Tammeoksale ligi aasta pikkuse vangistuse pooleteiseaastase katseajaga.

    Prokuratuuri süüdistuse alusel korraldas Tammeoks aastail 2010–2012 Euroopa Liidu toetusraha väljapetmist OÜ Nelitäht ja selle juhatuse liikme Mario Sootna kaudu.
    Õhku täis hinnad
    Et saada rohkem toetust ja vältida omafinantseeringu tasumist, paisutati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIKi) toetusraha küsimisel seadmete hind suuremaks. Nelitäht küsis 2010. aastal EASilt ja KIKilt toetust jäätmete ümbertöötlemise seadmete ostmiseks. EAS kiitis 444 186eurose kogumahuga projekti heaks ja maksis 2011. aastal firmale välja 177 674eurose toetuse. Kuid KIKil tekkis neile esitatud projekti suhtes pettusekahtlus ning küsitud 480 000 eurot jäeti Nelitähele välja maksmata.
    Kohtuvaidluses nõudis Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Endla Ülviste oma süüdistuses Tammeoksale rahalist karistust 244 päevamäära ulatuses ehk, et Tammeoksa päevasissetulek oli 2011.a 61 eurot, siis oleks karistus jäänud alla 15 000 euro.
    Maakohus otsustas aga Tammeoksale määrata rangema karistuse. Karistus ei ole jõustunud ning Tammeoks saab esitada ringkonnakohtusse apellatsiooni.
    Süüdistuse alusel kaasas Tammeoks EASile ja KIKile valeandmete esitamiseks hangete korraldamisel ja seadmete soetamisel erinevaid ettevõtteid, sealhulgas RS Technology OÜ ja Keskkonnatehnika OÜ.
    Nende firmade abil näidati investeeringuid tegelikust suuremana ja näiliselt seadmete eest makstud raha kandsid firmad laenuna tagasi OÜ-le Nelitäht, mis kasutas seda projekti kulude eest tasumise ja omafinantseeringu tõendamiseks.
    Äripäev kirjutas 2012. aastal, et jäätmeäri telgitaguste tundjad nimetavad Anti Tammeoksa suurimaks skeemiks tema loodud taaskasutusorganisatsioone – MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Rehviliit, MTÜ Elektroonikaromu. Tal olevat ka teiste nimel firmasid, mida kasutab raha liigutamiseks.
    Rahaandmisest polnud viisakas keelduda
    Lisaks Tammeoksale olidki eelmise aasta septembris alanud kohtuistungitel süüdistatavate seas kunagine Rahvaliidu aseesimees, Nelitäht OÜ omanik Mario Sootna, Kalevi Paluteder, Vello Lips, Dmitri Käsk ning nendega seotud ettevõtted Nelitäht OÜ, RS Technology OÜ ja Keskkonnatehnika OÜ.
    Kõikide nende suhtes lõpetati kohtumenetlus oportuniteediga. Ülviste selgitas, et otsused tehti kaitsjate taotlusel ning kuna teised süüdistatavad olid sisuliselt Tammeoksa käsutäitjad, siis pidas prokuratuur otstarbekaks oportuniteeti kasutada.
    Sootna rääkis tunnistajana, et Tammeoks on tema sõber ning jäätmekäitlusala parim spetsialist.
    BAO Ohtlikud Jäätmed OÜ juhatuse liige Jaak Joamets, kes Sootna kinnitusel on Tammeoksa ammune tuttav, rääkis tunnistusi andes, kuidas Tammeoks helistas talle ja sõnas, et tal on ühe seadme ostmiseks raha vaja. Kokku said nad Lasnamäel parklas. Tammeoksale ei ole viisakas rahaandmisest keelduda, märkis Joamets.
    Tammeoksa lapsepõlvesõber on ka Keskkonnatehnika OÜ juhatuse liige Dmitri Käsk. Ettevõtte raamatupidaja rääkis tunnistusi andes, et Käsk palus tal arvete osas suhelda Tammeoksaga, kes nõustas ka finantsdokumentide kajastamist raamatupidamises.
    Kaitse rõhus õigusvastasusele
    Süüdistuskõnes märkis prokurör Ülviste, et tunnistajad lõid küll Tammeoksast kui Eesti jäätmekäitluse pärast südant muretsevast inimesest positiivse kuvandi, kuid pettuse teel konkurentsieelise saamine ei saa olla aktsepteeritav. Tammeoks oli Ülviste kinnitusel Nelitähe faktiline juht.
    Tammeoksa kaitsja Martin Triipan Raidla Ellexi advokaadibüroost lükkas kaitsekõnes prokuröri seisukoha tagasi. „Nelitähe juht ja otsustaja oli Sootna ning pigem oli Sootnal mõju Tammeoksa üle,“ sõnas Triipan.
    Tammeoks ei ole Triipani sõnul talle etteheidetud tegu toime pannud, kuna soodustuskelmuse täideviijaks on isik, kes saab soodustusest kasu. Kolmandat isikut ei saa aga süüdi mõista.
    Ta viitas ka kuriteo aegumisele ning tõendite lubatavuse küsimusele. Nimelt algatati kriminaalmenetlus ühes teises kriminaalasjas saadud tõendite alusel. Samas on riigikohus kuulutanud nende tõendite kogumise jälitustoimingud õigusvastaseks. „Seega on kõik järgnevalt kogutud tõendid õigusvastased,“ leidis Triipan.
    Ka tõi kaitsja välja, et kui 2012. aastal toimus Nelitähe kontoris läbiotsimine, viidi kaasa samades ruumides asunud Eesti Plast OÜ arvutid. Samas luba oli antud ainult Nelitähe läbiotsimiseks.
    Triipan sõnas, et ootab kohtult Tammeoksa õigeksmõistmist. Ka esitas ta kohtule taotluse õigeksmõistmise korral advokaadikulude hüvitamiseks. Tammeoksa kaitsja on kriminaalasja raames teinud 953 tundi tööd ning advokaadikulud küündivad 142 000 euroni.
    „Ma ei saa päris täpselt aru, miks ma siin täna olen,“ sõnas Tammeoks kohtule oma viimases sõnas. Ta märkis, et süüdistuses oleks olnud loogika, kui tema oleks olnud toetustest kasusaaja.
    „Mario Sootna ja Vello Lips ei ole minu tankistid. Mina ajasin Eesti Pakendiringluse ja Elektroonikaromu asju,“ lisas Tammeoks.
    Äripäevale Tammeoks jaanuaris toimunud kohtuistungil süüdistust kommenteerida ei soovinud.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.