Riik võttis mehe võla naise taskust

Prokurör Kaido Tuulemäe sõnul on Ain Kirsi juhtum oluline näide sellest, kuidas riik saab ka kolmandate isikute käest kuritegelikku tulu tagasi nõuda.  Foto: Jüri Vlassov
Mari Mets • 6. juuni 2017
Jaga lugu:

Pärast 30aastast abielu enda jaoks silmatorkavalt kahjuliku abieluvaralepingu ootamatult sõlminud ettevõtja Ain Kirsi kandis osa tema firmale mõeldud PRIA toetusest kiirelt edasi naise kontole ja kaotas varatuks tehtud firmad Kariibi mere saarele.

Kaido Tuulemäe,, prokurör

Nii, kui probleemid tekkisid, tõmbas juhtme seinast välja.

Seda, kuhu kadus ülejäänud raha Pärnumaa põllumehe Ain Kirsi enda kontolt, ei tea enam keegi. Võib vaid oletada. Naise kontolt maksti osalt põllumajandustehnika liisinguid. Võlausaldajad jäid igatahes tühjade pihkudega.

Kirsi jäi pärast enda jaoks kuus aastat kestnud saagat ja nelja aastat kohtuuste kulutamist süüdi pankrotikuriteos ja Kirsi üllatuseks võttis riik ära pettusega tekitatud kahju kompenseerimiseks hoopis tema abikaasa kinnistu. Abikaasa nimi on toimetusele teada, kuid Äripäev ei avalda seda, sest ta polnud kohtu silmis ei kaasosaline ega süüdistatav.

Ain Kirsi oli esmalt nõus Äripäevaga oma advokaadi kabinetis kohtuma, kuid otsustas selle viimasel hetkel siiski tühistada. Advokaadi vahendusel talle saadetud küsimustele ei laekunud ka kirjalikke vastuseid ning viimase telefonikõne Kirsi katkestas.

Pärnu prokurör Kaido Tuulemäe polnud kunagi varem sellist abieluvaralepingut näinud. Vahetult enne 30. pulma-aastapäeva sõlmisid abikaasad leppe, mille järgi jääb kõik, mis vähegi midagi väärt, naisele ja mehe jagu on vaid tema kaks kõrvuni jamades firmat. Lepe kehtib ka kõikide tulevikutehingute kohta: tulud naisele, aga kohustused jäävad sellele, kellel need tekivad. „Abieluvaralepinguga kindlustas ta (Kirsi - toim) selle, et jääb varatuks ka tulevikus,“ ütles prokurör Tuulemäe.

Abikaasad selgitasid kohtus, et kõik põllumaad oli paar ostnud naisele pärandatud metsa müügist saadud raha eest, mistõttu oli lihtsalt aus kõik tulud naisele jätta. Samas läksid talle ka pere kolm sõidukit. „Midagi pidi ju mulle ka jääma,“ põhjendas Kirsi, miks jäid ainsaks lahusvaraks kaks võlausaldajate hambusse sattunud firmat.

2miljoni krooni jagu oli Ain Kirsi firmal võlgu

Kõige ehedam kantimine

2009. aasta suvi oli põllumehele kehv: vihma sadas palju, suurt saaki sügiseks ei terendanud, masu rusus ja õige pea olid saabumas kõikide arvete tasumise tunnid. Arve peale ostetud väetiste-mürkide eest tasuvad põllumehed sageli tagantjärele. Kokku oli Ain Kirsi vilja kasvatamisega tegelenud firmal OÜ Tahkuse 2009. aasta lõpuks üle 2 miljoni krooni võlgu. Positiivse poole pealt pidi aga õige pea saabuma 1,5 miljoni krooni jagu PRIA toetuseid, mis aitaks tema vaeva pisut leevendada, sest kehva saagi tõttu erilist müügituli ei paistnud. Samas leppis ta juba suvel kokku konsultatsiooni oma advokaadiga, et arutada abieluvaralepingu sõlmimist.

Mais taotletud 1,5 miljoni kroonine (98 000 eurot) PRIA toetus sai novembris Kirsi firma OÜ Uuesepa kontole jõudes õige pea prokuröride keeles kuritegelikul teel omandatud rahaks. Alles tänavu aprillis jõustus tema kohta lõplik maksejõuetuse põhjustamises süüdi mõistev kohtuotsus, kuna riigikohus ei võtnud Kirsi kaebust menetlusse.

Kirsi taotles mitu korda kogu kohtuasja lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, viidates prokuratuuri venitamisele – asja uurimises oli kokku kaheaastane paus. Kohus teda aga kuulda ei võtnud ja Kirsi algul kuulikindlana tundunud firma tühjakskantimise skeemi läbihammustamise järel pani riik mehe tempude eest haamri alla hoopis naise vara. Protsessi venimise kompenseerimiseks oli see niigi leebem karistus. Kirsile endale jäi vaid tasuda 480 eurot trahvi, 278 171 krooni ehk 17 778 eurot väärt kinnistu võeti naiselt.

Kuigi summa, mille ulatuses suutis riik vara kompenseerida, pole suur, on see Tuulemäe sõnul siiski oluline märk, et riik sai vähemalt osa kuritegelikule teele suunatud 1,5 miljonist kroonist tagasi. Eriti olukorras, kus kuritegudest endist on möödas juba 7-8 aastat.

Juba 2009. aastal polnud tavapärane, et toetuse taotleja sooviks toetusraha kellegi teise kontole, kuid 2012. aastast keelas PRIA selle sootuks ära.

„Enamik toetuste taotlejaid on alati andnud meie registrile toetuse ülekandmiseks just enda konto andmed. Varem on olnud siiski ka neid, kes soovisid toetust kellegi teise kontole. Aastal 2009 ei olnud see keelatud ega kehtinud rangeid piiranguid, kuid seda kasutati vähe,“ rääkis PRIA registrite osakonna juhataja asetäitja Kristi Võikar.

Alates aprillist 2012 kehtestas PRIA aga rangema korra, hakates nõudma, et toetuse taotlejad esitaksid PRIA-le raha ülekandmiseks enda, mitte kolmandate isikute konto andmed.

Üheks põhjuseks oli soov ära hoida toetusesaajate kõrvale hoidmist kohustustest kolmandate isikute ees, mille täitmine võib olla seotud tema enda kontole laekuvate summadega.

Muudele kui taotleja enda kontole saab PRIA toetuse kandmist paluda nüüd vaid erandjuhtudel.

„Panama paketi“ kasutamine

Kuigi Kirsi taotles PRIA-lt kokku nelja toetust oma firmale OÜ Tahkuse, esitas ta 2009. aasta 6. novembril PRIA-le taotluse, et amet kannaks toetusraha tema vastloodud firma OÜ Uuesepa kontole. Kirsi kaitsja Marko Tamman küll rõhutas Pärnu maakohtus, et see on igati tavapärane käitumisviis, kuid päris nii see pole ja kolm aastat pärast Kirsi intsidenti karmistas PRIA nõudeid, et just Kirsi-sugused toetuste taotlejad ei saaks oma kohustustest kõrvale hiilida (vt lisalugu).

Toona aga nõustus PRIA ilma lisaküsimusteta kandma toetuse uue firma kontole. Ilmselt kartis Kirsi, et mõni võlausaldaja on palunud oma nõuete tagamiseks Tahkuse konto arestida. „Kunagi ju ei tea, kui lühikese süütenööri või pika kannatusega on äripartnerid. Tuvastasime, et ta oli võõrandanud kogu OÜ Tahkuse vara,“ rääkis Tuulemäe.

Võimaliku aresti tõttu PRIA rahast ilmajäämise vältimiseks lõigi ta uue firma OÜ Uuesepa. PRIA toetus laekus sinna ja Kirsi käitumine kõneles sellest, et tema meelest on raha nüüd turvalises kohas, võlausaldajate haardeulatusest väljas. „Seda kontot kasutas ta sisuliselt nagu pangaautomaati: osa võttis sulas välja, osa kandis edasi isiklikule kontole ja osa naisele, kelle nimel oli liisitud omajagu põllumajandustehnikat,“ märkis Tuulemäe.

Kuigi toetuse muutumine prokuratuuri silmis kuritegelikuks tuluks ei andnud PRIA-le õigust ega põhjust toetust tagasi nõuda, tegi amet seda osaliselt siiski, kuna Ain Kirsi rikkus teisi toetuse tingimusi.

Üks mitmest Ain Kirsi firma OÜ Tahkuse taotletud toetustest oli ebasoodsate piirkondade toetus, mille saajale kehtib kohustus tegeleda põllumajandustootmisega veel viie aasta jooksul pärast toetuse välja maksmist.

Kirsi esitas taotluse selle toetuse jaoks 2011. aasta suvel, kuid veel samal aastal kuulutas kohus välja Dominikaani kolinud ja uue omaniku käes nimeks OÜ Samrongsen Steung saanud firma pankroti.

PRIA 8 785,54eurone tagastusnõue on pankrotihalduri käes.

Kirsi tegi varatuks nii oma ettevõtted kui ka iseenda, äripartnerite jaoks kadus ta täiesti ära. „Nii, kui probleemid tekkisid, tõmbas juhtme seinast välja,“ sõnas Tuulemäe. 2010. aastal ühe võlausaldaja niigi kaua kestnud kannatus katkes ja ta esitas OÜ Tahkuse peale pankrotiavalduse. See pani Kirsi tegutsema.

Ta valis Tuulemäe sõnul nii-öelda Panama paketi, mis seekord asus saareriigis Dominikaani Vabariigis. Kirsi mõlema ettevõtte omanikuks sai kuulsa firmadematja Raul Pindi Dominikaani registreeritud firma Transatlantic International Brokers Corporation ja juhatuse liikmete rollid võtsid üle Eesti äriregistris juba kuulsad tegelased, aukartustäratavalt paljude võlgades ja varatute firmade juhatuse liikmed türklane Yaniz Asir ja rumeenlane Popa Kornelia. Uuesepa ja Tahkuse uuteks nimedeks said Pindi käekirjale omaselt raskesti hääldatavad Entornar Fontaneria ja Samrongsen Steung. Tehingutel seisab Panama notari allkiri.

Läbiotsimise käigus leidsid uurijad Kirsilt e-kirja väljatrüki, kus oli samm-sammult juhend, mida tuleb teha ettevõtte juriidiliselt korrektselt palmisaartele kaotamiseks.

Panama notari allkirjaga dokument, mis kinnitab OÜ Tahkuse uue omaniku valitud nime, aadressi ja juhatuse liikmed.  Foto: Kohtutoimik

Vastuolulised ütlused kohtupingis

Kirsi ja tema abikaasa selgitasid kohtus, et nad ei tahtnud mitte ettevõttest raha kõrvale toimetada, vaid tahtsid oma äranägemise järgi valida, milliste võlausaldajate nõudeid nad esmajärjekorras rahuldama hakkavad. Ka ühe võlausaldaja eelistamine teisele võib tegelikult olla omaette kuriteo koosseis, kuid tol hetkel polnud see Tuuelmäe sõnul karistatav. Kahe suure ja tuntud põllumajandusettevõtte nõudeid ei tahtnud nad rahuldada, olulisemaks pidasid nad iseendid – kumbki abikaasa FIEdena. Mõlemad kasvatavad samuti teravilja ja olevat OÜ-le Tahkuse kõvasti teenuseid osutanud.

Kirsi suvilast kapi otsast leidsid uurijad tema vana arvuti, mille abil suudeti taastada pisut Kirsi firmade raamatupidamist ning mitte kuidagi ei leidnud tõendamist, et need FIEd oleks osutanud OÜ-le Tahkuse nii suurte summade eest teenuseid, nagu nad ise väitsid. „Tegelikult oli see puhas vale. Ta püüdis näidata kuidagigi seaduslikuna selle raha jõudmist tema ettevõttest enda taskusse,“ ütles prokurör.

Samuti olid vastuolulised Kirsi ja abikaasa ütlused selle kohta, miks kandis ta naise kontole üle 278 000 krooni, millele ei olnud juriidilises keeles ühtegi nähtavat vastusooritust. Kord rääkisid nad rendilepingutest, kord jälle teineteisele teenuste osutamisest. Lõppeks oli nende jutt nõnda vastuoluline, et prokurör Tuulemäe seadis kahtluse alla Kirsi tõsiseltvõetavuse tunnistajana.

„See ei ole normaalne asjade ajamine. Kui ettevõtja näeb, et tal läheb väga halvasti, siis on sellise olukorra lahendamiseks omad instrumendid – ettevõtte saneerimine või pankrotimenetlus, aga kindlasti mitte ettevõttest raha välja kantimine ja selle omastamine,“ lausus Tuulemäe.

Majanduskurjategijatele kõige tõhusam karistus

Majanduskurjategijaid mõjutab Tuulemäe sõnul sellistes näiliselt võiduga väljutud olukordades kõige rohkem vara arestimine. „Meie eesmärk oli saada osa vara mingilgi viisil tagasi. Temalt endalt polnud enam midagi arestida, aga kuna ta oli kandnud oma naisele 278 000 krooni ja naise nimel oli ka kogu vara, siis võimaldab seadusesäte arestida ka kolmanda isiku vara. Kogu 1,5 miljonit krooni käsitlesime kriminaaltuluna. Ain Kirsi rikastus pankrotikuriteoga,“ rääkis Tuulemäe.

Raha oli küll tegelikult PRIA-lt saadud toetus, aga Kirsi ei kasutanud seda sihtotstarbeliselt ning kandis osa otse oma naisele. „Nii jäigi meile võimalus arestida naiselt riigile kompensatsiooniks vara just selle summa ulatuses, sest seda raha naise kontol mõistagi enam polnud. Kui oleksime suutnud tõendada, et ka osa Ain Kirsi sulas välja võetud rahast jõudis abikaasani, oleks saanud rohkemgi konfiskeerida,“ lisas ta.

Ain Kirsi aastaid kestnud kriminaalasja toimik sai paks.  
Jaga lugu:
Hetkel kuum