- OMX Baltic−0,24%319,53
- OMX Riga0,65%977,43
- OMX Tallinn−0,19%2 228,58
- OMX Vilnius−0,17%1 510,75
- S&P 5000,58%7 818,93
- DOW 300,49%51 521,28
- Nasdaq 0,45%27 599,89
- FTSE 1000,42%10 541,69
- Nikkei 2250,13%70 776,45
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,35
- OMX Baltic−0,24%319,53
- OMX Riga0,65%977,43
- OMX Tallinn−0,19%2 228,58
- OMX Vilnius−0,17%1 510,75
- S&P 5000,58%7 818,93
- DOW 300,49%51 521,28
- Nasdaq 0,45%27 599,89
- FTSE 1000,42%10 541,69
- Nikkei 2250,13%70 776,45
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksumäslemine jääb kauaks meelde
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ja kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts võtsid raadiosaates „Poliitikute töölaud“ kokku lõppeva aasta ja arutlesid, millised olid 2017. aasta mõjukamad ning enim meelde jäänud poliitilised otsused.
Mõlemad tõdesid, et selle aasta üheks peamiseks märksõnaks on muutlik maksukeskkond. „Viimase kümne aasta jooksul pole kindlasti nii palju erinevaid märksõnu seoses maksuteemadega üleval olnud kui tänavu. See on märgiline,“ ütles Mait Palts. Mitu maksuteemat, eeskätt palju kiidetud ja kirutud tulumaksuvabamiinimumi tõus 500 eurole, on Paltsi ja Jegorovi sõnul teravamalt esile toonud ümbrikupalkade maksmise.
Nimelt on tulumaksuvabamiinimumi tõus Paltsi sõnul muutnud süsteemi liiga keeruliseks. Juba praegu peavad inimesed ennustama, mis kujuneb nende terve aasta brutosissetulekuks ja millise tulumaksuvaba miinimumi nad peaksid endale määrama. Nendel, kellel on mitu sissetulekuallikat, on Paltsi sõnul väga keeruline ennustada, milliseks kujuneb nende palk ja seeläbi ka maksukohustus. „Keeruline süsteem mõjutab inimeste maksekäitumist, kuna see motiveerib paljusid ümbrikupalka maksma ja ka vastu võtma. Seega ei mõju tulumaksuvaba miinimumi tõus ümbrikupalkade vastu võitlemisele sugugi hästi,“ ütles ta.
Karistused ka töötajatele
Ümbrikupalkade osakaal on sel aastal kasvanud ja kardetavasti jätkab see kasvu ka järgmisel aastal. Kaubanduskoja ja maksuameti kuu aja tagusest uuringust selgus, et eelmisel aastal jäi riigil ümbrikupalkade pärast saamata üle 184 miljoni euro tulu- ja sotsiaalmaksu. Ainuüksi ehitussektor tekitas 2016. aastal ümbrikupalkadega 20,8 miljonit eurot maksukahju. „Uuringu tulemus polnud positiivne. Enam pole nii, et kõik on kas must või valge ehk kas ümbrikus või puhtalt, vaid üha enam suureneb just osalise ümbrikupalga maksmine,“ rääkis Palts.
Ettevõtjad olid tõesti vihased.
kaubanduskoja peadirektor
Jegorov nõustus, et ümbrikupalkade maksmise kasvu risk on kindlasti olemas. „Kindlasti on siin ka koht, kus maksuamet võiks mõelda, kas ehk peaksime senist lähenemist, kuidas ümbrikupalkade vastu võidelda, muutma,“ rääkis Jegorov. Nimelt on seaduse järgi võimalik ümbrikupalga maksmise korral esitada täiendavaid maksunõudeid nii töötajatele kui ka tööandjatele, ent pikka aega on neid esitatud ainult tööandjatele kui töösuhte tugevamale poolele. Samas on Jegorovi sõnul praegu teada, et majandusel läheb hästi ja töökäsi on puudu, mistõttu ei tohiks töötajatel olla probleemi leida endale töökoht, kus makstakse ausalt palka. Seetõttu on tema sõnul alust eeldada, et ei ole ainult nii, et tööandja sunnib ümbrikupalka vastu võtma ja väärib selle eest ainsana karistust, vaid et ka töötajad ise on ümbrikupalga saamisega päri. Seega pakkus Jegorov välja, et võib-olla tasuks ka töötajatele lisanõudeid esitama hakata.
Tööjõuskeemiga tegeletakse
Teine oluline probleem, mis on 2017. aastat kummitanud, on Paltsi ja Jegorovi hinnangul tööjõupuudus ja võõrtööjõu kvoodi väiksus ja bürokraatlikkus. See on Paltsi sõnul viinud selleni, et Eestisse tuuakse sisse võõrtööjõudu skeemide kaudu, mille pärast jääb Eesti ilma ka maksutulust. Nimelt tõusis sel aastal eriti tugevalt esile skeem, kus kolmandate riikide töötajad – peamiselt ukrainlased – saavad tööloa Poola, kuid tulevad seejärel kohe renditööjõuna Eestisse. Renditööjõust ei ole aga Eestis mitte mingisugust ülevaadet, kuid arvatakse, et selliselt on Eestisse tööle tulnud 5000–10 000 inimest.
Jegorov lubas, et rahandusministeerium tegeleb selle probleemiga aktiivselt. „Alles suhtlesime sel teemal põgusalt ka Poola kolleegidega,“ sõnas ta. Kuigi analüüs on veel pooleli, on Jegorovi isiklik seisukoht see, et sellise skeemiga Eestisse tööle tulnud inimesed peaksid ka Eestis maksu maksma, kuna sisuliselt tulevad nad ju tööle just Eestisse, mitte Poola. Jegorovi sõnul peab lahenduse leidma võimalikult kiiresti, kuna probleem on terav. Võimalik, et esimesi ettepanekuid võib kuulda juba jaanuaris.
Aasta probleemi tiitel läheb alkoholile
Lisaks neile kahele probleemile on Paltsi sõnul 2017. aasta üks enim tähelepanu saanud teema alkoholiaktsiisi küsimused. „Alles detsembri lõpus võttis valitsus vastu täiendavaid muudatusi, mis puudutasid alkoholi reklaami ja väljapanekut kauplustes,“ rääkis ta. „See on teema, mis pole kedagi külmaks jätnud,“ ütles ta ja lisas, et kaubanduskoda jätkab alkoholiaktsiisi arutelusid kindlasti ka järgmisel aastal.
Hetkel kuum
Maksuamet võiks mõelda, kas ehk peaksime senist lähenemist, kuidas ümbrikupalkade vastu võidelda, muutma.
rahandusministeeriumi asekantsler
„Ettevõtjate vaates on alkoholiaktsiisi teema murettekitav,“ tõdes Palts. „Kuigi rahandusministeeriumi analüütikud on öelnud, et nende hinnangul on kõik hästi ja aktsiisi laekub rohkem ja suured mured on alusetud, siis tööstuse poolelt on pilt üsna palju mustem,“ rääkis ta. Eesti-Läti vaheline piirikaubandus teeb Euroopa rekordeid. „Me peame vaatama, kuidas ühe toote maksustamine võib mõjutada sotsiaalmajanduslikult keskkonda hoopis laiemalt,“ ütles Palts.
Seevastu leidis Jegorov, et aktsiisikaupadel tuleb vahet teha. Näiteks tõuseb tema sõnul ka bensiini aktsiis, mis mõjutab kogu ettevõtlust väga laialt. „Alkoholi ja tubaka aktsiisi seos majanduses on pigem kaudne. Hotellides ja kaubanduses on nende aktsiis kindlasti teemaks, kuid meil on ka väga suur osa majandusest selline, kus alkohol pole mingi sisend. Neile on teised teemad olulised,“ rääkis Jegorov.
Aasta suurim tüli
Lõppevat aastat jääb Paltsi ja Jegorovi sõnul meenutama ka ettevõtjate ja poliitikute vaheline tuliseim konflikt läbi aastate. Põhjuseks oli valitsuse soov kehtestada panditulumaks, mis tähendanuks, et kõik ema- ja tütarettevõtete vahelised laenud oleksid maksustatud 20% maksuga. Ettevõtjad nimetasid otsust robustseks, paindumatuks ja ettevõtjavaenulikuks. „Ettevõtjad olid tõesti vihased. See seik lõppes ka sellega, et lõpuks vahetati välja rahandusminister,“ ütles Palts.
Ka Jegorov tunnistas, et tema polnud varem näinud nii emotsionaalset rahandusministri ja kaubanduskoja juhatuse liikmete kohtumist kui sel kevadel panditulumaksu küsimustes. Vastasseis lõppes sellega, et panditulumaksust loobuti ja maksuamet tegi konkreetsemad juhised, milliseid laene võib ka päriselt laenudeks nimetada ja kuidas saavad ettevõtjad tõestada, et tegu ei ole vaid kasumite väljaviimisega. Peamine põhjus, miks panditulumaksu niivõrd halvaks peeti, oli välisinvestorite peletamise oht ja ettevõtjatele investeeringute kallimaks muutumine.
Hetkel kuum
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele