Kataloonia tahab tulevikus iseseisvuda
Kataloonia president Carles Puigdemont ütles täna õhtul Barcelonas Kataloonia parlamendi ees peetud kõnes, et kuigi piirkond lähtub referendumi tulemustest ning soovib välja kuulutada iseseisvuse, tahetakse Hispaaniaga siiski veel läbi rääkida, vahendab BBC.
Puidgemont esines Barcelonas Kataloonia parlamendi ees täna Eesti aja järgi poole üheksa paiku. Algselt pidi sõnavõtt algama kella 19 paiku, ent see lükkus enam kui tunni võrra edasi. See omakorda pani analüütikuid ja ajakirjanikke küsima, kas edasilükkamine polnud põhjustatud ehk sellest, et Kataloonia liidrid viimasel hetkel meelt muutsid. Muude põhjustena toodi välja ka viimase hetke võimaliku rahvusvahelise sekkumise, aga ka koalitsioonipartnerite rahulolematuse esitatava kõnega, vahendab BBC.
“Järgime rahva tahet”
Puidgemont alustas oma kõnet sellega, et ta pole huvitatud kriisi süvendamisest, vastupidi, referendumi eesmärk oli otsida mõistmist. President lisas, et Kataloonia soovib Hispaaniaga häid suhteid. Samas hurjutas ta politseinikke, et nood ei lasknud 1. oktoobril peetud referendumil inimestel valimisjaoskondadesse oma häält andma minna. “Asja eesmärk oli külvata hirmu,” ütles president.
Seejärel ütles Puigdemont, et Kataloonia on otsustanud järgida rahva tahet ning kuulutab välja iseseisvuse. "Olles Kataloonia president, tahan ma sel ajaloolisel hetkel ellu viia rahva tahet saada iseseisvaks," ütles ta, ent lisas kohe, et järgnevatel nädalatel soovitakse siiski Hispaania keskvalitsusega veel läbi rääkida. See tähendab, et piirkonna iseseisvumine lükkub edasi.
Parlamendi hoone ümbruses on kohal politsei ning oodata on ka meeleavaldusi. Tuhanded inimesed on Barcelona keskväljakule kogunenud, et kuulata Puigdemonti kõnet.
Ärevad on meeleolud täna olnud ka Hispaania pealinnas Madridis. Hispaania keskvalitsus on Barcelonat hoiatanud, et Puigdemont ei teeks midagi sellist, mida “hiljem tagasi pöörata ei saa”. Ühtlasi on Madrid juba hoiatanud, et kasutusele võetakse kõik põhiseaduses sätestatud õigused, et Kataloonia iseseisvumist takistada. Sellega viidatakse eeskätt Hispaania põhiseaduse artiklile 155, mis sätestab, et keskvalitsus võib võtta autonoomse piirkonna enda otsekontrolli alla, kui viimane peaks käituma riigi huvide vastaselt.