Põud ehituskoolides

Küttesüsteemi paigaldus  Foto: Shutterstock
Kristjan Pruul • 15. jaanuar • 5 min
Jaga lugu:

Ehituserialasid kõrgkoolis õppima asujate arv on viie aastaga kahanenud neljandiku võrra ja ettevõtjaid kummitab peatne põud töötajate leidmisel.

Ehitus vajab aastas umbes 880 uut töötajat, kellest 385 spetsialisti ning 495 oskus­töötajat, selgus sihtasutuse Kutsekoda korraldatud uuringust OSKA. Lähiaastatel jääb puudu umbes kolmandik inseneri­hariduse omandanutest, eriti praktilise suunaga inseneridest, kes töötaksid projekti- või objekti­juhina.

Eriti keeruline on olukord tehno­süsteemide paigaldamisega,­ sest need lähevad üha keerukamaks ja suur puudus on kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneridest.

Insenertehnilise personaliga on tõesti­ väga keeruline, möönis tehnovõrke paigaldava Viljandi ettevõtte Sovek juht Margus Keerutaja. “Eestis saab meie sektori inseneriks ainult tehnikaülikoolis ja insener­õppes. Aga inseneri kõrghariduse omandanud inimesed ei taha enam platsil tööd teha, nemad eelistaksid projekteerimist, kontoris. Tallinna tehnikakõrgkoolis veevarustuse alasid jälle ei õpetata, sealt keskastme juhte ei leia, sest see ei ole piisavalt populaarne,” rääkis Keerutaja. 

Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusosakonna direktor Martti Kiisa nõustus Keerutajaga. “Tehnosüsteemide erialadega on seis kurb, sest seal üliõpilaste suurt tungi ei ole,” ütles ta. “Tehnikaülikoolis on spetsialistid olemas, kes seda haridust pakuvad ja meie oleme otsustanud, et täitugu siis pigem sealsed rühmad, ei ole mõtet piiratud arvu üliõpilaste pärast võistlema hakata. Aga kindlasti ei ole see pikaajaline lahendus, selles sektoris on vaja ka rakenduslikku väljaõpet,” lisas Kiisa. Ta avaldas lootust koostöös ehitusinseneride liiduga käima panna kõigepealt täiendkoolituse kursused ja hiljem otsida võimalusi tasemeõppes rühmade avamiseks.

Haridusministeeriumi kutsehariduse valdkonna asekantsleri Ivar Siku sõnul sõltub ehitussektor üsna tugevasti majanduse­ käekäigust. “Majanduslanguse ajal on mahti rohkem koolis käia, majandustõusu ajal palgatakse kõik koolipingist tööle. Siiski­ peab ütlema, et arvuliselt on kutsehariduses lõpetajate arv ehituserialadel viimasel­ viiel aastal veidi kasvanud,” rääkis Sikk.

IT tõmbab gümnasisti rohkem

Ehituses töötab Eestis iga kümnes töötaja, ühtekokku ca 63 000 hinge, ning see annab 8 protsenti SKPst. Inseneribüroo EstKonsult juht ja ehitusinseneride liidu liige Heiki Meos kirjutas uuringus, et ehitusaladel on raske võistelda populaarsete infotehnoloogia või keskkonnatehnikaga, mis praegu haaravad endale suure osa gümnaasiumite lõpetajatest.

Ehitusettevõtjate liidu juhi Indrek Petersoni hinnangul on probleem jälle Eesti ehitusturu suures muutlikkuses, tööjõu nõudlus käib sektoris lainetega ja see vähendab töötajate kindlustunnet tuleviku suhtes. Ühte- või teistpidi on vähese erialase väljaõppega töötajate suur osakaal märk sellest, et Eesti haridussüsteemi võimekus ei vasta tööturu vajadustele.

“Pole saladus, et tehnoloogilise ja juhtimisinnovatsiooni mõistes on mitu teist valdkonda ja välisriikide ehitusmaastik meist paar sammu ees, aga võistlema peab sektor mõlemaga,” kirjutas majandusministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass. “Ehitussektori kuvand ja tegelik areng peavad tänapäeva võimalusi arvestades kannatama võrdlust nii Skype’i, TransferWise’i kui ka Uberiga,” lisas ta.

Erialaoskuste täiendamise puhul on eriti suur vajadus BIMi täienduskoolituste järele, seda eelkõige töötavatele inseneridele, arhitektidele, geodeetidele ja juhtidele. Selles vallas on ka Martti Kiisa sõnul huvi õpilaste seas palju suurem. “Sektori üks suur kitsaskoht on see, et niinimetatud BIM-spetsialiste on väga palju puudu. Tegelikult on ka huvi nende erialade vastu suur, järjekord täiendõppesse on täiesti olemas ning kas sügisest või järgmisest aastast avame koolis ka BIM õppekavaga rühma,” rääkis Kiisa. Ühes rühmas käib Tallinna Tehnikakõrgkoolis kuskil 35 inimest.

Keerutaja sõnul on vaja rohkem stipendiume. “Meiegi otsisime Tehnikaülikoolis üles ühe poisi, kellele stipendiumi maksta. Ta küll väga ei taha võtta, ei taha liialt end siduda,” rääkis Keerutaja. Tema sõnul oleks vaja ka paindlikumaid õppekavasid ja rohkem täiendõpet. “Me tahaks võimalusi, kus saaksime kokku leppida teooriale kuluva aja ja näiteks meie juures tehtava praktikaaja. Tehnikakõrgkoolis õppijatega võiks küll sellist koostööd teha,” pakkus ta.

Ka Kiisa sõnul on ettevõtjate huvi stipen­diume pakkuda viimasel ajal kasvanud. “Näen teede-ehitajate suurt huvi ja mujalgi.­ Suur tunnustus neile selle eest,” ütles ta.

Soome tõmme

Ehitussektori võimalusi piirab ka suur välismaal käivate töötajate arv, millest vähemalt kolmveerand töötab Soomes. Tööjõu-uuringu järgi käis püsivalt väljarännanuid arvestamata 2016. aastal Eesti alalistest elanikest Soomes ehituses tööl üle 12 000 inimese, mis on viiendik kõigist sektoris hõivatutest.

Kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate jaoks on see küll pisut teistmoodi. “Soome tõmme oli varem tugevam, nüüd on palgad pisut ühtlustunud, nad on Eestis küll väiksemad, aga ka elu on Soomes kallim,” rääkis Keerutaja. “Meil läks ka paar meest Soome, aga tulid tagasi. Seal on ametiühingud ikka nii tugevad, et nende kvalifikatsiooni järgi lasti neil ainult nii-öelda abitöid teha. Siis olid veel ajalised piirangud, arvata võib, et kui inimene läheb komandeeringusse, siis ta tahaks lühema aja jooksul rohkem tööd teha, aga see ei olnud võimalik,” ütles ta.

 

 

Ehitustöölistel vähene väljaõpe

Hooneehitusel ja lihtsamatel töödel on tõmme Soome jällegi veel suurem. Koos suure töötajate arvu kõikumisega ongi see kaasa toonud, et üle 40 protsendi oskustöötajatest on kas põhi- või keskharidusega.­ Nende täiendõppe vajadus muutub seda pakilisemaks, mida keerulisemaks läheb töö objektidel. Siin on OSKA uuringu järgi­ probleemiks kõik alates IKT-oskustest ja projektide mõistmisest kuni paremate suhtlemisoskusteni välja, mida projektipõhises töökorralduses järjest rohkem vaja läheb.

“Meie leidsime sellest väljapääsu sellega, et teeme suurt koostööd Viljandi kutse­õppekeskusega, kuskil kaks kolmandikku­ meie töötajatest tuleb sealt,” rääkis Keerutaja.

Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul on siingi probleem õpilaste huvipuudus. “Paljuski on valdkonna populariseerimine, nagu ka kvalifitseeritud töötajatele töö pakkumine, ettevõtjate käes,” rääkis asekantsler Sikk, kes on mure tõstatanud ka ehitusettevõtete liiduga suheldes.

“Ettevõtted on väga oodatud kutseõppe­asutustega koostööd tegema, et laiendada­ töökohapõhise õppe võimalusi ja leevendada oskustöötajate põuda,” lisas ta ja tõi näiteks katuse- ja fassaadimeistrite liidu, mille abil on kaks õppegruppi Tallinna Ehitus­koolis läbinud õpingud lamekatusekatja õppekaval.

“Õppekavade sisuga plaanib riik kindlasti tegeleda. Ja selles vallas on samuti koostöö ehitussektoriga väga oluline, näiteks ehitusettevõtete liit on väärtuslikku abi andnud ja omalt poolt panustanud. Ministeerium analüüsib ka kutseeksamite sooritamist erinevates õppeasutustes – tähtis on tagada, et kutsekoolide lõpetajate oskused oleksid ajakohased,” ütles asekantsler.

Taivo Möll, Teede Tehnokeskuse juhataja

Milliseid lahendusi Teede Tehnokeskuses järelkasvu probleemile leida?

Teedevaldkonnas on järelekasvu temaatika aktuaalne, sest sarnaselt teiste ehitustega seotud erialadega ei ole see noorte hulgas just kõige atraktiivsem. Kui koolituskohtade arvuga võrdsel hulgal inimesi ka erialal tööle asuks, kataks see laias laastus vajaduse ära. Samas õpingute katkestamised annavad tulemuseks väiksema hulga ettevalmistatud spetsialiste, kui valdkonnas oodatakse.

Praktikavõimalusi pakub enamik teedevaldkonna ettevõtteid ja ka maanteeamet. Toimib koostöö õppeasutustega, mille raames käiakse tuvustamas teedevaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid ja asutusi ning tutvustatakse ka praktikavõimalusi. Kui noor on praktika käigus jätnud endast ettevõttele hea mulje, siis leitakse võimalus ka stipendiumi maksmiseks või osalise tööajaga jätkamiseks kuni kooli lõpetamiseni.

Üheks heaks näiteks viimasest ajast on võimalus rakendada tudengeid riigimaanteede omanikujärelevalves abiinseneridena tingimusel, et õppeprogramm on läbitud vähemalt 120 AP ulatuses. See võimaldab noortel töötada ehitusprotsessi keskel ja saada ülevaade reaalsetest väljakutsetest ehitusplatsil. Eelmine aasta näitas, et ettevõtted kaasavad tudengeid hea meelega.

Kas tee-ehitajad lahkuvad samuti tööle piiri taha?

Kindlasti minnakse  ka piiri taha, kuid see ei ole massiline ja toimub pigem tööliste tasemel, teedeinseneride Eestist väljapoole tööle asumine on harv. Eesti kasuks on olukorda viimasel ajal mõjutanud ka palgataseme kasv, mis soodustab pigem töötama kodu ja pere lähedal.

Uuest aastast hakkavad tööle kutsetunnistuse nõue vastutavatele töökohtadele, kas see muudab olukorra sektoris raskemaks või lihtsustab midagi?

Kutsetunnistuste nõude rakendamine otseselt midagi ei lihtsusta, kuid annab eelise neile, kel on vastav haridus, töökogemus ja kes on end erialaselt täiendanud. Kindlasti võib esialgu tekkida segadust ja selguda vajadus ka kutsestandardite muutmiseks-täiendmiseks, kuid pikas perspektiivis peaks see mõjuma pigem positiivselt ja motiveerima erialase kompetentsi arendamist.  

Milliseid lisapingutusi ootate riigilt ja haridussüsteemilt?

Märksõnaks on sisuline koostöö. Kiire tehnoloogiline areng eeldab pidevat dialoogi ja sisulist kõigi osapoolte kaasamist, kohati on meil selles arenguruumi. Riigilt ja haridussüsteemilt ootame suuremat loodus- ja reaalhariduse edendamist juba põhi- ja keskhariduse tasemel.

Kas suuremate stipendiumite süsteem võiks olukorda sektoris parandada?

Raske öelda, kas just see tudengeid juurde toob võib õppimas hoiab. Kindlasti tuleks panustada õppejõudude motivatsioonisüsteemi rakendamisse, et need, kes eriala õpetavad, oleksid tasemel ja saaskid ka väärilist tasu. Sektori mainele mõjuks see kindlasti positiivselt.

.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt