Märt Belkin • 17. jaanuar 2018
Jaga lugu:

Taal: teeks alustuseks maamaksu korda

Õiglane on maksustada rikkust ehk rikkana elamist ja hoiduda maksustamast jõukaks saamist, rõhutas ettevõtja Olari Taal.
Õiglane on maksustada rikkust ehk rikkana elamist ja hoiduda maksustamast jõukaks saamist, rõhutas ettevõtja Olari Taal.  Foto: Eiko Kink

Ettevõtjad leiavad, et omavalitsustele kinnisvaramaksu kehtestamise voli andmine on küll arutelu väärt, ent enne oleks mõistlik korda teha ja läbi mõelda juba olemasolev maamaks. Maksukoormus igal juhul tõusta ei tohiks, ehkki rikkana elamist maksustada võib olla mõistlik.

Kinnisvaramaksu mõtte käis nädala alguses välja ekspeaminister, praegune Viimsi vallavanem Siim Kallas. Ta tõdes, et 25 aastat tagasi loodud omavalitsuste tulubaas on tänaseks oma aja üle elanud ja seda tuleb muuta viisil, et omavalitsused saaksid vähemalt ideaalis olla isemajandavad.

Debatti väärt idee

Kallas ütles, et Eesti suur erand kogu maailmas on see, et meil ei ole omavalitsuste kulubaasis kinnisvara maksu. Kuigi see on poliitiliselt tundlik teema, siis tuleks ka sellist võimalust mingit nurka pidi arutada. "Nii imelik kui see ka ei tundu, võiks varade maksustamine olla praktilisem ja mõistlikum, sest kinnisvara asub, seal kus ta asub. Aga palk, jumal teab, kust sa selle saad ja kellele see maks laekub," põhjendas ta Äripäeva raadios. Kallas leiab, et sellel teemal võiks alustada laialdast diskussiooni.

Kunagine hansapankur Olari Taal ütles, et ilmtingimata on kinnisvaramaksu idee debatti väärt. „Ja mitte ainult, vaid ammu on meilgi aeg jõuda vara – rikkana elamise – maksustamiseni. Õiglane on maksustada rikkust ehk rikkana elamist ja hoiduda maksustamast jõukaks saamist,“ märkis ta.

Kinnisvarafirma 1Partner tegevjuht Martin Vahter leidis samuti, et debatti võib pidada alati. „Eks ta rohkem selline jõukatelt äravõtmise maks on,“ tõdes ta, ent sedastas samas, et kuna maksustataks jõukas olemist, mitte jõukaks saamist, oleks sellel ühiskonnale mingi tasakaalustav mõju.

„Samas eeldab see ühiskonnalt teatud rikkuse taset, mis minu hinnangul veel saavutatud ei ole. Eesti kinnisvara on valdavalt ikka veel vana ning liialt energiat kulutav, mistõttu on selle täiendav maksustamine küsitav. Kui soovitakse jõukamatelt rohkem ära võtta, siis selleks on teisi võimalusi,“ hindas Vahter.

Kas meil peavad kõik maksud olema?

Kui kinnisvaramaksu peale aga mõelda, siis kindlasti ei tohiks sellest maksukoormus tõusta, leiavad ettevõtjad. „Kinnisvara maksustamise arvelt võiks näiteks vähendada ettevõtlust kägistavaid tööjõumaksusid,“ pakkus Taal välja.

„Paraku on ajalugu näidanud, et meil käivad asjad ikka nii, et üha suuremas rahavajaduses kergitatakse makse, mitte ei mõelda, kuidas majanduskasvu või ekspordi suurendamise läbi suurendada rahvuslikku rikkust ja seeläbi ka maksutulusid,“ tõdes kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts.

Ta märkis, et kinnisvaramaks on üks väheseid, mida Eestis nime poolest veel ei ole – kuigi maamaks meil on, ja seegi on ju kinnisvaramaks. „Ise küsimus on, kas meil peavad just kõik maksud olema ja ehk ei peaks me selles võistluses esimeseks püüdma tulla,“ rõhutas Palts taas.

Kinnisvaramaksu on rahvusvaheliselt palju kasutatud ja uuritud, tõi kaubandus-tööstuskoja juht esile ja märkis, et sellel on nii omad plussid kui ka miinused. „Ideaalis on seda suhteliselt lihtne administreerida ja maksubaas on lai ning stabiilne,“ rääkis Palts, ent tõdes samas, et elu on näidanud, et teiselt poolt on maks kergesti poliitiliselt manipuleeritav ning maksueranditest saavad peagi reeglid.

„Üldiselt juhtub ka see, et erinevatele valijagruppidele tehakse soodustusi ning vahe maksavad lõpuks kinni ettevõtjad. Nii saame tulemuse, kus ettevõtja jaoks on üks arvestatav püsikulu juures. Nii on täna läinud ka maamaksuga,“ märkis Palts.

1Partneri juhi Vahteri sõnul on kinnisvaramaks ka keeruline, sest selleks peaks hakkama hooneid hindama, mis on suur ja subjektiivne töö. „Selle asemel võiks hoopis (taas)kehtestada kodualuse maamaksu, mis populismi tuules kunagi kaotati,“ pakkus ta välja.

Nõuaks vara hindamist

Asukoha- ja ruutmeetripõhine maamaks on Vahteri sõnul selgelt arusaadav ning mõõdetav. Oma olemuselt on see ka ausam, sest omavalitsusel kaasnevad iga krundiga pidevad kulud ning need sõltuvad maatüki suurusest. Tänavaid peab hooldama, ühistranspordi eest on vaja hoolitseda ja valgustust on vaja üleval pidada. „Sellel peaks olema selgem katteallikas. Näiteks Tallinna linn kulutab ühe Lasnamäe elaniku kohta kõvasti vähem raha teede hooldusele ja transpordile kui ühe Nõmme elaniku kohta,“ ütles Vahter.

Maamaksu määra sai kohalik omavalitsus muuta ja kui mõni omavalitsus soovis, siis sai ka selle nullini viia, meenutas Vahter. „Samuti sai teha erisusi pensionäridele ja vähekindlustatutele. Minule kui Nõmme elanikule loomulikult meeldib vähem makse maksta, samas saan ka aru, et see on ebaõiglane lasnamäelaste suhtes,“ tõdes 1Partneri tegevjuht.

Ka Palts märkis uuringutele viidates, et kinnisvaramaks on põhjendatud vaid siis, kui see on reaalses seoses vara väärtuse muutusega ehk vajalik on perioodiliselt vara hinnata. „See, et Eestis pole maa hindamist toimunud alates 2001. aastast, ei ole aga rahvusvahelises pildis midagi erilist. Mõnes kinnisvaramaksuga riigis tehti seda samuti eelmisel sajandil – Austrias 1973, Saksamaal 1964, Suurbritannias 1991 jne. Ning igal pool on erandite hulk ajas kasvanud dramaatiliselt ning lõpuks on reaalne pilt see, et maksu maksavad vaid vähesed ja neistki suurem osa on ettevõtjad,“ tõdes kaubanduskoja juht.

Palts tõdes, et uue maksu kehtestamisega ei maksu rutata. „Seega võiksime esmalt ehk otsustada, mida teeme juba olemasoleva maamaksuga, et mitte minna kohe uut maksu kehtestama,“ rääkis ta.

Osa suuremast pildist

Kallas rääkis Äripäeva raadios kinnisvaramaksust kui laiema plaani osast, mis aitaks kasvatada omavalitsuste võimalusi raha teenida ning end ise ära majandada. Ettevõtja Taal leidis, et arutada tuleks nii varamaksude kui ka omavalitsuste isemajandamise üle, ent vähemalt esialgu neid teemasid siduda ei tasu. Ka oli ta skeptiline, kas kõik omavalitsused ikka suudavad isemajandamise keerulisel teel püsida – on ju mõned liialt väikesed, paljudel on aga majandamises karjuv kompetentsipuue.

Samas tõdes Taal, et ei usu, et enne parlamendivalimisi kinnisvara maksustamist poliitikud arutada tahavad, pigem öeldakse kategooriline ei, sest maksustamine puudutab ju olulist osa valijatest – kuigi enamikus riikides on ka kinnisvaral maksuvaba miinimum.

„Varem või hiljem maksustatakse vara ka Eestimaal. Aga kui targalt? Mõneaastane arutelu on vajalik, muidu juhtub jälle nii nagu aktsiiside, astmelise tulumaksu ja kodualuse maa maksuvabastusega,“ resümeeris Taal.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt