Märt Belkin • 6. juuni 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Esimene andmesaatkond tuleb juba järgmisel aastal

Foto: Scanpix/Reuters

Luksemburgis Eestile tähtsaid andmeid hoiustama hakkav niinimetatud andmesaatkond võib tegutsema hakata juba järgmisel aastal, varundama võidakse hakata ka selliseid riiklikke andmeid, mis pole kriitilist laadi.

Andmesaatkondade projekti idee on selles, et Eesti riigi toimine saaks jätkuda ka siis, kui siinsed andmekeskused ei tööta, olgu selle taga siis looduskatastroof, elektrikatkestus või sõjaline rünnak.

Selleks tahab riik osta välisriikides serveriressurssi ning hoiustada seal tähtsaid andmekogusid. Serverid peavad aga selleks olema Eesti riigi kontrolli all ehk neil peavad olema samasugused diplomaatilised õigused nagu tavasaatkondadel.

Esimese riigina on Eesti kokkulepet sõlmimas Luksemburgiga. Neil on pakkuda riigile kuuluvad üliturvalised andmekeskused – neil on Tier 4 taseme turvasertifikaat, Eestis sarnase taseme turbega keskusi polegi.

Samuti on Luksemburg valmis pakkuma Eesti andmetele ja infosüsteemidele diplomaatilist kaitset. Nad on ka arenenud digiühiskond, kellega on hea koostööd teha. Praeguseks on kaks valitsust valmistanud ette ka andmesaatkonna loomiseks vajaliku välislepingu, Eestis läbib see parasjagu ministeeriumitevahelist kooskõlastusringi.

Siht juba järgmine aasta

Kui vajalikud lepingud allkirjad saavad, siis saab andmekeskuse tööle panna juba järgmise aasta algusest, öeldi majandusministeeriumist. Siis on valitsuselt renditavad serveriuumid kasutamiseks valmis.

Et ruumid kasutusele võtta, tuleb kõigepealt Luksemburgi valitsusega rendileping sõlmida. Raha selleks on juba planeeritud. Kui palju rendilepingud täpselt maksma lähevad, ei ole avalik info, aga teada on see, et andmesaatkonna projekti jaoks on järgmise aasta eelarves ette nähtud 236 000 eurot.

Riik peab ostma ka keskuse loomiseks vajaliku riistvara. Sellega tegeleb registrite ja infosüsteemide keskus (RIK), mis peaks hanked korraldama teisel poolaastal. Riistvara soetamist saab rahastada Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest.

Kaitstud saab ka äriregister

Luksemburgi andmesaatkond hakkab hoiustama Eesti riigi kriitiliste registrite andmestikku. Praeguseks on ministeerium otsustanud, et kriitilised registrid on näiteks Riigi Teataja, rahvastikuregister ja pensionikindlustuse register.

Samuti on kriitiline näiteks äriregister, aga ka riigikassa infosüsteem, maksekohustuslaste register, kohtumenetlust koondav e-toimik, kinnistusraamat ja maakataster. Praegu analüüsitakse, kas kriitiline on ka isikut tõendavate dokumentide register.

Kriitiliste süsteemide nimistut hakatakse üle vaatama igal aastal ning seda muudetakse vastavalt vajadusele. See ei tähenda aga, et Luksemburgis saaks hoiustada tingimata vaid üliolulisi andmekogusid.

"Kuna Luksemburgis asuv serveriruum mahutab kindlasti rohkem servereid, kui on vaja ainult kriitiliste andmete varundamiseks, siis laiendatakse Luksemburgi serveriruumi kasutamist ka teistele andmetele ja infosüsteemidele, millel on vajadus selle järgi," seisab eelnõu seletuskirjas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt