Raivo Hein – laisast koolipoisist miljonäriks

Pärast keskkooli lõppu veenis Heina tüdruksõber teda ülikooli astuma. „Ta ei jätnud jonni ja nõudis, et ma läheks ülikooli, eks ikka naisterahvad pööravad meeste pead,“ sõnas ta. „Nii ma siis võtsin Tallinna Tehnikaülikooli erialade nimekirja ja valisin endale sisseastumiseksamite poolest kõige jõukohasema,“ kirjeldas Hein, kuidas temast sai tudeng teedeehituse erialal, mille ta 1991. aastal ka lõpetas.

Kuna tegemist oli Vene aja lõpuga, suunas riik Heina pärast ülikooli lõpetamist Tallinna teedevalitsusse osakonnajuhiks. „Seal töötasid suured karvased mehed, labidad käes, ega ma väga ei osanud neile ülemuseks olla,“ märkis Hein. „Sõitsin siis seal teerulliga ja vahel sai ka labidat kasutatud, seejärel otsustasin, et see pole ikka minu jaoks.“

Defitsiit pani äriliselt mõtlema

Paralleelselt teedevalitsuses töötamisega hakkas Hein - algul küll alateadlikult - mõtlema, kuidas ettevõtlusega raha teenida. Tema esimene äri olid Rubiku kuubikud, mis olid Vene ajal defitsiitsed. „Sain neid tutvuste kaudu 1 rublaga ning müüsin need 10-12 rublaga hiljem oma tuttavatele maha.“ Sel ajal ta veel raha säästmisele ei mõelnud ning saadud tulu kulus tarbimisele, mitte uute projektide tarbeks.

Teadlikult hakkas ta ettevõtlusele mõtlema pere loomise ajal, pärast esimese lapse sündi. „Pidin tööle minema, et teenida toiduraha, toitu polnud aga poest saada ning väga raske oli,“ tunnistas Hein. „Siis tuli otsus, et pean midagi tegema.“ Seejärel laenas ta raha, sõitis küllakutse peale Helsingisse ning soetas sealt endale esimese auto, milleks oli Lada. Kuna tagasisõidu raha tal enam ei olnud, tuli Eestisse tulla läbi Leningradi, mööda maismaad. Ladaga pakkus Hein aga tulevikus piraattaksona sõiduteenust. „Tahtsin, et mu pere end veidi lahedamalt tunda saaks.“

Samal ajal asus Hein müüjana tööle ka esimeses Eestisse asutatud läänelikus Neste tanklas. „Sealt töötades nägin, kes ja mida ostavad, maailmapilt loksus paika,“ kirjeldas Hein.

Ühtlasi oskas Hein ka oma ametit ära kasutada. Kui Eesti Vabariik kehtestas autodele Eesti tunnuseks EV asemel tähekombinatsiooni EST, jäid paljud autod muudatuse tõttu välismaale minekul hätta, sest toona olid müügil vaid EV tähisega kleepsud. „Helistasin tuttavale trükkalile ja lasin tal teha endale 100 000 kleepsu,“ ütles Hein. Seejärel müüs ta need hea kasumiga Nestele maha, mis oli tema esimene teadlik äri.

Seejärel hakkas ta Suurbritanniast Eestisse tellima autoärandamisevastaseid seadmeid, mis olid tol ajal suure kuritegevuse tõttu kuum kaup. Ka need õnnestus tal bensiinijaamadele müüa. „See oli teine suurem teenimine, nüüd oskasin ka raha juba targemalt kasutada ega viinud seda kohe poodi,“ rääkis investor. „Kogusin raha, et midagi suurt edasi teha, toona ma veel ei teadnud, mida.“ Hein rõhutas, et tema jaoks oli kõige tähtsam tema ja tema pere kindlustatus.