Trump katsetab moslemimaailma punast joont

Donald Trump kavatseb kolida USA saatkonna Tel Avivist Jeruusalemma, tunnustades sellega Püha Linna Iisraeli pealinnana.  Foto: Reuters/Scanpix
Äripäev • 6. detsember 2017 • 4 min
Jaga lugu:

USA president Donald Trump kavatseb täna tunnustada Jeruusalemma kui Iisraeli pealinna, kuuutades Ameerika Ühendriikide saatkonna Tel Avivist Jeruusalemma kolimise, selgus Valge Maja pressibriifingul.

Araabia riikide juhid on hoiatanud Trumpi selle sammu eest, sest see võib põhjustada piirkonnas uute konfliktide puhangu. Trumpi kavatsus ongi juba pannud kasvama araabia maade pahameele, vahendas BBC.

Valge Maja esindajad lisasid, et seni pole saatkonna jaoks ühtegi hoonet välja vaadatud ning et ümberkolimisele võib minna aastaid.

Kava järgi annab Trump täna välisministrile ülesande alustada saatkonna kolimist Tel Avivist Jeruusalemma, teisalt aga palub Kongressilt saatkonna kolimise edasilükkamist veel kuue kuu võrra. Kõik USA presidendid, kaasa arvatud Trump, kirjutavad sellele dokumendile alla iga kuue kuu järel, alates sellest, kui 1995. aastal võttis Kongress vastu saatkonna kolimise otsuse.

Jeruusalemma staatus on üks kõige teravamaid küsimusi Iisraeli ja tema araabia naabrite vahel. Iisrael leiab, et Jerusalemm on nende riigi pealinn, kuid palestiinlased peavad Ida-Jeruusalemma oma tulevase riigi pealinnaks.

Kui Trump kuulutab saatkonna kolimise otsusega Jeruusalemma Iisraeli pealinnaks, on USA esimene riik, kes on seda teinud alates Iisraeli riigi rajamisest 1948. aastal, kirjutas BBC.

Miks just nüüd?

BBC korrespondent USA välisministeeriumi juures Barbara Plett Usher märkis, et valimiskampaania ajal lubas Trump korduvalt saatkonna kolimist. Ja paistab, et nüüd ta teebki seda – lihtsalt täidab oma lubaduse. Valge Maja esindajate sõnul fikseerib Trump vaid reaalsuse – Jeruusalemm on juba niigi tema arvates Iisraeli pealinn, märkis Plett Usher.

Diplomaatide hinnangul ei muuda Jeruusalemma puudutav otsus USA poliitikat Iisraeli riigipiiri kohta. Lisaks jääb Templimäele status quo, selgitas BBC korrespondent.

Jordaania ja Saudi Araabia on hoiatanud Trumpi, et see samm võib tõsiselt ohustada olukorda piirkonnas ja moslemimaailmas tervikuna. Näib, et palestiinlased ei saa midagi, nentis Plett Usher ja lisas, et muidugi võib olla mingi kaugeleulatuvam strateegia, kuid pigem tahab Trump lihtsalt meeldida oma iisraeli-meelsetele valijatele.

Miks see uudis ärritab?

Jeruusalemma staatus on otseselt seotud Iisraeli ja Palestiina autonoomia teemaga, milles viimast toetavad teised araabia riigid ja kogu islamimaailm.

Linna, eriti selle idaosa, peavad pühaks kolme religiooni – judaismi, islami ja kristluse – esindajad. Iisrael hõivas selle piirkonna 1967. aastal Kuuepäevase sõja käigus ja peab linna oma territooriumi lahutamatuks osaks. Palestiinlased peavad aga Ida-Jeruusalemma oma tulevase riigi pealinnaks.

Vastavalt 1993. aasta rahulepingule otsustatakse linna lõplik staatus rahuläbirääkimiste järgmistes etappides. Iisraeli õigust Jeruusalemmale ei ole ükski riik tunnustanud. Kõik, kaasa arvatud Iisraeli lähim liitlane USA, on oma suursaatkonnad sisse seadnud Tel Avivi.

Aastast 1967 alustas Iisrael Ida-Jeruusalemmas kümnete elukvartalite ehitamist, ning seal elab praegu umbes 200 000 iisraellast. Asunikke peetakse rahvusvahelise õiguse normide järgi ebaseaduslikeks, kuigi Iisrael vaidleb sellele vastu. Kui USA nüüd ametlikult tunnistab Jeruusalemma Iisraeli pealinnaks, kutsub see esile konflikti kogu rahvusvahelise üldsusega, kirjutab BBC. Lisaks tugevdab otsus ka Iisraeli positsiooni Ida-Jeruusalemmas, pidades silmas just asunduste legaalsust.

Otsus tõstatab ka küsimuse, kuidas USA tõlgendab edaspidi sel teemal vastu võetavaid ÜRO resolutsioone. USA-l on vetoõigus, mida ta saab kasutada, kui hakatakse arutama Iisraeli valitsuse tegusid linna idaosas.

Trumpi administratsiooni esindajad selgitasid, et president on valmis toetama „kahele rahvale kahe linna“ põhimõtet tingimusel, kui osapooled – iisraellased ja palestiinlased – on ise sellega nõus. Jeruusalemma ja Iisraeli piirid peavad olema kooskõlastatud rahulepingu ja kahe osapoole otsusega, selgitas Valge Maja.

Kuidas on reageerinud teised riigid?

USA liitlased Lähis-Idas on reageerinud uudisele agressiivselt. Jordaania, kelle järelevalve all on kõik Jeruusalemma islami pühakojad, hoiatas, et Trumpi tegevusel võivad olla rängad tagajärjed. Jordaania initsiatiivil kutsuti kokku Araabia Liiga ja Islami Koostöö Organisatsiooni erakorraline nõupidamine. Liiga hinnangul annab Trumpi otsus vaid hoogu fanatismi ja julmuse kasvule.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan aga hoiatas Trumpi, et see ületab „punase joone“ kõigi moslemite jaoks. „Härra Trump! Jeruusalemm, see on moslemitele punane joon. Me võime jõuda sinnamaani, et katkestame selle küsimuse pärast Iisraeliga diplomaatilised suhted,“ teatas Erdogan eilses teleesinemises. Türgi valitsus omakorda nimetas toimuvat tohutuks katastroofiks, mis hävitab hapra rahu ja viib uute konfliktideni.

Palestiina Rahvusliku Omavalitsuse esindaja Mahmud Abbas kutsus maailma riigijuhte üles olukorda sekkuma. „USA selline otsus hävitab rahuprotsessi ja destabiliseerib olukorda piirkonnas,“ hoiatas ta.

Kümnendi vältel on USA istunud rahukõneluste laua taga, Trumpi meeskond töötab ka praegu uue rahuleppe projekti kallal. Kuid Jeruusalemma tunnustamine Iisraeli pealinnana viib selleni, et Washington kaotab kõik saavutatud positsioonid palestiinlaste silmis, leidis BBC.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt