Laitmatu fassaadiga gasellfirma

13. september 2017, 06:00
Otepääl asuva perefirma, metallist fassaade ja ripplagesid tootva ASi Parmet tegevjuht ja omanik Elmo Parik ja nõukogu esimees Virve Parik perforeeritud fassaadiga kontori- ja tootmishoone ees.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170913/NEWS/170909670/AR/0/AR-170909670.jpg

Otepää perefirma AS Parmet sai äriidee ripplagede tootmiseks siis, kui rublaaja lõpus õnnestus ehitatava eramu tuulekotta hankida Saksamaa alumiiniumist ripplagi.

„Me nägime ju tollal kõik meeletult vaeva ehitus- ja viimistlusmaterjalide otsimisega,“ räägib Parmeti nõukogu esimees Virve Parik. „Ripplagi tundus hästi vau! – esiteks kerge paigaldada ja kohe on lõppviimistlus näha – ja sellest saigi ripplagede tootmine alguse.“

Parmeti juhatuse esimees ja omanik Elmo Parik täpsustab, et hakkasid 1989. aastal vaikselt pihta kooperatiivina. „Otepää autoremonditehase ruumes pärast päevatööd õhtuti valmisid esimesed lihtsa lahendusega ripplaed,“ lisab perepea.

Kooperatiivi Arko asemele asutasid Parikud 1991. aasta septembris ASi Parmet. 1994. aastal koliti praegusesse asukohta Otepää äärelinnas ning alustati metallist fassaadide tootmisega. Eksklusiivsed fassaadid ongi kujunenud Parmeti põhitegevuseks, nende osakaal käibest on tõusnud 70 protsendini. Suured objektid on kosutanud majandusnäitajaid tempos, mis lennutas Parmeti tänavu Gaselli TOPi (463. koht).

Ettevõtte finantsasjadega tegelev Virve ütleb, et ehkki ka praegu on tõusvas joones läinud, nad tänavu rekordkäibeni ilmselt ei jõua. Buumiajal, 2008. aastal oli Parmeti käive 2,9 miljonit eurot. „Võib-olla järgmisel aastal ületame selle, sest oleme järjest mitme suure objekti fassaaditööd kätte saanud,“ prognoosib ta.

Elmo ja Virve Parik on koos töötanud alates 1983. aastast. Küsimusele, millised on koos töötamise plussid ja miinused, vastab Elmo õlakehitusega: „Ei oskagi öelda, sest pole teist kogemust.“ Virve on jutukam: „Vahel ma tunnen, et võiks natuke naiselikumate asjadega tegeleda. Kuni sekretäri palkamiseni polnud mul kellegagi naistejuttugi rääkida.“

Virve sõnul oli ta kaua aega ettevõttes nagu Hunt Kriimsilm, kel üheksa ametit – oli raamatupidaja, tegi sekretäri- ja personalitööd, võttis tellimusi vastu. „Vahel kui lõunalt tulin, oli järjekord ukse taga,“ meenutab ta. „Vannitubade ja vetsude lagesid tuldi tellima Valgast, Võrust, Tartust ja kaugemaltki. Info levis, et Otepäält saab tellitud ripplaed kiirelt kätte. Teinekord tegime lausa ootetööna. Ütlesin kaugemalt tulnud tellijale, et jalutage mõni tund linna peal, me teeme lae valmis ning saate kohe kätte.“

Alates eelmisest aastast on perefirmasse kaasatud kõik kolm last. Vanem poeg Janno ja tütar Sille on Parmeti nõukogu liikmed ning noorem poeg Erki tuli advokaaditöölt ära ja asus tööle juhatuse liikmena.

„Meil oli vaja noort energilist inimest ning Erki oli ise ka huvitatud,“ räägib Elmo. Virve lisab, et poja juriidilisest haridusest on palju kasu olnud. „Samuti on ta aastaga arendanud igasuguseid IT-lahendusi, näiteks iganädalased Skype'i-koosolekud on juba täiesti tavalised. See on positiivne, sest noor inimene vaatab asju ikka teise pilguga,“ lausub Virve.

Otepääl elavad ema-isa sätivad töised tegemised nii, et igal nädalal paar päeva on ka nemad pealinna kontoris. Ja mitte ainult seepärast, et lapsed elavad Tallinnas – enamik objekte ja koostööpartnereid asuvad samuti seal.

„Me toodame nimetuse järgi metallist fassaadikatteid, aga iga kord on tegu erineva materjali ja fassaaditüübiga. Meil ei ole standardtoodet, iga fassaad on omanäoline,“ seletab Elmo. „Meie seadmepark ja tehnoloogia lubab põhimõtteliselt arhitekti igasugust visiooni ellu viia. Olgu, möönan, et kõiki utoopilisi asju mitte ja siis me pakume natuke reaalsema lahenduse välja. Aga üldiselt selle visiooni, mida arhitekt tahab hoone fassaadina näha, saab ta ikka kätte.“

Elmo kinnitusel hangivad nemad enamasti materjali, mis on hoone fassaadi projektis ette nähtud. „Põhiliselt ostame materjali Euroopa tehastest,“ ütleb ta. „Mingil ajal olid Hiina tootjate hinnad soodsad, aga nüüd, kui dollari kurss euro suhtes on langenud, ei tasu nii kaugelt vedada. Praegu oleme ühte komposiitmaterjali ostnud hoopis Türgist.“

Parmeti tuntumad konkurendid metallist ripplagede tootmisel on AS Favor ja metallist fassaadide tootmisel OÜ Metek. „Favori kogutoodangus on ripplagede maht suhteliselt tagasihoidlik ja Metek teeb fassaadiprojekte Soomes nii palju, et tihtipeale ei viitsi nad Eestis pakkudagi,“ iseloomustab Elmo konkurente.

„Praegu on tihti konkurentideks sellised firmad, kellel endal polegi tootmisvõimsust,“ jätkab ta. „Lihtsalt tahetakse mingi ehitusobjekt kätte saada, tehakse pakkumine ja alles siis hakatakse vaatama, kust saaks fassaadi tellida. Nii nad sageli ringiga jõuavadki meie juurde. Kui pakutav töö ära tasub, siis me teeme.“

Koostöö on olnud ideaalne

Mattias Agabus,
OÜ Agabus Arhitektid omanik ja tegevjuht

"Parmeti peale võib alati kindel olla, koostöö nendega on minu kui arhitekti jaoks olnud ideaalne. Kui minna nende juurde arhitektuurse ideega, siis kindlasti saab sellest lõplik ehitustoode, mis vastu peab, üleval püsib ja ühtlasi ka nägus välja näeb. Parmeti puhul ei ole kunagi olnud seda probleemi, et ei arvestata arhitekti ettepanekuid.

Ka keerulisemad tooted nagu näiteks perforeeritud fassaadid on Parmet teostanud täpselt sellised, nagu esialgne idee on olnud. Perforatsioonipingil töötlemisel on oht, et midagi võib esialgsest ideest kaduma minna. Aga Parmeti puhul ei ole läinud ja kõik tellitu on tulnud ideaalselt välja. Nende töid on ilus vaadata ja neid töid ei ole ainult Eestis, neid on ka Lätis ja mujal.

Praegu teeme Parmetiga koostööd Ülemiste Citys teise Öpiku torni juures. Sinna tuleb Parmeti fassaad. Esimese Öpiku torni fassaadi tegi Metek. Saab näha, kumma firma vuugid ja muud asjad on kenamad.

Parmeti tegevjuht Elmo Parik on otsekohene, konkreetne ja asjalik härrasmees. Arhitektil on temaga hea koostööd teha. Ta leiab ka kõige keerulisematele küsimustele vastused ja probleemidele lahendused."

 

Fassaaditootja kolm soovitust

1. Tasu tuleb hiljem. Kui alustad ettevõtlusega, ei tasu arvata, et kohe hakkab raha tulema. Enne on vaja ikka palju tööd teha ja pikka aega kannatada, alles siis võid mingit tasu loota. Järjepidevus ja töö on olulised. Oleme küllalt näinud alustavaid ettevõtteid, mis aasta-kaks suudavad ära punnitada ja sinna see jääb, sest neil pole järjepidevust.

2. Hoia rahaasjad korras. Hinnatud on ettevõtjad, kes on raha asjus täpsed ja kel on kohusetunne maksta tarnijale õigel ajal. Kahjuks oleme pidevalt sunnitud kogema, et osa ettevõtjate finantsdistsipliin jätab soovida. Väsitab ära, kui pead pidevalt tegelema sellega, et oma raha kätte saada. See on ettevõtluse juures kõige hullem asi.

3. Ole kahe jalaga maa peal. Kui saadakse esimene objekt, arvatakse, et küll nüüd hakkab minema. Tegelikult ikka ei lähe küll. Selliseid pilvedes hõljuvaid firmajuhte on praegusel ajal väga palju. Meie ei ole kunagi pilvedesse hõljuma läinud – et kui kopika teenid, siis kohe see sirgu lüüa. Oleme alati hoidnud reserve, ka raskematel aegadel.

Pane tähele

  • Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
  • Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2013, 2014 ja 2015. 2013. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2013-2015 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.
  • TOPi jõudis tänavu 875 ettevõtet.
  • Loe veebist: www.aripaev.ee/gasell
  • Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    11. September 2017, 10:57
    Otsi:

    Ava täpsem otsing