Triin Tabur • 30. august 2017
Jaga lugu:

Apteegiturul lüüakse selgus majja

Mai algul avas Südameapteek Tallinnas Veerenni Tervisekeskuses oma seni suurima apteegi.   Foto: Marit Kuusk

Sotsiaalministeeriumis on kohe valmimas kirgi kütva apteegireformi analüüs, millest lähtuvalt peaks riigikogu tegema otsuse, kas apteekide omandipiirang tuleb või mitte, kirjutas ajaleht Meditsiiniuudised.

See võib täiesti pea peale pöörata juba jõustunud otsuse, millega aastaks 2020 peaksid nn ketiapteegid kadunud olema.

Eesti Apteekide Ühendus ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liit tegid augustis avalduse, kus leiavad, et kuna apteekide omandireformi otsad on lahti jäetud, tuleks selle rakendamist pikendada vähemalt aastani 2025. Liidud ootavad, et 2014. aastal alanud ja nüüd uuesti puhkenud diskussioon jõuab kaugemale riigi lubadusest koostada reformi kohta analüüs. Lubaduse täitmiseks sel kevadel antud järjekordne avalik tärmin möödus juunis. Liidud loodavad sotsiaalministeeriumi asekantsleri sõnadele, et vajalikud üleminekutegevused saavad aasta lõpust riigi prioriteediks.

Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Helen Berk ütles, et septembris koguneb reformi puudutavat arutama riigikogu sotsiaalkomisjon, kellega pannakse paika edasised tegevused seaduse rakendamiseks. Selleks ajaks peaks olema lõpetatud ka sotsiaalministeeriumi koostatud apteegi omandipiirangute analüüs. “Seetõttu ei hakka me enne ühegi vahepealse ettepaneku kohta seisukohta kujundama,” lisas ta. Analüüs valmib ministeeriumi ja ravimiameti koostöös ning on praegu ministeeriumis majasisesel kooskõlastamisel.

Miks kogu asi justkui venib, on Berki sõnul kinni selles, et kõnealuse seaduse ettevalmistuse protsess on olnud erinev tavapärasest seadusloomest, kus enamik seaduse ettevalmistuse koormusest on ministeeriumidel. Esmalt tehakse analüüsid ja pakutakse välja lahendused, arutatakse ning konsulteeritakse. “Sellist analüüsi seaduse vastuvõtmisele ei eelnenud ja seetõttu ei ole hetkel veel vastuseid kõikidele küsimustele,” ütles ta.

Muudatus mõjutab enam kui 350 Eesti apteeki 518st. Hulgimüüjad rõhutavad, et ravimisektori elujõu säilitamiseks vältimatult vajalikke rakendusmeetmeid ei ole omandireformi elluviimiseks jäänud aja jooksul enam võimalik sisuliselt välja töötada ega mõistlikult ellu rakendada. Seepärast leiavad nad, et kui riik ka otsustab pärast analüüsi reformiga edasi liikuda, ei saa muudatuste tähtaeg olla varem kui 2025. aasta.

Ravimite hulgimüügifirma Tamro Baltics juhi Leon Jankelevitshi sõnul on vastuseta jäänud küsimus: kelle huve apteekide omandipiirangu rakendamine teenib. Regulatsiooni ettekäändeks toodi tema sõnul vajadus konkurentsi tihendada ja printsiibis on lihtne kaasa noogutada väitele, et rohkem konkurentsi on hea. “Tegelikult konkurentsi puudust ei ole,” leidis ta hiljutises arvamusartiklis. Suuremad apteegiketid ostavad täna valdavalt erinevatest hulgimüügifirmadest. Jankelevitshi hinnangul näitab praeguse regulatsiooni loomine, et siinset ettevõtluskeskkonda ei saa usaldada.

Reform keelab vertikaalse integratsiooni

Ravimiseaduse muudatus, mis jõustus 1. juulil 2014. aastal, kehtestab vertikaalse integratsiooni keelu mis tähendab, et apteegi omanikuks ei või olla ravimite hulgimüügiettevõte ega tema mõjuvõimu all olev ettevõte.

Praegused apteekide omanikud peavad võõrandama 220 apteeki hiljemalt 1. aprilliks 2020, kui lõpeb seadusega ette nähtud üleminekuperiood. Lisaks sätestab seadus ka apteekide omandipiirangu, mis jõustus 20. märtsil 2015. aastal ja mille järgi võib apteegi enamusosanikuks olla ainult proviisor, kes tohib omada kuni nelja apteeki.

2015 apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada.

Allikas: mu.ee

Hulgimüüjad muretsevad investeeringute pärast

Kuigi suurettevõtted on apteekide omandireformile jõuliselt vastu ja konkurentsiamet kahtleb plaanitava omandipiirangu mõttekuses, on proviisorid reformi vajalikkuses kindlad.

Ravimite hulgimüügifirma Tamro Baltics juht Leon Jankelevitsh tõi välja, et hulgimüüjad on 20 aasta jooksul teinud apteegivõrku märkimisväärseid investeeringud. Uus regulatsioon ei võimalda investeeritud vara tagasi teenida ning õiguspärane ootus omanikutulu teenimiseks saab tugevalt riivatud. Alternatiiviks oleks riiklik kompensatsioonimeede.

Konkurentsiameti järelevalveosakonna juht Juhan Põldroos nõustus, et apteegireformi aluseks olevad piirangud tuleks üle vaadata ja kui nende järele vajadus puudub, need ka tühistada. Omandipiirangut, mille järgi peab apteegis vähemalt 50% osalus olema proviisoril, peab konkurentsiamet liiga ambitsioonikaks plaaniks ja leiab, et suurt osa apteeke ei pruugi õnnestuda proviisoritele võõrandada.

Samuti on konkurentsiamet seisukohal, et kehtiva regulatsiooni rakendamine võib riigile tuua hulga kulukaid kohtuvaidlusi. “Lühidalt kokkuvõttes, kuigi tegemist on väga mahuka ja põhimõttelise reformiga, ei ole samas meie hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsitud ja selgitatud, millist kasu sellest avalikkusele üldse tõuseb,” nentis Põldroos ERRis.

Proviisorite Koja juht Karin Alamaa-Aas ütles, et suurettevõtete soov reformi elluviimist iga hinnaga takistada, ei tule uudisena. “Nad on seda praegu väga jõuliselt tegema hakanud.” Alamaa-Aas meenutas kantsler Marika Priske seisukohta rahvusringhäälingus, et proviisoriapteekidele üleminek ei oleks kindlasti tehniliselt liiga keeruline, kui sellele ei oleks nii tugevat vastuseisu. “Nii see just ongi, täiesti teostatav, siin on vajalikud vaid mõned lahendused riigi poolt, mis tõenäoliselt ka tulevad,” sõnas koja esindaja. Probleemi näevad proviisorid endiselt selles, lisas ta, et suurettevõtetel ei paista olevat kavatsustki seadust täita ja oma apteeke müüma hakata. “Ilmselt proovitakse saavutada seaduse tagasi muutmine, mis oleks nende jaoks väga mugav lahendus. Kahjuks aga üksnes nende jaoks. Patsiendid ja ühiskond tervikuna kaotaksid.”

360apteeki Eestis asub ravimiameti andmetel linnas ja 130 apteeki maal. Maal tegutseb ka palju proviisorapteekreid.

Alamaa-Aasa hinnangul ei ole apteegireformi üleminekuaja pikendamiseks siiani kõlanud veenvaid argumente, ja ta usub, et reform on võimalik ka praeguse tähtajaga ära teha. “Kindlasti ei vasta tõele, et seaduse muutmine on tehtud kiirustades ja läbimõtlemata. Muudatusi kaaluti enne vastuvõtmist nii ministeeriumis kui ka parlamendis väga hoolikalt,” ütles ta.

Eesti Apteekrite Liidu esindaja kommentaari saab lugeda 29.08 mu.ee lehel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas