Pank esitas kohtule hagi, mille järgi anti 10 aastat tagasi kahele inimesele korteri ostmiseks laenu. Üks laenusaaja on tänaseks surnud. Kuna teine laenusaaja ei täitnud tähtaegselt kohustusi, ütles pank 2013. aastal laenulepingu erakorraliselt üles ja nõudis kohtu kaudu saamata jäänud võlgnevust koos intressiga, kogusummas üle 11 000 euro.

Maakohus jättis panga nõude rahuldamata, leides, et pank rikkus liiga kergekäelise laenamisega vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Ringkonnakohtus aga hindas kolmest kohtunikust koosnev kolleegium panga nõude põhjendatuks. Kohus leidis eile, et vastutustundliku laenamise põhimõtte eesmärk on vähendada olukordi, mil laenusaaja majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad talle negatiivsed tagajärjed. See regulatsioon ei tähenda laenusaaja vastutusvõime vähendamist.

Kohus märgib, et leping on pooltele täitmiseks kohustuslik ja selle rikkumisega kaasneb vastutus. Laenusaaja teab oma majanduslikku olukorda ja laenu tagasimaksmise võimet ning seega vastutab ka oma valikutest tulenevate negatiivsete tagajärgede eest.

Tartu ringkonnakohus selgitas pressiteate vahendusel, et isegi kui pank oleks jätnud laenusaajale lepingueelsetel läbirääkimistel olulistest asjaoludest teatamata, ei oleks ka siis tõendatud viimasele tekkinud kahju. Rahaliste vahendite suurenemine laenu läbi ei saa olla seaduse mõttes kahju.

Ringkonnakohtu eilse otsuse saab vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul, lisab kohus.