• Jaga lugu:

    Ümbrikupalgad nõuavad üha suuremat võitlust

    Ümbrikupalkade probleem süveneb keerulisemaks muutuva maksusüsteemiga, tõdesid maksu-ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann ja kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

    Eelmisel aastal jäi riigil saamata üle 184 miljoni euro tulu- ja sotsiaalmaksu.

    Ehitussektoris tekitati 2016. aastal ümbrikupalkadega 20,8 miljonit eurot maksukahju.

    Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts nentis, et kõige suurem mure ümbrikupalkadega on jätkuvalt ehitussektoris, aga suur on see ka veonduses ja laonduses. Ta märkis, et sellesügisese uuringu järgi on kasvanud nende ettevõtjate osakaal, kes oma sektoris hindavad ümbrikupalkade osa suuremaks kui varem. Näiteks ehitussektoris arvas varem enamus, et sektoris saab 10% oma palga mustalt, nüüd aga arvatakse, et neid on 20%.
    „Kui vaadata küsitluse tulemusi üldisemalt, võib sealt välja lugeda, et ettevõtjate hinnangul on kasvutrendis nende ettevõtete osakaal, kes maksavad oma töötajatele palgast varasemaga võrreldes suurema osa nii-öelda ümbrikus,“ ütles Palts.
    Nii Palts kui ka maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann tõdesid, et uuel aastal keerulisemaks muutuv maksusüsteem süvendab probleemi veelgi. Järgmisel aastal võetakse aga kasutusele uued võimalused selle kontrolli all hoidmiseks. Nii võib riigihankgetel jätta hankija kõrvale pakkuja, kelle makstav palk jääb alla 70 protsendi sektori keskmisest. „Väga raske on nõuda erasektorilt ausat käitumist, kui riik ise tellijana ei ole väga huvitatud sellest,“ sõnas Reitmann.
    Amet hakkab väljastama ehitusettevõtetele keskmise töötasu tõendit, kus on näha, kui suure osakaalu moodustab tema viimase kuue kuu töötasu ehitusvaldkonna keskmisest. „Kutsume üles ka eratellijaid seda tõendit ehitajalt hanketingimustes nõudma, et surve ümbrikupalgast loobuda oleks veelgi laialdasem,“ ütles Reitmann.
    Lisaks keskmise palga nõudele on ehitusettevõtjate liit teinud täiendavaid ettepanekuid ümbrikupalgaga võitlemisel. Näiteks võiks nende hinnangul rakendada solidaarvastutuse põhimõtet ehk kui ostja on teinud tehingu probleemse müüjaga, võib ta muutuda selles tehingus solidaarselt vastutavaks, kui müüja jätab maksud maksmata. Samuti on koostöös ehitusettevõtjatega arutelu all alltöövõtu ahelate piiramine ning ehitusobjektidel kohustuslik töötajate elektrooniline registreerimine ja tööajaarvestuse pidamine.
    Piirang sunnib välismaalast palkama mustalt
    Ehitussektoris on üha suurenev probleem ka välistööjõu töötamine ebaseaduslikult. „Kui me varem oma kontrollreididel leidsime omaenda kodanikke, kes olid mustalt tööl, siis nüüd avastame järjest enam inimesi, kes on peamiselt küll Ukrainast, aga ka teistest riikidest,“ rääkis Reitmann.
    Reitmanni sõnul on neil ka tagasiside turult, et võõrtööjõu kvoot on piirav. „Need ehitustöölised Ukrainast on tegelikult head töötajad ja Eesti ettevõtjad oleksid nõus neid otse tööle võtma, kui ei oleks seda kvooti ees ehk ettepanek kvooti leevendada on väga asjakohane praegu.“ Ta lisas, et kvoot on tekitanud tööliste saatmise siia Poola kaudu. „See probleem tuleks lahendada kompleksselt. Me ei saa võidelda ainult nende töölistega, kes objektidel on.“
    Reitmann ütles, et nad otsivad koos tööinspektsiooni ning politsei- ja piirivalveametiga, kuidas saavutada üheskoos seda, et pärast objektil käimist ei oleks kuu või isegi nädala pärast samad ebaseaduslikult töötavad välismaalased seal tagasi. „Mõju peab olema tugevam ja suurem ka nendele ettevõtetele, et nad ei kasutaks seda skeemi enam.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Change'i tulemused viisid osaku langusesse
Funderbeamis kauplev krüptoraha platvorm Change avalikustas kolmapäeval teise kvartali tulemused, mis olid väga sarnased esimesele kvartalile.
Funderbeamis kauplev krüptoraha platvorm Change avalikustas kolmapäeval teise kvartali tulemused, mis olid väga sarnased esimesele kvartalile.
Raadiohommikus: tulemuste sadu ning Hiina hirmud börsil
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Lahkuv juht: Ragn-Sells saab endale ägeda uue juhi
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.