Raivo Hein – laisast koolipoisist miljonäriks

Raivo Hein (paremal) Investeerimisklubis vestlemas Marko Oologa.  Foto: Stella-Kaisa Kanemägi
Indrek Mäe • 20. juuni 2017
Jaga lugu:

Elus haridust ja haritust väärtustav Raivo Hein ei teadnud veel keskkooli ja ülikooli ajal, mida ta elus saavutada soovib, kuid ettevõtlikkus on sellest hoolimata aidanud ta praeguseks finantsvabadusse.

Seal töötasid suured karvased mehed, labidad käes, ega ma väga ei osanud neile ülemuseks olla.

„Minu jaoks on haridus ja haritus väga tähtsad, käin isegi 7.-9. klassi õpilastele rääkimas, mida ülejääva rahaga teha,“ rääkis Hein möödunud nädalal Investeerimisklubi üritusel. „Meid pole siiani õpetatud, kuidas rahaga ümber käia ning olen ka ise teadmatuse eest, läbi eksimuste, päris kallist kooliraha maksnud,“ tunnistas Hein.

Elu suunas teedeehitusse

Ka Heina enda teadmised ja kogemused tulid küllaltki visalt ning veel keskkooli ja ülikooli ajal ei osanud praeguseks 50aastane mees tulevikule mõelda. „Kuigi õppida ma ei viitsinud, lõpetasin keskkooli neljade ja viitega. Mul puudus igasugune teadmine, mida oma elus teha tahan,“ rääkis ta. „Algul otsustasin, et tahan üldse kokaks saada, tundus hea ja lihtne amet, mida õppides veel mõnusalt tiksuda,“ tunnistas Hein.

Sündinud 23. novembril 1966.

Internetiärimees, CV Keskuse looja.

Kinnisvaraweb.ee, kv.ee, osta.ee ja hydra.ee endine omanik.

Eesti tuntuim astrofotograaf, tema taevapiltidest on välja antud raamat "Taeva puudutus".

Omab piletit Briti ettevõtja Sir Richard Bransoni loodud ettevõtte Virgin Galactic korraldatavale kosmosereisile.

Pärast keskkooli lõppu veenis Heina tüdruksõber teda ülikooli astuma. „Ta ei jätnud jonni ja nõudis, et ma läheks ülikooli, eks ikka naisterahvad pööravad meeste pead,“ sõnas ta. „Nii ma siis võtsin Tallinna Tehnikaülikooli erialade nimekirja ja valisin endale sisseastumiseksamite poolest kõige jõukohasema,“ kirjeldas Hein, kuidas temast sai tudeng teedeehituse erialal, mille ta 1991. aastal ka lõpetas.

Kuna tegemist oli Vene aja lõpuga, suunas riik Heina pärast ülikooli lõpetamist Tallinna teedevalitsusse osakonnajuhiks. „Seal töötasid suured karvased mehed, labidad käes, ega ma väga ei osanud neile ülemuseks olla,“ märkis Hein. „Sõitsin siis seal teerulliga ja vahel sai ka labidat kasutatud, seejärel otsustasin, et see pole ikka minu jaoks.“

Defitsiit pani äriliselt mõtlema

Paralleelselt teedevalitsuses töötamisega hakkas Hein - algul küll alateadlikult - mõtlema, kuidas ettevõtlusega raha teenida. Tema esimene äri olid Rubiku kuubikud, mis olid Vene ajal defitsiitsed. „Sain neid tutvuste kaudu 1 rublaga ning müüsin need 10-12 rublaga hiljem oma tuttavatele maha.“ Sel ajal ta veel raha säästmisele ei mõelnud ning saadud tulu kulus tarbimisele, mitte uute projektide tarbeks.

Teadlikult hakkas ta ettevõtlusele mõtlema pere loomise ajal, pärast esimese lapse sündi. „Pidin tööle minema, et teenida toiduraha, toitu polnud aga poest saada ning väga raske oli,“ tunnistas Hein. „Siis tuli otsus, et pean midagi tegema.“ Seejärel laenas ta raha, sõitis küllakutse peale Helsingisse ning soetas sealt endale esimese auto, milleks oli Lada. Kuna tagasisõidu raha tal enam ei olnud, tuli Eestisse tulla läbi Leningradi, mööda maismaad. Ladaga pakkus Hein aga tulevikus piraattaksona sõiduteenust. „Tahtsin, et mu pere end veidi lahedamalt tunda saaks.“

Raivo Heina esimene äri oli Rubiku kuubikute müümine ostuhinnast kümme korda kallimalt.  Foto: Andres Haabu

Samal ajal asus Hein müüjana tööle ka esimeses Eestisse asutatud läänelikus Neste tanklas. „Sealt töötades nägin, kes ja mida ostavad, maailmapilt loksus paika,“ kirjeldas Hein.

Ühtlasi oskas Hein ka oma ametit ära kasutada. Kui Eesti Vabariik kehtestas autodele Eesti tunnuseks EV asemel tähekombinatsiooni EST, jäid paljud autod muudatuse tõttu välismaale minekul hätta, sest toona olid müügil vaid EV tähisega kleepsud. „Helistasin tuttavale trükkalile ja lasin tal teha endale 100 000 kleepsu,“ ütles Hein. Seejärel müüs ta need hea kasumiga Nestele maha, mis oli tema esimene teadlik äri.

Seejärel hakkas ta Suurbritanniast Eestisse tellima autoärandamisevastaseid seadmeid, mis olid tol ajal suure kuritegevuse tõttu kuum kaup. Ka need õnnestus tal bensiinijaamadele müüa. „See oli teine suurem teenimine, nüüd oskasin ka raha juba targemalt kasutada ega viinud seda kohe poodi,“ rääkis investor. „Kogusin raha, et midagi suurt edasi teha, toona ma veel ei teadnud, mida.“ Hein rõhutas, et tema jaoks oli kõige tähtsam tema ja tema pere kindlustatus.

Alustas kütuseärist

Ühel hetkel hakkasid kohalikud kütuseketid oma bensiinijaamasid rendile andma ning võimalust soovis kasutada ka Hein. Kuna ta jäi aga hiljaks, võttis ta rendile hoopis Linnu teel asunud Eesti Kütuse ehitatava bensiinijaama. „Helistasin neile, toona veel kettaga telefonilt, ning küsisin selle jaama rendile,“ märkis Hein. „See ka õnnestus ning nii hakkasin mina teenima kaubamüügilt, Eesti Kütus sai minu kaudu aga oma toodangust lahti.“

2000. aastate alguses jäi Hein oma ärist ilma, sest tankla rendilepingut tal pikendada ei õnnestunud ja see müüdi hoopis Statoilile. „Ärkasin üks hommik üles, pea oli tühi ja ma ei osanud midagi edasi teha,“ rääkis Hein. „Mõtlesin tühjasid mõtteid päris mitu kuud, kuid kõht läks tühjaks ja oli vaja tööle minna, et oma viimaseid investeeringuteks hoitud sääste mitte poodi viia.“

Suund CV-ärile

Nii otsustaski Hein kandideerida CV Online’i juhatajaks. „Võitsin selle konkursi ning minuga pidi kahe nädala jooksul leping sõlmitama. Niisiis tegin selle ajaga endale selgeks, et mis asi see internet on ja kuidas see äri toimib.“ Seejärel saabus aga CV Online’ist teade, et ta seda tööd ikkagi ei saa ning juht palgatakse hoopis välismaalt.

Mõtlesin tühjasid mõtteid päris mitu kuud, kuid kõht läks tühjaks ja oli vaja tööle minna, et oma viimaseid investeeringuteks hoitud sääste mitte poodi viia.

Kuna Hein oli tööle asumiseks palju vaeva näinud ning tundis äraütlemise tõttu veidi solvumist, otsustas ta sarnase portaali ka ise püsti panna. „Kõige tähtsam on astuda esimene samm ning nii istusin ma oma arvuti taha ja kirjutasin tulevase CV Keskuse plaani valmis, koos kõigi konkurentsieelistega CV Online’i ees,“ kirjeldas Hein tehtut.

Seejärel avastas ta, et ei oska ju programmeerida ning hakkas seda omal käel õppima. Kuna see osutus pikaks protsessiks, palkas ta abilised, kellele andis ülesande esimene versioon nelja kuuga valmis saada. Ise käis ta arvete maksmiseks samal ajal Tallinna Linnavalitsuses palgatööl. Hiljem kutsus Heina sõber ta Starmani tööle.

Töö kõrvalt arendas ta CV Keskust pidevalt edasi. „Meil oli tohutult probleeme kuulutuste saamisega, nii et pidime need algul ise sisse trükkima ja siis ka ei olnud osa rahul, et nende kuulutusi varastame,“ kirjeldas Hein tekkinud probleeme. Trükkimiseks oli tööle võetud lisatööjõudu.

Peagi hakkasid lehele tekkima aga esimesed tööotsijad ning see tekitas huvi ka tööandjates, kes hakkasid hiljem samuti oma kuulutusi CV Keskusesse üles panema.

Kui kriitiline mass ehk 100 kuulutust ning 10 000 kasutajat kokku saadi, hakati kuulutuste sisestamise eest tasu küsima. „Seda muudatust oli väga raske teha, kartsime, et jääme kõigest ilma, kuid saime hoopis 300 000 krooni käivet,“ rõõmustas Hein. „Nüüd ei pidanud enam palku oma säästudest maksma.“ See võimaldas tal ka Starmanist ära tulla ning oma äri arendamisele keskenduda.

Raivo Hein ja Äripäeva arvamustoimetaja Vilja Kiisler 2015. aastal Paides arvamusfestivalil.  Foto: Raul Mee

Müügiga vedas

Lõpuks õnnestus CV Keskusel kasvada piisavalt suureks, et tulema hakkasid ostupakkumised. „Ärist tuleb lahkuda siis, kui oled kõige kuulsam,“ leiab Hein. „Minu äripartner näiteks algul ei tahtnud üldse müüa ja oli olemasolevaga rahul,“ tõdes ta.

CV Keskusele tegid venelased 12 miljoni euro suuruse pakkumise, millega Hein ja tema äripartner olid algul nõus. „Saime ka teisi pakkumisi ning kuna me algselt ei olnud endale teadvustanud, et majandus on tipus, siis hiljem tekkis tunne, et olime liiga odava hinnaga nõus olnud,“ ütles Hein. Seejärel kaubeldi hind pea kahekordseks. „Teiste äride müügiga teenisime juba oluliselt rohkem“.

Praeguseks finantsiliselt vaba

CV Keskuse müügi järel on Hein investeerinud nii ärikinnisvarasse kui ka üürikorteritesse.

Praegu on Heinal 7-9 ärikinnisvaraobjekti ning ta on tegev ka panganduses, kuuludes muu hulgas LHV nõukogusse. Investeeringud on veel jaekaubanduses, internetimeedias, energeetikas ja finantsturgudel. Omakapitalitootlus 6-10% on piisav riski ja kasumi suhe. See võimaldab tal end vabalt tunda. „Elan poole ajast Saaremaal, pool aega olen perega Tallinnas,“ kirjeldas ta oma praegust elustiili. „Kui tahan, sõidan helikopteriga, kui tahan, töötan kontoris, kui soovin lõunauinakut teha, siis nii mingu.“

Finantsvabaduse poole püüdlejatele soovitab Hein aga vaid üht. „Tehke seda, mida te teha tahate, ning ärge kartke teha esimest sammu – kui te seda ei tee, siis midagi ei juhtugi,“ jagas ta oma elutõdesid. „Inimestele meeldib tihti unistada ning paljud surevad unistajatena, mitte emotsioonidega.“

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas