Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esimene andmesaatkond tuleb juba järgmisel aastal

    Foto: Scanpix/Reuters

    Luksemburgis Eestile tähtsaid andmeid hoiustama hakkav niinimetatud andmesaatkond võib tegutsema hakata juba järgmisel aastal, varundama võidakse hakata ka selliseid riiklikke andmeid, mis pole kriitilist laadi.

    Andmesaatkondade projekti idee on selles, et Eesti riigi toimine saaks jätkuda ka siis, kui siinsed andmekeskused ei tööta, olgu selle taga siis looduskatastroof, elektrikatkestus või sõjaline rünnak.
    Selleks tahab riik osta välisriikides serveriressurssi ning hoiustada seal tähtsaid andmekogusid. Serverid peavad aga selleks olema Eesti riigi kontrolli all ehk neil peavad olema samasugused diplomaatilised õigused nagu tavasaatkondadel.
    Esimese riigina on Eesti kokkulepet sõlmimas Luksemburgiga. Neil on pakkuda riigile kuuluvad üliturvalised andmekeskused – neil on Tier 4 taseme turvasertifikaat, Eestis sarnase taseme turbega keskusi polegi.
    Samuti on Luksemburg valmis pakkuma Eesti andmetele ja infosüsteemidele diplomaatilist kaitset. Nad on ka arenenud digiühiskond, kellega on hea koostööd teha. Praeguseks on kaks valitsust valmistanud ette ka andmesaatkonna loomiseks vajaliku välislepingu, Eestis läbib see parasjagu ministeeriumitevahelist kooskõlastusringi.
    Siht juba järgmine aasta
    Kui vajalikud lepingud allkirjad saavad, siis saab andmekeskuse tööle panna juba järgmise aasta algusest, öeldi majandusministeeriumist. Siis on valitsuselt renditavad serveriuumid kasutamiseks valmis.
    Et ruumid kasutusele võtta, tuleb kõigepealt Luksemburgi valitsusega rendileping sõlmida. Raha selleks on juba planeeritud. Kui palju rendilepingud täpselt maksma lähevad, ei ole avalik info, aga teada on see, et andmesaatkonna projekti jaoks on järgmise aasta eelarves ette nähtud 236 000 eurot.
    Riik peab ostma ka keskuse loomiseks vajaliku riistvara. Sellega tegeleb registrite ja infosüsteemide keskus (RIK), mis peaks hanked korraldama teisel poolaastal. Riistvara soetamist saab rahastada Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest.
    Kaitstud saab ka äriregister
    Luksemburgi andmesaatkond hakkab hoiustama Eesti riigi kriitiliste registrite andmestikku. Praeguseks on ministeerium otsustanud, et kriitilised registrid on näiteks Riigi Teataja, rahvastikuregister ja pensionikindlustuse register.
    Samuti on kriitiline näiteks äriregister, aga ka riigikassa infosüsteem, maksekohustuslaste register, kohtumenetlust koondav e-toimik, kinnistusraamat ja maakataster. Praegu analüüsitakse, kas kriitiline on ka isikut tõendavate dokumentide register.
    Kriitiliste süsteemide nimistut hakatakse üle vaatama igal aastal ning seda muudetakse vastavalt vajadusele. See ei tähenda aga, et Luksemburgis saaks hoiustada tingimata vaid üliolulisi andmekogusid.
    "Kuna Luksemburgis asuv serveriruum mahutab kindlasti rohkem servereid, kui on vaja ainult kriitiliste andmete varundamiseks, siis laiendatakse Luksemburgi serveriruumi kasutamist ka teistele andmetele ja infosüsteemidele, millel on vajadus selle järgi," seisab eelnõu seletuskirjas.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
USA tugev tööjõuturg pani aktsiaturud langema
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.