Haridustase käristab palgalõhet
Kui võtta kõige madalam haridustase, siis on palgatõus viie aastaga 32%, kui aga võtta kolmas tase, siis see tõus on olnud 38%, kommenteeris statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus novembris valminud kutsehariduse uuringut.
"See tähendab, et mida haritum sa oled, seda rohkem jooksed teistel eest ära,” selgitas Õmblus Eesti Päevalehele ja lisas: „See lõhe suureneb.”
Haridus- ja teadusministeeriumil valmis novembri teises pooles kutsehariduse uuring, milles kutsekoolide vilistlased said öelda, kuidas neil läheb. Pressiteate põhjal oli 90% lõpetajaid kutseharidusega rahul, 80% vastanuid ütles ankeedis, et tunneb end tööturul konkurentsivõimeliselt.
Ent sissetuleku poolest nad konkurentsis ei püsi, kirjutab Eesti Päevaleht. Õmblus kommenteeris väljaandele tuhandete leibkondade seas tehtud uuringu tulemust (millele lisati maksuametist ja muudest registritest võetud arvulised andmed), öeldes, et viie aasta netosissetulekute tõusu trend on selge: kõrgharidus toob raha, ülejäänud haridustasemed mitte.
Võrdluses teistega pilt muutub
Kui aga vaadata Eestit teiste OECD riikide kontekstis, siis selgub septembri alguses avaldatud rahvusvahelisest uuringust, et Eesti kõrgharidusega täiskasvanud teenivad keskharidusega täiskasvanutest üsna napilt rohkem tulu. OECD arvutuste järgi toob kõrgharidus Eestis keskharidusega võrreldes 24% rohkem tulu. Ainult Rootsis on 17% lisandväärtusega kõrgharidus Eestist vähem väärt. Lätis on see näitaja juba 44% ja Leedus 79%.
OECD arvutuste järgi on Eestis üks väiksemaid palgaerinevusi ka põhi- ja keskharidusega täiskasvanute vahel. Uuringu järgi teenivad põhiharidusega täiskasvanud eestlased keskharidusega täiskasvanute palgast umbes 87%. Need näitajad on sarnased ka Lätis (87%) ja Leedus (86%).